Sunday, April 14, 2019

Merimetsas meistriks ei saada ehk Peko Kevad 2019

Möödunud nädal oli justkui Merimetsa o-week. Laupäeva Linnarogainil läbisime selle metsaala, teisipäeval oli Merimetsas Nurja teisipäevak, millest osa ei võtnud.

Kolmapäeva hilisõhtul toimusid Merimetsas Tallinna MV öises orienteerumises, kus kohe esimese kahe punktiga tulid korralikud vead. Vigu tuli veelgi ja juba üsna alguses lõpetasin võistluse. Pimedas ei suutnud suunda hoida, ebakindlust oli tunda igal sammul. Tulemused.

Merimetsa TONi neljapäevakul oli kõik teisiti - maastik lihtne, kaart arusaadav. Kaardi loetavust parandas kaardimõõt 1:7500. Segi läksin seikluspunktiga, kus tuli kõrgelt rannapromenaadilt alla hüpata ja roostiku servast punkt võtta. Selle järel oli vaja tagasi promenaadile ronida, mis esimesel katsel ebaõnnestus. Siiski võtsin veel kord kogu jõu kokku ja tohutu pingutusega vinnasin end tagasi sillale. Usun, et ma ei pingutanud vähem kui poiss laupäeval ronimisvõistluse finaalis (pilt SIIT). Promenaadil aga avastasin, et järgmist punkti tuleb võtta alt. Ronisin uuesti alla, kus poolel teel selgus, et olin numbrid segamini ajanud ja promenaadi kaudu oleks järgmisse punkti kordi lihtsam olnud minna. Tulemused.

See oli siis harjutus Peko Kevadeks, mis toimus suurte vormidega reljeefsel Kõrve-Kerepäälse maastikul. Kui pealkirjas olevat lauset mainisin Tõnu Raidile, siis vanahärra täiendas, et "ainult Merimetsas meistriks ei saa" ja lisas, et kuni aastani 1988 ei uskunud ta, et mõni Eesti orienteeruja võib tulla maailmameistriks. Siis aga tegi Ede Ümarik suurtulemuse Norras, mida Tõnu pidas suureks juhuseks ja imeks. Kuid kui Sixten hakkas MK etapivõite koguma ja tuli MMil pronksile, tema arvamus muutus. Seega on meil jätkuvalt lootust seda suurt päeva ükskord näha.

Peko Kevad tõestas järjekordselt, et ma
   - ei oska üldse orienteeruda
   - ei jõua üldse joosta

Esimene päev

Etapp 1-2: ebamäärases rägas liikudes kadus kontroll asukoha üle ära ja punkti juures jooksin seda valele poole võtma.
Etapp 3-4: reljeef kiskus vale künka taha punkti võtma. Ka Rein Toomas oli samas kohas. Tubli, rajameister. Siiani olin 5 min viga teinud.
Etapp 4-5: no mille kuradi pärast ma teejooksule ei läinud, ehkki olin seda plaaninud. + 1 min
Etapp 6-7: selle asemel, et rahulikult nõlva all joosta, läksin ülevalt kõlvikupiire otsima. +1 min
Etapp 9-10: rada ei leidnud, kõrvalekanne suunast. +1 min.
     Kokku 8 min viga.


Teine päev

Esimesed 2 etappi olid nö teejooksud,võtsin natuke rahulikumalt.
Etapp 2-3: no ei saanud sellele augule pihta. +1 min
Etapp 3-4: täiesti arusaamatu ring, kus kaotasin asukoha ja ronisin ilgelt kõrge mäe otsa. Sealt alla tagasi ja orust jälle üles. + 2min
Etapp 4-5: Täiesti loll rajavalik, üle mägede ja suure kõrvalekaldega. +1,5 min
Etapp 6-7: ülevalt minek oli vale valik. Tiit Tali läks alt ja võitis 2 minutiga
Etapp 7-8: väikesed valehaagid, mida rajameister tahtiski välja meelitada. +0,5 min
    Kokku 7 min viga

Seega tuli 2 päeva peale kokku ca 15 min viga. Selle eest sain isegi auhinnalise koha (?!!) ja pudeli Ostrova Mari glögi.
Tulemused

Oh, kuidas küll uuesti orienteeruma õppida. Kuu aja pärast on Vitipalus Eesti MV lühirada. Ilves 3 ajal on Libahundi rogain Pakri saartel. Raske valik.

Nädala pärast on aga 60. Jüriööjooks Viljandis. Seal tuleb kõva tirimine.

Foto: Reigo Teervalt
Vahvad videod perekond Raudkeppidelt. Näiteks 2. päev (vaevaline finiš 3:53)

1 comment:

Anonymous said...

Ets, soovitan hakata kompassi kasutama!

Üks teine Mati