Wednesday, November 16, 2022

Pinksirogain. Lauatennis vs orienteerumine

Pole vist 3 aastat pinksi mänginud, ikka on õuealad rohkem meeldinud. Orienteerumises lahendad ülesandeid üksinda, kuid lauatennises pead kellegi vastu nüsima. Vot selline nüsimine oli pikka aega vastumeelne, kuni... ostsin reketile uued kummid. Imelik. Mis varustuse jubin küll niimoodi orienteeruma viiks, ainult kompassist jääb vist väheks. 

Kuna reedel on Tartus Firmaspordi "Kuldpall" ja seal sees ka lauatennis, siis kogusin lisaks trennimängudele ka vähe võistlusmänge. See on ikka kummaline küll, kui hea on inimese lihasmälu. Ei tee näiteks 30 aastat midagi, siis võtad reketi kätte ja oled samas kohas kus lõpetasid. Ainult natuke löögikindlust oleks vaja juurde saada, kuid see on pikk protsess. Tõsi, on hetki, kus miski ei toimi ja mulle on need hommikused kellaajad. Käsi on nagu raudkang, aju ei reageeri erinevatele pallidele kohe üldse. Orienteerumises olen ka mõnel? korral täiesti lootusetult alustanud, meenuvad paar borrelioosiaja jooksu.

Aga mis seal ikka, kui vähegi võimalik, peab pika soojenduse tegema ja päeva peale juba imestad, kuidas pallid justkui iseenesest tagasi laua peale lendavad. Nii oli ka pühapäeval Rahvapinksis.

Võtsin täisprogrammi, st hommikul kell 10 algas reitinguga 150+ turniir ja pärastlõunal 400+ turniir. Mängud toimusid Forellis, kus alustasin soojendust juba kell 9:15. Ma pole 150+ turniiridel kunagi osalenud, sest enne koroonat oli ka 400+ turniir piisavalt raske. 

Kes pinksi on mänginud, teavad, et võid paarisajale mängijale nii kaotada kui neid võita. Konkurents on selles osas äge. Orienteerumises nahistad oma võistlusklassis, kuid siin tuleb 80+ vanamees või 110+ kg vastane ja näitab julmalt koha kätte. Mõnede esisaja meestega on ka võimalik tasavägiseid sette mängida, kuid võitu ei saa (mängitakse kolme seti võiduni).

Mu teine vastane oli mängumees ja kaks setti olid meil üsna võrdsed, ehkki ta võitis 3:0. Hiljem mainis, et jõuab reitingus ilmselt kuhugi 70 juurde, hetkel reiting puudus. Mainiks, et pea kõik 3:0 või 0:3 mängud olid tasavägised.

150+ turniiril mängisin 8 matši: 3:1  0:3  3:1  1:3  3:0  2:3  3:2  3:1 ja sain 53. koha (67-st). Jäin ka pildile (taustal).

Tunnike oli vahet ja siis tuli 400+ turniir.

3:0 1:3 3:0 3:0 3:1 3:1 3:0 2:3 3:2. Teise matši kaotasin mängijale, keda esimesel turniiril võitsin. Ja peaaegu oleks saanud temaga heidelda 3. koha eest, kahjuks kaotasin selleks olulise mängu 2:3, olles 2:0 eduseisus. Viies sett oli 13:15. Tuli 5.koht 42 osaleja seas. Meie 5. koha mäng oli kõige viimane, Rein Lindmäe ja Co pidid 18:30ni ootama. 

Seega tuli pühapäeval 17 võistlusmängu ja 66 tasavägist setti.Kokku koos väikeste pausidega pea 8 tundi mängimist. Seda oli palju. Nagu ka peale 8h rogaini janutas terve öö, järgmisel 2 päeval ei tundnud end hästi ja kolmandal (täna) tõusis palavik 37,8. Uhh, loodetavasti saan reedel ikka mängima minna. Meil on nüüd uus spordijuht - Roman Fosti

Libahunt jääb ära nagu ka muud orienteerumised (sh üldkogu). Võimatu on orienteerumises hoida pulssi kontrolli all, iga kord pingutan vähe üle. Ehkki enesetunne on ok ja raske ei ole.

Lauatennist võib pigem võrrelda malega, kus võrdsete vastaste korral peab leidma tee aktiivsemaks jätkuks. Topsid alati ei õnnestu ja muutud ettevaatlikuks ning lülitud ümber kaitsemängule. Orienteerujate seas ei tea pea ühtegi pinksimeest, kes reitinguga oleks. Ehk ainult Ivo Milleriga (393) ragistame võrdselt. 

Lauatennis.ee


No comments: