Sunday, February 19, 2017

Jääaeg jätkub - Kihnu ring

Jäiseks kisub see blogi, kuid midagi pole teha, sest praegused jää- ja ilmaolud on lihtsalt sellised ja kõik muu tundub ebaoluline. Mis küll ei tähenda, et jooksmas ei käiks või mingit muud sporti ei teeks.

Ilmataat on sellel aastal laupäev, sest viimaste nädalavahetuste puhkepäevad erinevad teineteisest totaalselt - laupäev päikeseline ja väikese tuulega, pühapäev pilves, tuuline või isegi vihmane.

Seetõttu tuli ka sellel laupäeval midagi pikemat ja põnevamat ette võtta, sest varsti on jäälõbu läbi.

Sten-Eric oli jälle see mees, kes vastava taustatöö ära tegi ja ümber Kihnu saare uisutamise idee välja pakkus. FaceBookis oli ka klipp matkajatest, kes eelmisel laupäeval saarele ringi peale tegid, peegelsiledal jääl (!?). Muuhulgas ka seetõttu tundus, et ring tuleb üks mõnus liuglemine nagu ühele puhkepäevale sobiv.

Foto:Arbo Rae
Munalaiu sadamasse kogunes meid 15 inimest, kes kõik olid eelnevalt teadlikud, et mingit suure grupiga matkamist ei tule ja igaüks ise pidi sobiva kiirusega seltskonna leidma. Tegemist oli sportlike ja karastunud inimestega, paljud omavahel koos pikki trennimatku teinud.

Kihnu ring tuli siiski natuke teistsugune kui Muhu chill. Kohe alguses võeti tempo üles ja aeglasemad jäid maha. Isegi väga konarlikul jääl hoiti kiirust, mistõttu pidi kukkumise vältimiseks väga hoolikas olema. Pilditegemisega jäid kohe 30 m maha.

Teekond Kihnu sadamasse oli üsna jõhker, paarsada meetrit polnud võimalik uisutada. Hendri lõhkus oma grafiidist uisu ja ei imesta ka. Need, kes olid lugenud Muhu jääseiklust, lootsid saada mõnusat ja kerget uisuelamust, kuid pidi kogema hoopis midagi muud. Neeme küsis Kihnu sadamas, et mis sa sellest jääst arvad? Tundsin küsimuses väikest pettumust ja pessimismi edasise suhtes. Vastasin, et väga halb jää oli, kuid edasise osas ei oska midagi arvata. Peab lootma parimat, sest jääolud võivad vahelduda totaalselt.

Kihnu sadamast saare lõunatipuni oli "enam-vähem" jää, kuid sealt edasi läks mõnusaks ja lõbusaks. Ja just sellise jää pärast olime merele uisutama tulnud. Tempo oli jällegi korralik, tehti vaid paar peatust. Tuul oli nüüd selja tagant ja sõidukiirus tõeliselt nauditav. Usun, et nendel, kes ees kihutasid, jõudis kiirus kohati 40 km/h-ni, minul oli tubli ja julge Helelyn kummiga taga ja jõudsime samuti 30 km/h lähedale. Vinge kihutamine oli, ehkki aeg ajalt olid pehmed kohad, kus Helelyn korra kukkus. Normaalne, sest ka Heiti oli suurel kiirusel kukerpalli teinud.

15-st alustanust tegi saarele suure ringi peale 11, üks lõhkus algusosas uisu ja üks jäi uduga merele, ilma kompassi ja tühja mobiiliga. Läks õnneks. Poolel teel tagasipöördujad jõudsid tagasi Munalaiu sadamasse hiljem kui suure ringi tegijad, niivõrd hea ja kiire jää oli teisel pool saart.

Läbisime kusagil 44-45 km, kokku alla 3,5h.

Rohkem pilte ja kommentaare FaceBook-is.


4 comments:

Neeme said...

Ets, 11 sõitsid ümber saare ;) Ma vist saan nüüd aru, miks ütlesid, et minu jaoks oli kõige jamam see, et jää oli super tuletornist alates. Ei olnud, mulle meeldis ka hea jää, aga seal oli igasugust ju tegelikult, mitte ainult head jääd ;)

Neeme said...

Nii pikalt kui telefon vastu pidas (kuni pilti üritasin teha): https://www.endomondo.com/users/3733493/workouts/874467076

eduardp said...

Vabanda, Neeme, kuidas me küll Sinu ära kaotasime. Vaatasin, et lõppu jäid Viff ja Marge, rohkem silm ei seletanud. Mingil hetkel ütlesid naised, et keegi on veel tagapool. See oli üllatus, sest arvasin, et olete kahekesi Helelyniga ja ilmselt tagasi läinud. Sõitsin siis tagasi ja võtsin Helelyni vedamiskummiga endale taha. Oleks teadnud, et Sina ka veel tagapool oled, siis...
Igal juhul olite vaprad.
Jää, kus saab vabalt 20 km/h sõita, ongi ju hea, kui mitte väga hea.

Neeme said...

Tuletorni juures nägin teid veel, aga kuna te liikusite kiiremini, siis võtsin edasi rahulikult. Lootsin, et ehk keegi tuleb veel tagant, aga kindel ei saanud olla, seetõttu liikusin edasi. Kalamees, kes võrke vahetas, näitas, et sõitsite eemal oleva laiu suunas. Algul rihtisin sadama poole, aga kuna päike oli veel kõrgel ja kõik oli hästi, siis käisin veel edasi-tagasi ühe laiu juures ja sõitsin ümber kaugema laiu. Laiu taga oli kivide vahel nõrka jääd, panin ühes kohas kindad vette, peale seda olin ekstra ettevaatlik, liikusin ettevaatlikult ja aeglaselt. Seal oli igasugust imelikku jääd ja jäämoodustisi, kaasaarvatud pangad, pinnavesi ja suured jääkuhjad.

Lõpp allatuult oli muidugi kiire, aga see, kui kiiresti tuli pilv ja udu, oli täiega hämmastav. Ühel hetkel olid rannik ja sadam päikesepaistes lähedal nagu kiviga visata ja järgmisel hetkel oli kõik paksu udu sees ja ainuke orientiir oli tuulesuund. Peale seda veel ca 30 min sõitu enne kui midagi jälle paistma hakkas. Laekusin ca 1 km sadamast ja kuna kaldaäärne jää oli muhklik ja loikudega, astusin viimase kilomeetri sadamasse mööda maanteed.