pühapäev, 27. aprill 2014

Kodulinnas Xdreamil

Tartusse läksin Xdreamile mõnuga, õigemini, Tartusse lähen alati mõnuga, sest just seal möödusid esimesed 23 eluaastat ja vähe on kohti, mis mõne emotsiooniga poleks seotud. Kuid ei hakka neid siinkohal kirjeldama, ehkki enda jaoks on need väga olulised. Eriti nüüd, kui Tartust on eemal oldud üle 30 aasta ja mälupildid nooruspõlvest on säilinud paremini kui eilse päeva tegemised :)

Eesti Energia Spordiklubi tiimi sain kokku töö juures, sest asume kõik lähestikku ühel korrusel. Indrek Aarnaga olen kunagi ammu ühe Xdreami koos teinud (Moostes), Kaido Kaarlile oli see aga esimene seiklusspordi kogemus. Indrek on mitmekülgne spordimees, kelle tugevaimaks küljeks on rulluisk, Kaido aga peamiselt spetsialiseerunud pikamaajooksule. Mõlemad oskasid orienteeruda ja omasid keeruliste mõtlemisülesannete lahendamiseks sobivat ajuehitust.

Sprindietapil määrab palju kiire mõtlemine ja otsustavus, ehkki põhitulemuse annab ikkagi  füüsiline võimekus teha tugevalt võrdselt kõiki alasid. Kui poolel maal olime lähestikku veel tiimidega, kes jõudsid lõpuprotokollis esimese 10 hulka, siis finišis olime seekord 27.kohal. Tegime ühtlaselt hea võistluse, kuid mõned nõrgemad alad, eriti kanuuetapp, vedasid meid 20 hulgast välja.

Algus oli rajameister Tarmo Siimsaarel välja mõeldud väga huvitavalt. Pidi läbima Toomemäe 5 tuntud inimese ausambad nende inimeste eluea pikkuse järjekorras. Selleks tuli kiiresti stardis KP-d omavahel ära jagada, need läbi käia, vanused fikseerida, seejärel ühes kohas kokku saada (Inglisillal) ja siis koos kõik KP-d õiges järjekorras läbi joosta.

Saime kenasti hakkama, ülesandest väljusime 10. positsioonil. Järgneva rattaetapiga natuke langesime, kuid seal oli ka päris suur kamp koos. Üheks lahedamaks kohaks oli suur rehvide mägi, mille tipus oli punkt. Samal ajal, kui paarkümmend võistlejat sealt üles ronis, filmis seda sipelgapesa õhust helikopteri droon. Neid kaadreid tahaks väga näha.

Pika kanuuetapi alguses, vahetult peale kanuuslaalomit, olime 19.kohal. Rattaga kaotasime natuke kohti, samas lisaülesanded õnnestusid (discgolf, tõukeratas jm).

Foto: Mart Kainel

Selle võistluse võtmealaks oli kanuu, sest ratta- ja jooksutasemelt olid esikohatiimid üsna võrdsed, kuid kanuus oli lisaks tuimale tõmbamisele võimalik kasutada ka alternatiivseid liikumisviise. Ja selles viisiks oli seekord jooks.

Vaatasime, et kanuuetapp mööda Emajõge ja lisajõgesid-ojasid tuleb parajalt pikk, mistõttu vahepeal kadus pinge ja lobisesime sõidu ajal ehk liigagi palju. Me ei hammustanud kohe läbi varianti, kus KP 37 vastaskaldale randudes oleks üks liige jooksnud läbi KP35 ja KP36. Teiste tiimide järgi saatsime Kaido, kes pidi seekord ühe-inimese kanuupunkte võtma, jooksuks kaldale. Siis vaatasime, et tal tuleb päris palju ujuda ja kutsusime paati tagasi. Hakkasimegi juba sõitma, kui küsisin Kaido käest, et kas ta on ikkagi valmis ujuma ja seda mitu korda. Peale seda, kui Kaido vastas jaatavalt, saatsime ta punkte jooksuga võtma. Mõtlemise ja otsustamise peale läks aga tublisti minuteid. Ma läksin KP36 juurde, et aidata Kaidol tagasi joosta (kummis), Indrek sai kaldal 20 minutit edasise rajaplaaniga tegeleda.

Kuid kõige huvitavam oli hoopis see, et ACE Salomon pani ühe mehe (Tõnu?) jooksma juba suure silla juurest ja sai sellega paraja edu konkurentide ees. Tõnu on muidugi ka loomjooksja, kuid ka teised kõvad jooksumehed said kanuuetapi lõpus tublisti eduminuteid vormistada.

Kanuuetapp jätkus jooksuga rulluisu juurde. Rulluisuetapp oli Kaido jaoks, kelle uisutamisoskus pole kõige tugevam, kergelt hirmutav. Tegelikult osutus see liikumisviis tema jaoks kõige mõnusamaks alaks, parajaks lebotamiseks, sest ta oli kummiga minu taga, mina aga omakorda hoidsin kinni Indrekust, kes tegi ees kõvasti tööd.

Hea ülesanne oli peale rattaetappi, kus tuli supilinna vahelt joonorienteerumise järgi kolm punkti leida, kusjuures iga liige võis võtta vaid ühe punkti. Lasksime mitmel tiimil selle ülesande ajal endast mööda minna ja ka pidevalt konkureerinud naiste 1.koha tiim, Sandberg Reisid, sai turvalisse kaugusesse ning lõpuks enne meid napilt finišisse.Neil läks üsna palju aega kaarsillalt võrkupidi alla-üles ronimise ja vee kohalt punkti võtmisega.

Meie jaoks oli see aga kenasti kordaläinud võistlus, lisaks suurepärane ilm ja hea korraldus. Meeldis see, et polnud nö bingopunkte. Minu jaoks oli aga oluline, et polnud ühtegi krambiilmingut, ehkki kanuusõidu ajal oleks võinud ju mõni säuts märku anda. Vist oli treenitus piisavalt hea ja tempo paras. Blogi jaoks oli aga etapp igav, sest suuremaid lollusi ei teinud, pulli ei saanud, nalja ka eriti mitte.


Tulemused
TV3 Seitsmesed uudised

Ronimiskaadrid rehvimägedes olidki oodatult ägedad ja lahedalt teostatud (algab 3:10)


1 kommentaar:

Tnu ütles ...

Salomonil jooksis kanuuetappi siiski Timmo. Ning sellega saime esimestele kandadele. Mina jooksin kaasa rattaetapid, kuna lennuväljal läks esikumm ja vahetada polnud aega....


Tõnu