

Mulle blogiideoloogia meeldib. Teed veebi oma väikese toa, aega-ajalt sisustad ja kujundad, teed seda mõnuga natuke lohakalt. Ootad sõbralikke külalisi, ootad huvitavaid mõtteid ja vihjeid. Pole paha, kui midagi valesti ütled, siis tuleb pea alati kommentaare. Kommentaarid meeldivad, seepärast lisan neid ka ise aeg-ajalt teistesse blogidesse. Kuid hoian end tagasi, miskipärast tundub, et kommentaarid pole igal pool oodatud. Eriti, kui neile ei reageerita. Ei taha olla liiga pealetükkiv ja igal pool nähtav (enamus eestlasi mõtleb vist nii?).
Facebook'i osas olen üsna ettevaatlik. Kõik on liialt avalik-avatud, mistõttu olen hoidunud sinna kommentaare jm lisamast. Veel pole ühtegi sõbrakutset teinud. Mida suurem on seltskond, seda tühisemaks ja lühilauselisemaks asi läheb. Usun, et keskmise kommentaari pikkus Facebookis on 3-4 sõna. Tõsi, aeg-ajalt leiab sealt "sõprade" ja "sõprade" "sõprade" huvitavaid linke ja see on muidugi väärtus. Seepärast olen tänulik neile tuttavaile, kes on mind "sõbraks" soovinud.

2 kommentaari:
"Kuna meiesugustel on suurem osa elust juba seljataga..." - jutt või asi, pool ju veel ees:)
RR
Sa unustasid vist öelda, et parem osa elust...
Ok, kuidagi peab ju põhjendama neid tagasivaateid noorusaega :)
Postita kommentaar