Eestikate nädalavahetus

Kanepi-Saverna-Kanepi-Otepää: EMV öine ja sprint, proloogiks laupäevane sprinditeade.

Sprinditeade Kanepis

Sprinditeade võeti kavva seetõttu, et järgmisel aastal toimub EMV ka sellel alal. Võistkonnas on 2 meest ja 2 naist, kusjuures jooksujärjekord on N-M-M-N. Me pole seda ise välja mõelnud, vaid selline sprinditeade on 2014 maailmameistrivõistluste kavas Itaalias.

Tegemist on vahva võistlusega, oleks vaid piisavalt teravat konkurentsi. Meilt oli Kanepis 2 veteranide võistkonda, Marje ei saanud kahjuks osaleda. Seevastu oli tugevaid mehi ülearu ja Maido andis oma stardikoha Karile.

Kanepi alevik oli üsna lihtne sprindimaastik, kus peamurdmist eriti vaja polnud. Siiski tekkisid mitmed väiksemad vead. Näiteks kaarega jooks etapil 2-3 või 12-13. Viimase juures olin parajas segaduses, sest vahetult enne starti kontrollisin KP-de arvu üle - see oli 12. Kuid 12-sse KP-sse jõudes oli ees veel 13 ja 14, ka 15...isegi 18. Hakkasin kahtlema, et kas olin ikka õige kaardi võtnud. KP14-s uurisin segast olukorda natuke pikemalt, rütm läks segi. Taivo sai siin mulle jälle järele. Oma 15-20 sekundit võis segaduse peale kuluda.

Finišis selgus, et meil olid nooremate veteranide kaardid, 6 punkti ja 0,5km rohkem. Õnneks olid kõik vahetused siiski sarnaste kaartidega.
Tulemused (veel pole)

EMV öine Lajavangus - ilma suurema veata

Olin natuke mures lambi pärast. Sain Tennolt juba varakult hea lambi, millega olin ka Venemaa rogaini MMil käinud. Miskipärast ei saanud seda aga laadida (laadija roheline tuli ei läinud põlema). Läksin siiski riskile, sest uskusin, et ehk on aku siiski täis, et midagi oli viga indikaatortulega. Rääkisin murest ka teistele ja võistlusele minnes oli Maido mulle pisikese varulambi ette valmistanud. Liigutav abivalmidus. Rajale läksingi nii, et otsa ees oli kaks erinevat lampi, suur ja väike. Väike kippus küll aeg-ajalt silmade peale vajuma, kuid oli väga vajalik, sest alates 15 minutist tuli see sisse lülitada. Kaugele ei näinud, kuid 5m raadiuses oli kahe lambiga valgust küll.

K-punkti joostes komistasin tee peal kivi otsa, kuid jäin püsti. Arvatavasti tehti seal palju kukerpalle ja nii mõnigi varvas sai siniseks. Üleminekul teisele sihile oli ees palju metsaveoteid ja olin parasjagu segaduses. Lõpuks sain siiski sihi kätte, kuid viga paar minutit. Järgmistega püüdsin hoida tähelepanelikult suunda ja õnneks sain punktid ilusti kätte. Suurem segadus/viga tuli 6-ga, mis oli parajalt keeruline punkt. Selle etapi lõpuosas üritasin tumerohelisest paremalt ümber joosta, kuid roheline ei lõppenud ega lõppenud ära ja niiviisi ma liialt paremale kaldusin. Ühe teise jooksja suuna järgi oletasin ligikaudse asukoha metsas, mis osutus õnneks õigeks. Oli kõige ebakindlam hetk rajal.

10. punktis sai mind kätte 9 minutit hiljem startinud klubikaaslane Kari Lehto (pildil). Natuke üllatusin, sest ma polnud väga suuri vigu teinud (ehkki rada oli olnud tehniliselt nõudlik). Aga kui nägin, millise agressiivsuse ja kiirusega Kari pimedas metsas liikus, ei üllatunud enam millegi üle. Üritasin tal järel hoida, sest minu lamp oli juba ammu üsna niru.

Etapil 11-12 läks Kari läbi tumerohelise, mina aga ringiga ümber. Kokku saime täpselt ühes kohas ja jälle olin tal mitu etappi kannul. Enne 13-ndat kahtlesin tee ja sihi vahel ja jäin Karist ca 30m maha. Siiski otsustasin ta uuesti kinni püüda, sest Kari liikus väga enesekindlalt, justkui oleks teadnud, kus asub. Teadiski.

Olin oma tulemusega rahul, sh ka 4.kohaga. Kolm esimest olid omaette klassist - võit jälle Tiidule, Kari oli 2. ja Maido 3. Samal rajal jooksnud M45 klassi võitja Sixten Sild oleks M50 klassis saanud pronksi.

Tulemused

EMV sprint Otepääl - hõbe

No siin lootsin korralikule tulemusele ja miks mitte ka võidule. Oleme (Tiit, Kari, Maido ja mina) kiiruses enam-vähem võrdsed ja lõpptulemus sõltus eelkõige tehnilisest sooritusest. Must hobune oli seekord Mart Külvik, kellele oli Tehvandi sprint selle aasta esimene tõsisem orienteerumisvõistlus. Samas on ta tehniliselt alati tugev olnud, füüsiliselt tundus olema samuti heas vormis.

Stardist läksin liiga kiiresti minema ja kaotasin lihtsas kohas kontakti kaardiga. Jooksin õigesti, kuid uuesti kontakti leidmine enne 1.punkti võttis 10-12 sek. Uskumatu kadu tagantjärgi analüüsides.

Üks võtmeetapp oli 1-2 ja selle jaoks võtsin aja 5 sekundiks maha. Tegin õige rajavaliku ja edasi läks ainult kiireks andmiseks. Enne 9-ndat sain kätte 2min varem startinud Raul Laasi ja varsti jäi ta maha. Lõpp hakkas lähenema, vaid 3-4 punkti jäi võtta. Väljajooksul KP14-st läksin Haabneeme sprindi viga parandama, st silla alt läbi jooksma. Minu ees tegid seda veel kaks jooksjat, sh Priit Truusalu. Kui olime kinnisele staadionile jõudnud, vabandas Priit viisakalt: "Sorry". Viga ca 10-12sek.

Pidurit enam ei pannud ja kaart hakkas häguseks muutuma. Etapil 15-16 nägin läbipääsu helehallis ribas hoonete sees, kuid kui sinna tormasin, selgus, et aed oli ees. Järgnevalt jooksin silla alla ja ei saanud esialgu aru, kuidas üleüldse 16-ni jõuda. Hetk seismist, pööre paremale üles sillale ja tuld! Viga kusagil 12-14 sekundit.

Tulemus oli kena - hõbemedal, kaotusega Tiit Talile 15sek. Kolmandaks tuligi must hobune Mart Külvik. Alguses tegi ta ühe vea, kiirus oli ka natuke aeglasem kui meil Tiiduga. Kari tegi vea metsas, Maido läks täiesti segi KP14 juures. M45 võitja Sixten oleks meie klassis saanud jälle 3.koha. Seega olid rajameistrid seekord väga tublid, et nii öisel kui ka sprindis panid M45 ja M50 samale rajale. Meil on alati põnev omavahel mõõtu võtta ja üritada tõestada, et M50 mehed on ikka kõvemad kui M45 mehed :)

Tulemused  SI