Kari väljas vol.2 ehk Peko Kevad 2014

Kui nädalatagune Sõmerpalu oli rohkem võidujooksu moodi, siis Peko Kevade Korsapalo maastik pakkus lisaks füüsilisele pingutusele ka ajugümnastikat. Ja mida suuremaks pingutus läks, seda rohkem ajud välja lülitusid. Nagu tavaliselt, nagu ikka orienteerumises.

Esimesel päeval võistlesin selja taga startiva Tiit Taliga. Kiirus tuli hoida üleval, sh ka tõusudel. Esimese hoiatuse sain 4. KP-ga, tõsise õppetunni aga etapil 7-8. Nimelt jäi kaart 180 kraadi pööramata ja lõikasin nõlva vastassuunas. Viga üle 6 minuti, ei kommentaari.

Lõpuosa punktides jooksis ka juhe paar korda kokku, millest kaine peaga ei ole võimalik aru saada.

Kokku tuli vähemalt 9 min viga, kaotust selle päeva võitjale Toomas Tarvele 3,5 min. Tiitu polnudki rajal.

Peale jooksu saun, söök ja siis 45km kaugusele EOLi üldkogule OK Peko klubimajja Verhulitsasse (Värskasse). Äge Minni ehitatud maja ja vinge klubi, kes selle projekti ellu viis.

Teine päev oli päikeseline, tuuletus metsas mõnusalt soe. Hommikul lugesin Piusa ürgoru puhkemajas GoReisiajakirjast huvitavat artiklit Eesti alpinismi isast Peeter Varepist ja alati väga mõnusalt kirjutava Jane Riga artiklit kahest tipuloost Everesti lähedalt. Puhkemaja kõrval asuv kärestik kohises nagu mägioja, korraks läks mõte kaugele ja kõrgele.

Kuid tühja sellest, oluline oli hoopis joosta kõvasti, joosta esimeseks, sest kuuma grupi tegelasi seekord stardis polnud.

Esimese punktiga tuli suunaga viga (1min), edasi kulges jooks normaalselt. Polnud õige läbida etapil 5-6 sood kõige laiemast kohast, sest raba oli raskesti joostav. Sealt kaotust, võrreldes ületusega kitsamast kohast, ca 25-30 sek. Sama palju tuli viga ka etapil 14-15.

Järgmisi jooksjaid edestasin 5 minutiga, seega tuli kahe päeva kokkuvõttes, isegi ca 10 minutilise vea juures, võit.

Tulemused

.