Sunday, April 10, 2016

Hooaeg sai alguse Pärlijõel ja Võrus

Pole just tavaline, et Karjalaskevõistlusel ei näe maastikul lund. Nüüd see juhtus. Ehkki ilm oli päikesepaisteline, andis varakevadine kargus veel kergelt tunda. Seega on suur lootus, et soe tuleb ka sellel aastal, ehk juba järgmise nädalavahetuse Peko Kevadeks.

Kuid nüüd asja juurde.

Karjalaskevõistlus (tavarada)

Nagu M55 konkurentidega (Tiit, Maido, Mati) oleme kokku leppinud, jookseme ka sellel aastal põnevama konkurentsi tekitamiseks M50 klassis, välja arvatud EMV-l. Seekord neid mehi stardis polnud, kuid samas oli mitu tugevat nooremat konkurenti.

Pärlijõe uuel kaardil toimunud 1. päeva tavarada oli põnev, ehkki mitmed kaaslased pidasid seda lihtsaks (!?). Üritasin hoida end kindlalt kaardis ja see ka õnnestus. Küll aga tuli paar tõsist viga sisse hoopis teisel põhjusel. Kirstunaelaks sai seekord ebamäärases kohas asuv KP47.

Etapil 4-5 läks suund mingil hetkel sellele punktile ja ettevaatlikult lähenedes sain KP kenasti kätte. Asus teine märkamatult väikeste kuuskede vahel. Järgmiseks pidi olema 8-s punkt, millest mõistsin, et olen paar punkti vahele jätnud. Õnneks polnud viga suur - ca 1,5 min. Jätsin punktikoha meelde ja suundusin 5. punkti. Ka etapil 6-7 hoidsin hoolega suunda, lugesin samme ja ootasin kahte pisikest küngast, mille vahel pidi punkt olema. Kuid jäin sinna kauemaks kammima, sest selliseid äratuntavaid pinnavorme ei õnnetusnud kuidagi tuvastada. Seal sai mind kätte 2 min tagapool startinud lätlane Udris. Paraja kambaga õnnestus siiski see KP47 leida. Leppisime Lauri Leppikuga kokku, et anname rajameistrile, st Sixtenile peksa. Siis ma veel ei fikseerinud ära, et olin selles punktis juba korra käinud. Meiega ühines ka minu jaoks tundmatu tegija Einar Raudkepp, kes oli startinud 4 minutit hiljem. Seega olin teinud vigu rohkem kui arvasin. Või lihtsalt aeglaselt ja ettevaatlikult jooksnud.

Vajutasime kolmekesi lõpuni, olin neist sellel päeval kehvema jalaga. Külli Leola pildil on näha lõpuponnistust, kus Udris on eest ära saanud, Einar veel minu ees (olen reas viimane).

Väga head minekut näitas Antti Roose, kes võitis paraja ülekaaluga.

Tulemused (M50)


Kubija Hotell - Loodusspaa auhinnavõistlus öises sprindis Võru linnas

Vahva võistlus, kus distantsi esimeses pooles oli päris mitu lõksu ja teevalikuülesannet.
Esimesse punkti jooksmisel ei jõudnud kaardimõõduga kohaneda ja panin natuke mööda. Huvitava teevalikuga etapp oli 2-3. Tegin tagasijooksu valiku ära etapil 1-2 ja edasi vaatasin vaid, et pika maja tagant tuleb esimesse hoovi sisse keerata.

Nii tegingi, kuid miski seal hoovis ei klappinud, polnud läbipääsu punkti juurde. Esimene mõte oli, et ehk on kaardiviga, kuni lõpuks taipasin, et olin liiga vara hoovi keeranud. Ja õnnetult ka keelualasse sisenenud. Hiljem teistega vesteldes selgus, et päris paljud olid sinna hoovi sisse jooksnud. Siit küsimus: kas keelualasse sissejooksmine ja sealt ehmatusega samast kohast väljajooksmine on DSQ?
Samas võiks märkuse teha ka kaardistajale, kes ei märkinud kaardile keelualasse minevat teed. Sellisel juhul poleks inimesed sinna suure tõenäosusega sisse jooksnud.

Viga oli tulnud üsna suur, kuid lootsin seda parandada natuke tempokama jooksuga. Edasi vigu ei teinud, paljud varem startinud konkurendid jäid jalgu ja lõppkokkuvõttes võitsin teisele kohale tulnud Raul Laasi 4 minutiga.

Tulemused


Lihavõtte lühirada

Olin üks esimesi startijaid, ilm suurepärane, enesetunne samuti. Etapil 4-5 kaldusin suunalt kõrvale, kuid sain soo ja parempoolse künka järgi end paika ja tegin paranduse. Kandiline oli etapp 5-6, kus esialgu ei suutnud suunda hoida, mispeale läksin seda väikest ringi parandama lõikega ja jäin pikalt risusse kinni. Sinna kadus ligi 1,5 minutit. Ka väljaminek punktist 6 polnud kõige õnnestunum. Siiski sain kolmanda aja, kaotades parima aja jooksnud Inno Lingile 46 sek. Antti tegi ühe korraliku vea, lätlane Udris lausa mitu.

Lõpptulemused (3.koht)


3 comments:

Sixten said...

Esimese päeva KP 47 ei olnud sugugi ebamäärane koht. Oli igati korralikult õigete küngaste vahel. Selles piirkonnas vähendasid nähtavust väikeste kuusekeste pundid, mis varjasid edukalt pinnavorme. Punkti kontrollisid kontrolljooksjatena nädal enne võistlust Tanel Mõttus ja Timo, võistluspäeval Lauri ja veel üks punktipanija.
Kui asi oleks peksuni läinud, siis oleksin küll märtriks saanud :-)

eduardp said...

Kahjuks näitas geps, et otsisin punkti liiga vara. Lauri kammis mingit küngast paremal ja ajas ka mind suuna pealt kõrvale tema juurde. Ja siis me otsismegi kahekesi :)
Kuid kõige parem on ikka rajameistrile peksa anda, nagunii teeme kõik vead tema süül. Pangu punktid teede ristumiskohtadesse ja vigu tuleb palju vähem.

Anonymous said...

Etsil mälu veab natuke alt, mingit kokkulepet meil ei olnud. Kui me nende madalate kuuskede vahel kahlasime ja lõpuks punkti leidsime, siis torises Ets "No see oli küll koht metsas. Kes see rajameister on?" Mina vastasin: "Sixten. Anna talle pasunasse jah." Ühesõnaga, mina olin üksnes ässitaja ...
LL