pühapäev, 12. juuni 2016

Inimene teeb plaane, jumal...

Baltikate nädalavahetuseks Veskimõisas tegin suuri plaane - 4 starti 2 päeva jooksul, sh sprint Põlvas ja 3h öörogain Tartus. Jumal naeris selle peale ja tegi plaani ümber.

See juhtus teisipäeval, teisel päeval peale pikka xdreami. Läksin peale tööd EE viimasesse jooksutrenni, et koos teistega jooksuharjutusi teha. Enesetunne oli vägev, soojendusjooksu tegime korraliku tempoga, sprindilõike panin noorematega võrdselt. Treener TT mõtles välja mõned uued harjutused, mh ühel jalal hüpped liivasest nõlvast üles ja siis spurdiga alla. Panin isuga, jõudu oli.
Mis aga juhtub, kui vana inimene hakkab ennast härjana tundma ja täiega panema, eriti harjutustel, mida ta enne teinud pole?

Teine laskumine jäi pooleli, miski rebenes vasaku reie tagaküljes...

Lonkasin minema, meeleolu vilets. Miks ma küll...? Kui ma oleks mõnikord enne sama tark, kui mu naine pärast... jne.

Reedel kõndisin ilma valuta ja otsustasin siiski baltikatele minna. Lõppude lõpuks on üks katkine lihas vaid valu allikas, ei midagi enamat. Sisimas oli ka väike lootus, et ehk oli tegemist ajutise nähtusega, mis jooksmist ei häiri ja nädalavahetuse kogu sportlik programm saab täidetud.

Tartu- ja Põlvamaal oli ilm väga vihmane. Ühelt poolt oli vihm peale pikka põuda ülimalt vajalik, teisalt valis ilmataat selleks väga ebasobiva nädalavahetuse. Rait Ratasepp, kes tegi 5-kordset raudmehe triatloni, pidi lõpuks suunduma rattasõidul sisetingimutesse veloergomeetri peale. Vaprad seiklussportlased (pildil) pidid 24h kannatama külma ja vihma käes. Narva Energiajooks toimus samuti ainsal vihmasel päeval.

Istusime Matiga enne 1.päeva starti autos ja polnud mingit tahtmist välja, veel vähem metsa minna. Jalg oli mul kinesioga teibitud ja valuvaigisti sees, pääsu polnud. Kuid kui lõpuks rajale sain, polnud vihmast sooja ega külma, kogu tähelepanu oli kaardil ja vasakul jalal, et mitte rumalaid jalaasteid teha. Esimene kilomeeter möödus üsna mõnusalt, kuid siis hakkas reis järjest rohkem valu tegema. Hoidsin kogu aeg kergelt tagasi.

Orienteerumine oli kohe algusest huvitav. Esimene etapp oli väga pikk, kahjuks tegin lõpuosas paraja kaare, no ei tahtnud kuidagi ühte tihedat raiesmikku ületada ja kiskuski paremale.

Etapil 7-8 hoidsin hoolikalt suunda, kuni nägin paremal sood. Selge, olin tublisti paremale kaldunud ja korrigeerisin suuna otse punktile. Viimast kahjuks polnud ja pikkade tiirutamiste peale sain ühel lagedal end lõpuks paika. Viga 5 min. Tagantjärele sood kaardil polnud, ilmselt nägin valesti.

Peale seda hoidsin end veel rohkem tagasi, sest ainus lootus selles jooksus midagi ära teha oli olnud vigadeta jooks. 2-minutiline viga tuli ka etapil 12-13, kus ootasin punkti liiga vara.

Samas näitas 14-minutiline kaotus Tiit Talile, et sellise kiirusega pole metsas mitte midagi teha ja oleks üsna mõttetu valu kannatades veel teisel päeval jooksma minna, ehkki maastik ja rada olid väga põnevad. Õhtune sprindijooks ei tulnud üldse kõne alla, 3h-sel Tartu öörogainil vahetas mind Marje partnerina välja Mati.

Tulemused

Niisiis, polnud mõtet enam Tartusse jääda ja sõidul Tallinna nautisin täiega LuxEkspressi Lounge istekohta. Kogu aeg sadas, ka Tartu 3h-sel öörogainil, kus Mati ja Marje tegid kena jooksu.

Nüüd on pikaks ajaks võistlushooaeg läbi, juuli lõpus on Koprakarikas ja augustis veteranide MM. Hetkel aga vaatan baltikate teatevõistlust.


13 kommentaari:

Jaagup ütles ...

Valuvaigistiga starti minek on lollus.

eduardp ütles ...

Jaagup, arstina Sa peadki nii ütlema. Aga sportlasena? :)

Jaagup ütles ...

Ainult siis, kui mul oleks reaalselt võimalik siis maailmameistriks tulla.

Silver ütles ...

Jaagup, aga kas keha valuaisting ei ole mõnikord põhjendamatu? St keha annab valuga märku, et midagi oleks justkui viga, aga tegelikult on probleem tühine ja koormust andes keha hoopis mobiliseerib kõik vahendid valu põhjuse parandamiseks. Mulle tundub nii ja olen korduvalt kogenud.

Jaagup ütles ...

Siis aitavad endogeensed mõnuained, ei ole vaja võtta ibuprofeeni või diklofenakki. Soojaks saades kaovad kõiksugu väiksed hädad ju ära.

