Saturday, September 11, 2010

EMV pikk rada - konkurentsitihedalt ja põnevalt

Nagu eelmises postituses kirjutasin, olid kohal kõik M50 klassi tugevamad mehed. Eranditult. See aga tähendas, et vähemalt 7 meest võisid tulla medalile, sh ka kullale. Juba ette põnev.

Ja muidugi jagus põnevust ka rajale. Mehed vahetasid kohti ja seltskondi üsna sageli, mõni paar oli nagu laulatatud (näit Reha-Tali), mõni mees jooksis jälle üksi (Kaljur). Mul tuli ka ette koosliikumist, kuid siis olin põhiliselt vedaja rollis. Etterutates olgu öeldud, et rada oli parajalt pikk, alles viimasel 3km-l hakkas tunda andma väsimus, ei pääsenud ka kergetest krampidest. Nii peabki pikal rajal olema. Võitja aeg tuli meie klassis 1:54.52 (Kaljur), mul 2:00.29, keskmine kiirus 8:38 min/km. Rajameister Markus Puusepp andis parajalt teejooksu, kuid ka kõik muu vajalik oli pika raja jaoks olemas. Hea rada ja hea kaart.

Jooksust ka.

Esimesse punkti liikusime mööda parempoolset teed suure seltskonnaga, sest ka M40-l oli esimene punkt 59. Oleks seda taibanud, poleks kohe esimesega 20 sek viga teinud.
Kuid mõni mees lähenes punktile lõunast (Tenno Alamaa M40) ja oli kindel võidumees.
(Kaart suur)

Teise punkti komposteerisin esimesena ja edasi läks kenasti. Teel 3-sse jooksis Tiit Tali joogipunktist otse läände (??), hiljem selgus, et läks 17-sse. Hea joostavusega seljandikul sattusin esimest ja viimast korda kokku Kaljuriga. Teel 4-sse kulgesin tema järel tee peale, kuid panin end teeristi suhtes valele poole paika ja tegin ühe edasi-tagasi jooksu. Maido ka, kuid sai natuke enne pidama. Huvitaval kombel käisin enne 4. punkti veel tagumisel künkakesel ära. Kokku viga selle punktiga 1min ja edu järgnevate ees oli haihtunud. Tee peal kohtasin Reha, Tali ja Talverit ... ühesõnaga, koos oli kogu porukka. Kaljur siiski kusagil eespool.

5-sse otsustasin läheneda lõuna poolt, Tali jt. ilmselt ülevalt läänest. Teel sain kätte Toomase, kuid kohe läksime ka lahku, sest otsustasin esimesel võimalusel põhjasuunda pöörata. Toomas jooksis edasi ja sellega natuke kaotas. Punktis olin 2., kaotust Kaljurile 38sek.

Edasi tuli pisike lisaring 6-ga, suurem punktiotsimine 8-ndaga (viga üle minuti) ja jälle olime koos Reha, Tali, Talveri ja Toomasega.

Hea punkt oli 9-s. Otsustasin punktile läheneda põhja poolt, ida poolt sügavaid orge. Talver tuli kaasa, kuid Reha-Tali valisid teise tee. Oru servast eemale pöörates kadus kontakt kaardiga ära ja süda aimas halba. Kusagil oli kuulda Reha-Tali ragistamist, Talver üritaski ennast vist nende järgi paika panna. Ise jooksin edasi, kuid loodetud kohtadest punkti ei leidnud. Kehv lugu, sest sellises kohas oli end üsna võimatu paika saada. Läksin tuldud teed tagasi ja kuna noorte poiste rong tuli vastu, õnnestuski nende abil punktini jõuda. Viga vähemalt 1,5min ja algas tagaajamine. Rapsiv kiirustamine tõi kaasa päris karmi, kuid õnneliku kukkumise. "Mida kuradit, see on ju pikk rada"- käis läbi pea ja edasi liikusin juba mõistlikumalt.

14.KP-s sain Toomase ja Talveri kätte, küsimusele, et kus Reha-Tali on, ei osanud keegi midagi vastata. Järgmise KP komposteerisin teisena, Kaljurist ikka ca 1min taga.

Huvitav etapp oli 15-16, kus otseminek tumerohelises mööda sügava oru nõlva ei õigustanud. Tali läks näiteks ringiga mööda teed ja võitis minutiga. Toomas sai ringiga minnes meist Talveriga mööda.

Tee peal sain jälle Toomase ja Talveriga kokku, tempo oli hea, vedasin, teised hoidsid hingeldades järgi.

Ja siis tuli otsustav apsakas. Peale joogipunkti, kus võtsin igaks juhuks sisse geeli, keerasin valele teele. Talver-Toomas korra seisatasid, vaatasid, et mitäs nytt, ja läksid oma teed. Mina otsustasin läheneda punktile läänest, kasutades käsitoena sooriba, kuid sattusin hoopis mingite küngaste ja orgude maailma. Ehkki kaardil polnud ühtegi kõrgusjoont. Kas tõesti oli ala kaardistamata. Kui jõudsin mingile teele, siis ei saanud esialgu midagi aru. Uurisin kaarti, mööda jooksis Heidi Sild ja ilma, et ma temalt abi oleksin küsinud, näitas, kus asun. Aitäh, sellest kohast pidingi oma esialgse plaani kohaselt punkti minema. Viga tuli ca 1,5min + väsitav lisaturnimine reljeefil. Tundus, et nüüd on kaotatut juba raske tagasi teha.

