Friday, December 11, 2009

Nõmme ja orav

Homme saab siis jälle Nõmmel orienteeruda. Tarmaku päevakul pakub Rooni spiraaloravat !?

Oravaga on mul omad lood.
1. Lasteaias laulsime ühte laulu (samal ajal tantsisime ka):
Orav üles alla, hüppab kuusepuul
oksalt teda alla
eiivivaalituul
Sellest viimasest sõnast sain aru alles ülikoolis (ei vii vali tuul)

2. Laulsin sama laulu kunagi Keila volikogus jõuluvanale. Tegelikult oli see ainuke laul, mida oskasin.
Pärast laulu oli hetkeline vaikus. Volikogu sekretär ütles, et päris huvitav valik. Midagi ei saanud aru. Hetk hiljem lõi pähe, et võimul olid reformlased.

Aga kaks küsimust ka, sest just eile sai Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kohta üks aruanne valmis.

KÜSIMUSED:

Pilt 1. Millal sai viimati Nõmmel sellisel reljeefil joosta?








Pilt 2. Kuidas on tekkinud need väikesed pätsikesed Mustamäe nõlva peale? Seal asub Tallinna kõrgeim punkt, hüppetorn jpm.









Kaart, millele on kantud raudteed (ca 1915.a.) ja Vana-Pärnu mnt trass (ca 1810.a.):


13 comments:

Anonymous said...

Kas Tallinna kõrgeim punkt pole mitte Sõjamägi?

AL

eduardp said...

Sõjamägi on ca 10m madalam.

Anonymous said...

1. Hästi ei mäleta, ma alustasin orienteerumisega suht hilja. Aga pakuks umbes 4200 aastat tagasi.
2. Ausõna, mina ei teinud... Tuul tegi.

RR

Marek said...

1. Pakuks ~7700 aastat tagasi, kuiarvestada sellega, et numbrid kaardil näitavad kõrgust merepinna suhtes.
2. Siis, kui jääpiir oli nõlva juures, siis jää peal olevad sulavee jõekesed tõid sinna nõlva peale setteid.

Need on head küsimused ;)

Anonymous said...

Teise kaardi peal on kõrgeim märgitud kõrgus 64.5m Hiiu-Suurtüki ja Vana-Mustamäe nurgale. Tegelikult peaks kõrgeim jääma sealt mõnikümmend meetrit lääne poole Seljaku ja Vana-Mustamäe tänava vahele?

Või on vanad kaardid valed?

Ja see esimene reljeef oli vast Antsülusjärve alguses, 9300 a tagasi. Mügarikud tulid pärast jõesetetest + tuulest.

eduardp said...

Vastused:
1. Siin tuleb edasi mõelda. Mastaapselt. Õiget vastust ei ole.

2. Marek, teadsid/mäletasid küll, kuid see käis suure Nõmme-Männiku liiviku tekke kohta. Need pisikesed mugerikud on tuuletekkelised pinnavormid, rannaluited. Ca 8000 aastat tagasiloksus Antsülusjärve kallas vastu Mustamäe nõlva ja tuul kasvatas liivateradest neid vallikesi.

RR-il on vist hea nina. Punkt.

Anonymous: Kõrgem punkt ongi numbri ees, so läänepool. Ortofotolt vaatasin, et seal oli mingi liivahunnik. Kui peremees labidatäie liiva ära võtab või juurde paneb, tuleb kõik teatmikud ümber teha :)

Marek said...

Tegelikult kui järele mõelda, siis miks need luited ikkagi üsna väikesed ja üsna piiritletud alal on? Kas tuule mõjude periood oli üsna lühike või polnud tuulel koos lainetega võtta settematerjali? Antud küsimus selle pärast, et on olemas nagu suuremaid luiteid ja luitealasid.

eduardp said...

Säilinud luiteid leiab ka mujalt - vt kaardi idaosas Pärnu mnt-st lõunas, Järvel, Ülemiste järvest läänes, kohati ka Mustamäe nõlva all jm.
Mitte igal pool pole nii suurt luitemaastikku nagu näiteks Võistes.

Kõrgused 1.kaardil tähistavad teatud sügavust tänapäeva meretasemest.

Marek said...

Huvitavat teemat jätkates: Aga need moodustised, mis on TTÜ spordihalli juures - need on imelike suundadega ja nagu oleks inimese poolt tehtud ?

Anonymous said...

Seal oli vist enne spordihalli ehitamist lasketiir oma kaitsevallidega.

eduardp said...

Lasketiir jah. Aga seal on ka muid põnevaid moodustisi. Panin parema resoga kaardi vaatamiseks. Lisasin ka vanad kitsarööpmelised raudteed. Täna saab mööda neid joosta.

Marek said...

Mul tuli üks idee, et xDream võiks olla LIDAR-i kaardiga või siis Tarmaku peävak - päris põnvel oleks.

eduardp said...

Esimese pildi eest siis keegi punkti ei tahtnudki.

Tegemist on aluspõhja pealispinna reljeefiga, mis tähendab, et selline reljeef võis olla enne viimast jääaega. Loomulikult oli sügav Harku ürgorg ka siis natuke setetega täitunud, kuid hilisem liustiku- ja meretegevus täitis kõik vagumused kenasti ära.

Millal see ajaliselt oli?
Ei tea, ei mäleta. Pakun ca 100 000aastat tagasi.