Jaagup ütles ...

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25622243 küll väike uuring, aga mingi suuna annab.
Teine uuring, millel on ka omad vead: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23604350
Võiks ju võtta mõtlema.

Anonüümne ütles ...

Jaagup, enam selgemini on raske selgitada või kokku võtta, well done. Kahjuks on elu näidanud, et teadmispõhiselt siiski lolluse ja uskumuste (usu?) vastu ei saa. Kes siiski aru ei saanud, sellele võiks öelda umbes nii: valuvaigisti kasutamine enne kestvusala sooritusele asumist ei paranda suure tõenäosusega tulemust, pigem tõstab tervisekahjuse riski, mille tulemuseks võib olla isegi püsiv tervisekahjustus , kaasa arvatud surm. Tippspordis võetakse riske teadlikult ja enamasti arsti kontrolli all. Paljud (NB! mitte kõik!)harrastajad, amatöörsportlased, "tervise"sportlased või misiganes tiitliga neid nimetatakse, teevad oma saaavutusjanus oma tervisele rängalt liiga. Mõnikord aetakse põhjendamatult palju ka borrelioosi kaela, kuna see haigus on hetkel väga populaarne, ühtseid seisukohti ei ole ja ka meedikute hulgas on palju teadmatust selle tõsise, aga meil Eestis kõvasti ülediagnoositud haiguse osas. Jaagup, nõustun, et valuvaigistiga starti minek on lollus, seda nii minu kui sinu teadmiste ja väärtushinnangute põhjal. Kuid on ka neid, kelle jaoks sinu või minu väited on lollus. Ka MMS-i usku ei saa argumentidega ümber lükata. Huumorisõpradele aga võiks tutvustada ingliskeelses kultuuris levinud terminit MAMIL (Middle age man in lycra). Olge kõik terved ja püsige elus!
Tõnu L

Anonüümne ütles ...

Ets, see kuidas Sa jalga vigastasid on hästi kooskõlas sellega, kuidas jalga ravid.
Õpi sellest edaspidiseks, siis oled jälle mõnus konkurent.

Palju neid oli, kes kõik neli ala (sprint, lühi, tava ja rogain) 24h läbi tegid?
TT

eduardp ütles ...

Aitäh arstidele ja ei vaidle vastu (ehkki mõnikord on valuvaigisti abiks). Kuna lähiajal enam võistlusi polnud, siis riskisin teadlikult.
Tõnu, borrelioosi on aeg-ajalt nii hea süüdistada, eriti, kui oled selle mõju väga selgelt tundnud.
Tiit, Marje ja Mati tegid samuti kõik neli ala läbi ja edukalt.

Anonüümne ütles ...

Eduard, sportlasena arvan ka mina, et valuvaigistiga starti minek on lollus. Olen seda sinu blogi lugedes ka varem täheldanud. Näiteks rogainide jms kirjelduses võib väga tihti lugeda, kuidas sa võtsid valuvaigisti sisse ja panid edasi. Minu arust on täiesti välistatud, et ükski harrastussportlane peaks võistluse/trenni ajal võtma valuvaigistit. Mida ja kellele tõestada vaja on ja kas oma tervis on tõesti nii vähe oluline, et selle nimel võetakse tarbetuid riske? Valu on organismi viis anda märku, et midagi on korrast ära ja valuvaigisti ei tee seda korda, vaid piltlikult öeldes suunab organismi kaebused rämpsposti. On seda ikka vaja?

Anonüümne ütles ...

On olnud eneseületamisi tänu valuvaigistitele. On olnud niidid sees valuvaigistiteta sõidetud rattamaratone. Mis ma öelda tahan? Iga inimene teab ja tunneb ise oma organismi, selle piire ja oma eesmärke.

Anonüümne ütles ...

Tüpsutan veel, et lollus on mitte (lasta) diagnoosida valu põhjust ja ikkagi minna valuvaigistiga midagi kellelegi tõestama.
Eeldan, et Etsil on vanut ja tausta arvestades põlvedes paras artroos (kõhre kulumine), mis võib ajuti olla üsna valus. Haiguse varaste staadiumide ravi ongi valuvaigisti ja liikumine. (Mõistliku ja mõõduka) liikumisega hoitakse kulunud liigesed liikuvatena, hoitakse alles lihaste jõud ja antakse kogu organismile vajalik füüsiline koormus, kuid vahel on olukordi, kus ilma valuvaigistita on ka vähimadki sammud valusad. sellises juhul on valuvaigisti õigustatud. Praeguse kirjeldusega loos, siiski mitte

eduardp ütles ...

Olen ortopeedide juures käinud, valuga säärtes. See oli nende jaoks lahendamatu küsimus (vähemalt 4-le Ortopeediarstides). Jah, põlved on valusad, just siis, kui sporti ei tee või pärast vaheaega hakkan jälle järsku tegema. Põlvede tõttu pole viimastel aastatel valuvaigistit võtnud.
Nädal enne rogaini EMi Hispaanias jäin haigeks ja kogu nädala ei teinud midagi (tööl siiski käisin). Vasak säär tursus, läks kangeks ja väga valusaks. Ei teadnud, mis saab.
Kuid peale rogaini oli kõik ok, mh ajas palavus kurgust-kehast haiguse välja.
Seega on liikumine ja füüsiline stress ülimalt vajalik.