Vajutasin, kuni hakkasid reielihastes kerged krambitõmbed. Kas geel? Asi läks üsna jamaks etapil 20-21, kus sattusin esialgu puusadeni püdelasse mudasse. Olin valinud soo ületamiseks väga viletsa koha, teised sellist õudust miskipärast ei kirjeldanud. Kuid sellel hetkel oli aega rahulikult liikuda, sest krampidest tuli kuidagi vabaneda. Uuesti tee peal joostes krambid kadusid ja sain üsna normaalse tempoga lõpuni panna. Polnud õrna aimugi, mitmes olen. Tõenäoliselt on Talver-Toomas ees, kuid kus on Tali-Reha ja kus on Kaljur??

Finišis selgus, et olen jälle 4., nagu seda on pikal rajal mitmeid kordi olnud. Jälle oma lollus.

Maido oli teinud väga hea soolojooksu ja võitis Talverit 3,5min-ga. Toomas oli ühe punktiga veel viga teinud ja sai 3.koha. Reha oli lõpus ära väsinud. Kuid minu järel sai 5.koha Rein Rooni, kes stardis ütles, et läheb niisama sörkima.

Ka M45 klassi võitja Tõnu Ilves ütles enne starti, et pole ammu jooksmas käinud ja üleüldse on olemine väga kehv ja kahtles, et kas üldse kohale tulla... Tõsi, M50 klassis poleks ta medalit saanud.

Tulemused

Pika raja veebileht (SI, graafikud jm)

















M50 esikolmik (vasakult): Andres Talver, Maido Kaljur, Toivo Toomas. Medaleid jagab Rein Unt.


8 comments:

Anonymous said...

Ei öelnud et sörkima, mõtlesin seda ,et võistlen eraldistartijate võistlusklassis (stardiaeg 13:01).
RR

Gea said...

Mulle Reinu lähenemine meeldib. Ehk võtan isegi järgmisel aastal pika raja sellise tangensiga ette.

eduardp said...

Võid kohe maha jääda või ette rebida, või lihtsalt oma jooksu teha... Heal rajal pole vahet. Ja Voose oli hea.

Ühisstardist jooksul on iseendaks jäämine põnev teema. Emotsiooni on ikka palju rohkem kui eraldistardis.

Gea said...

Mul iseendaks jäämisega probleeme pole, aga pikk rada ühisstardist - no, thank you. See sobib rohkem Valusate jalgade spordiklubile. Vaata näiteks N16 graafikuid, aga põnevaid leida pakuvad ka seenioride klassid. Samas huvitab mind, miks võitjate ajad (üksikute eranditega) nõutavale kõvasti alla jäid, kuigi aiman vastust juba ette.

eduardp said...

Ei noh, joosta peab pikal rajal nii või naa jõudma.
Koosjooksmine on üldjuhul vabatahtlik valik. Noored armastavad rongides joosta, vanemate hulgas on ka teenekaid koosjooksjaid. Las jooksevad, alati pole tulemus positiivne.

Ma ei tea miks, aga 2.15h võitja ajaks panna on vanematele veteranidele natuke palju. Meie klassile oli 1.55h väga paras aeg (ca 2 tavarada ja natuke peale) ja olen hirmus tänulik, et Markus meid 10,6km-st säästis.

Anonymous said...

"Noored armastavad rongides joosta" - jep, aga Gea toodud D16 näites oli tõenäoliselt nii, et üks orienteerus ja "tänutäheks" jäeti medalita:( 2:15 on palju noorimatele noortele ja vanematele veteranidele (vanemate tüdrukute eest ei julge sõna võtta). Ega Sa end ometi nii vanaks pea? 1:55 on meiesugustele noorvanuritele ikka vähe, o-maraton peab olema selline, et järgmisel päeval ei jõuaks klassikalist maratoni 3,5 tunniga läbi kimada. Ehk siis 2:15 oleks päris paras võitjaajaks.

Anonymous said...

Lisaks maratonist - Simone Niggli jooksis hiljuti maratoni umbes sama ajaga, aga seal oli tõuse 1829 meetrit ! http://www.simoneniggli.ch/home/page.aspx?archive_id=7026
RR

eduardp said...

Ja Marc Lauenstein samal Jungfrau maratonil 3:03(!). Niggli on selle Interlaken - Kleine-Scheidegg jooksu varem ka võitnud.

Mulle tuttav piirkond:
http://www.spordilinn.ee/alpid2006/schilthorn/panoraamkaart_jungfrau.jpg

Matka koduleht: http://www.spordilinn.ee/alpid2006/
Jungfraujoch on tõeline atraktsioon. Jaapanlaste lemmikkoht.