Monday, May 11, 2015

Järvesümfoonia Pannjärvel ehk XT kevadrogain

Helistasin kolmapäeval Marjele: "Kas läheme XT rogainile ka? Kuid arvesta, et ma pole veel jooksusamme teinud, lähen homme esimest korda neljapäevakule. Arvesta kõndimisega, kui jalg peaks alt vedama."
Marje: "Läheme ikka, mul ka väike lihaserebend, saamegi rahulikult käia."
Helistasin Matile: "Mati, kas rogainile plaanid ka minna, võiksime sõidud ühendada? Me läheme Marjega, vigastena lonkima."
Mati: "Praegu pole kirjas, kuid helistan Maidole. Tahaksin minna küll."
Mina: " Kui kellegagi ei saa, siis tule meiega. Kuid arvesta, et võib tulla rahulik matk."

Reedel helisasin Matile: "Kuidas lood on, kas oled tulemas?"
Mati: "Tulen teiega, helistan kohe Heigole".

Laupäeval sõitsime koos Ida-Virumaale Kurna järvistu maastikukaitsealale. Ilm oli suurepärane, ees ootas tore matk paljude järvedega ilusal maastikul. Just neid järvesid tahtsin näha, et kas tõesti ähvardab mõningaid kuivamise oht, põhjustatuna Jõhvi ja Kohtla-Järve linnadele vajaliku joogivee ammutamisest Vasavere veehaardest, põlevkivi kaevandamisega kaasnevast põhja- ja pinnavee väljapumpamisest ning sademetevaestest aastatest.

Enne Jõhvit ütles ühtäkki autojuhiks olev Marje, et tugevaid konkurente ei tohiks palju olla... Tundsin selles lauses ohtu, sest unustasin, kellega olin end sidunud. Marje läheb ju alati rajale tulemust tegema. Kuid ma ei lasknud end sellest häirida ja võtsin rajale fotoaparaadi kaasa. Teen seda alati siis, kui võistlema ei lähe.

Raja planeerimiseks anti XT-le omaselt väga vähe aega, vaid 5 minutit. Sellega ei jõudnud suurt midagi analüüsida. Põhjaosa jätsime hõredamate punktide tõttu esialgu välja, lõunasse minekuks tundus kõige efektiivsem tee läbi läänepoolse halva läbitavusega ala. Seal oligi liikumine üsna aeglane, eriti palju kaotasime vea tõttu etapil 24-41. Kõigepealt ei saanud punktist väljudes kraavile pihta, siis hoidsime suunda kaardi serva järgi (põhjasuund oli nurga all) ja lõpuks jõudsime valelt poolt laia sügava kraavini, millest oli võimalik üle minna vaid üle mahakukkunud puu. See protseduur, mida tegime 2 korda (ühte- ja teistpidi), võttis kõvasti aega, sest oli järjekord.

Edasi läks nii nagu olin seda päeva ette kujutanud - järvest järveni. Tegin igal poolt pilti, mingi valiku panin ka Facebooki.

Peale kolmandat tundi tundsin kerget väsimust. Marje sai sellest veel hoogu juurde ja võttis paraadi juhtimise üle. Selja taha ta rohkem ei vaadanud, hoidis korralikku tempot. Seega pidin vaid kannul püsima, pulss kiskus kohati üle 150. Matil probleeme polnud, tema treenitus oli hea.

Vaidlesime joogipunktis (81) päris kaua, kas võtame 63 või 62. Peale jäi 62 ja ilmselt õigesti tegime, mööda teed minnes sai kiiremini.

KP73 jätsime minu initsiatiivil välja, sest lõpuosa kokkupanek oleks võinud probleemiks saada.

Järgmise arvestuse tegin settebasseini KP30 juures. Küsimuseks oli KP90 võtmine. Mõõtsin ilma selleta punktita lõpuni ca 5km (25cm), milleks oli aega 55 minutit. Olin üsna kindel, et seda rammusat punkti võtta ei jõua, samas pidime ka ülejäänud osaga ootamatute takistuste esilekerkimisel hakkama saama.

Saimegi hakkama, ehkki etapp 60-46 oli üsna aeglane (+laia kraavi ületamine). Üllatusena oli ka siht etapil 57-93 kehvasti läbitav. Seejärel hakkasin tundma kergeid krambisähvatusi lihastes, mis tegi liikumise veelgi ettevaatlikumaks. Maiuspalaks oli krambiseisundis lihastele KP52, milleks tuli järsust nõlvast järve kaldale laskuda ja siis tagasi üles ronida. Läks õnneks, kuid hiljem pidin tee peal korra kõnnisamme tegema.

Finišisse jõudsime 47 sekundit enne ajalimiiti. Olin üsna väsinud, rahulikust matkamisest sai võistlus punktide eest ja kontrollaja vastu. Ja kuna jalad pidasid kenasti vastu, siis võis seda üritust lugeda väga õnnestunuks. Boonuseks saime veel 3.koha, lisaks võitsin loosiga, esimest korda elus, auhinna.

Pannjärvele tasub alati minna, järgmisel pühapäeval, so 17.mail on seal rogainipäev (3h), 1.augusti saab olema põnev Xdreami öine etapp. Viimasest vist osa võtta ei saa, samal päeval on veteranide MMi finaaljooks Rootsis.

Kokku läbisime 31,4km ja saime 193 punkti.
Tulemused

Justkui sissejuhatuses öeldu jätkuks tuli pühapäeval uudis Kurtna järvede veetasemest koos ERRi videoklipiga: SIIN.

Kuidas nad küll leidsid nii inetu järve, meie poolt külastatud veekogud olid eranditult kõik väga ilusad ja paanikaks küll otsest põhjust ei näinud. Nimetatud Martiska järvest jooksime mööda, Kuradijärv jäi sellest natuke lõunasse (vt kaarti, ava parema hiireklahviga). Need järved jäävad põlevkivi kaevandamise mõjutsoonist välja, küll aga on kaevandamisest mõned aastad mõjutatud veel kuni 8m sügavune ja populaarne ujumiskoht Liivjärv ning paar väiksemat järve kaitseala kirdeosas.


5 comments:

Anonymous said...

Kas "all-vasakul" olevate järvede äärsed teed oleks rattaga sõidetavad olnud?

Anonymous said...

Ei oska pilte vaadata:(
Või on need tsenseeritud ja nähtavad ainult näöraamatu omadele?
RR

eduardp said...

Seal, kus rajad kaardil, oli minu arust küll sõidetav.

RR, huvitav, kui panen lingi vaid esimesele pildile, kas siis näed: SIIN
Muidu pead tõesti olema näoraamatus. Või?

Anonymous said...

nüüd näen:)

Reigo said...

Väga hea ülevaade nagu alati. Kahju et ise ei osalenud!