Ootsipallu peaks sellel aastal veel korra saama, septembris on siin EMV pikk rada. Maastik oli kahtlemata selline, kuhu tahaks tagasi tulla, ehk siis juba natuke õnnestunuma sooritusega ja paremas füüsilises vormis.
Eelmises postituses sai mainitud Ootsipalu hiiglasi - maailma kõrgeimat harilikku mändi ja Eesti kõrgeimat puud - kuuske. Mõlemad asusid lähestikku ja üsna võistluskeskuse lähedal. Seega oli Markusel asukoha osas õigus (vt 2. päeva kaarti).
Teisel päeval läksid paljud rajad nendest puudest mööda, "Ringvaates" Jüri Muttika poolt mainitud võsa polnud näha, RMK oli puhastanud vaatekoridori puudele ja püsti pannud infotahvlid. Ühelt sai lugeda, et maailma pikimast männist oleks võimalik ehitada pool maja.
Ilm oli selle aasta Peko Kevadel järjekordselt päikeseline ja jooksmiseks väga mõnus.
Esimesel päeval oli jooksuvõimet natuke rohkem, kuid mitmed vead tõmbasid rahuldavale sooritusele kriipsu peale. Etapil 3-4 kiskus vale nina suuna kõrvale ja 3,5 min viga oligi tehtud. Samale veale läks üsna palju orienteerujaid. Teine suurem viga tuli enne 6. punkti, kus kaldusin suunaga natuke vasakule ja oodatud orvandit ei tulnudki. Veel kordasin Karjalaske viga - jooksu valesse punkti, seekord 7.-st tagasi 6.-sse, õnneks mitte palju.
Ööbisime Piusa Ürgoru Puhkekeskuses, ühes väga meeldivas ja ilusas kohas. Käisime saunas (pildil).
Teisel päeval alustasin jälle hästi, kuid vead tulid 5. ja 9. punktiga. Esimesel juhul panin punkti lageda suhtes valesti paika (!?), teisel juhul tekkis rohelises ebakindlus ja hakkasin punkti liiga vara otsima.
Kokkuvõttes tuli võimetekohane 5.koht.
Tulemused
Peale võistlust sai lisaks soojale välidušile ka Peko sauna.
Ilm oli selle aasta Peko Kevadel järjekordselt päikeseline ja jooksmiseks väga mõnus.
Kokkuvõttes tuli võimetekohane 5.koht.
Tulemused
Peale võistlust sai lisaks soojale välidušile ka Peko sauna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar