Saturday, September 21, 2013

Rogaini MMi protestid said vastuse

Reeglite üle arutelud pole tulised olnud mitte ainult siin, vaid ka IRFi ehk Rahvusvahelise rogainiföderatsiooni töögrupis, kus lahendati kahte kaebust/protesti Aloli MMil toimunud juhtumitest (minu blogijutt MMist).

Kaebused olid järgmised:
- võistluse ajal nähti võistlusmaastikul kahte autot, seal, kus nad kuidagi poleks pidanud olema
- kahel võistkonnal olid peal GPS-id, mille träkid olid avalikult internetis nähtavad
- kahe võistkonna GPS träkkingut kasutati teekonna planeerimises
- need võistkonnad läbisid veetakistuse, mis oli kaardil näidatud kui läbimatu
- ühe (tipp)tiimiga jooksis võistluse alguses kaasas tugiliige, kes kasutas tiimi GPS-träkki selleks, et hiljem nendega kokku saada
- joosti mööda keelatud sõiduteed, mida näitas GPS-träkk

Kaebused olid peamiselt suunatud Eesti tipptiimide vastu (välja arvatud autoteema).

Võistluse žürii tuli järeldusele, et süüdistused polnud põhjendatud ja võistkonnad ei saanud antud tehniliste vahendite kasutamisest mingit kasu. Leiti, et GPS-träkkide näitamine internetis oli ala populaarsusele vajalik, kuid seda valdkonda peab täiendavalt reguleerima.

(Pildil IRFi president Richard Robinson)

Žürii aruande leiab SIIT.  IRFi reeglid leiab SIIT.
See materjal on esitatud aruteluks laiemale rogainijate kogukonnale.
Seal on ka Gea poolt toodud põhimõte, et ... was important for the sport that justice was not only done but seen to be done.


Minu esimesed mõtted:
- GPS träkkide näitamisele internetis (sotsiaalmeedias) pole alternatiive. Rogaini populaarsuse kasvuks on see vajalik. Küsimus on selles, millist aluskaarti träkkide all näidata ja kui suur peaks olema ajanihe tegeliku olukorraga. Kui aluseks on võistluskaart, siis on olemas pidev ülevaade, kui suure vahemaa on võistkonnad läbinud ja kui palju on nad kogunud punkte igal ajahetkel. See võiks olla lisateave rajal olevatele tiimidele, kui reegleid eirates kasutada info saamiseks telefoni. Kuid kas näiteks jooksev punktiarvestus (nähtav veebis ja võistluskeskuses) on rogaini põhimõtteid välistav?
- Palju suurem probleem on nähtamatute abilistega - GPSiga kellad, abilised rajaplaneerimisel, abilised kusagil rajal (rajaluure) jm. Neid "abilisi" pole üldjuhul võimalik kontrollida.
- jah, tegevused võiksid olla sellised, mis ei tekitaks kahtlusi reeglitevastases käitumises, kuid kes tahab kahtlustada, teeb seda nagunii.

Seega on väga oluline üleüldine arusaam Fair Play´st ja reeglite järgimisest. St, et kui sul on GPS-kell käe peal, siis sa sealt pealt näiteks vahemaade läbimist ei vaata jne.

Samas tundsin MMil näiteks natuke süümekat, kui mitteametlikust veevõtukohast, tänava keskel olevast pumbakaevust, võtsime joogivett. Ei läinud järve ääres lõbusa seltskonna juurde, ehkki oleks ju möödaminnes võinud paar sõna vahetada ja 100g hinge alla visata...
St, kui tekivad juhuslikud  lahedad kontaktid, kas peaks nendest kaugelt mööda minema. Ilmselt peaks.

Aga täna siis XT öörogainile Kuusallu, 4-tunnisele jooksule pimedas männimetsas.


3 comments:

Anonymous said...

kas "välise veeabi" kohta on reeglites keeld? Ei mäleta nagu, kiirel otsimisel praegu ei leidnud, on toidu ja muu varustuse kohta

Anonymous said...

IRF reeglite punkt B12 ütleb: "A team shall not accept assistance from, nor collaborate with, other people, nor deliberately follow
another team."
Seega põhimõtteliselt mistahes vormis abi ükskõik kellelt. On avaldatud arvamust, et isegi moraalne toetus ergutamise kujul võiks selle klausli alla minna.

Pean tunnistama, et IRFis reeglitega tegelenud inimesena on mul ka endal võistlustel selle reegli suhtes kahtlaseid olukordi tekkinud. Uus-Meremaa MMil 2010 möödusime ühest majast. Ilma, et oleksin jõudnud midagi öelda või küsida, hõikas meile kohalik mees: "Punkt on orust üles, teises vasakpoolses orvandis puu taga." Mida oleks pidanud sellises olukorras tegema? Valima punkti lähenemiseks teise teekonna ringiga? Tunnistama finishis, et kasutasime kohaliku inimese abi ja paluma ennast diskvalifitseerida? MMil 2012 juhtus sarnane olukord kontaktis kohalikega, aga seekord õnnestus pakutud abist keelduda. Möödusime ühest järveäärsest majast suunaga soo poole. Kohalikud, kes oma peenralapil kõpitsesid, hÕikasid: "A võ kuda?" Tervitasin ja näitasin käega, kuhu poole liigume. Nemad vastu: "A tam ne proiti!". Mina vastu: "A mõ proidjom." Nii tegimegi, ehkki läbitavus oli tõesti hull.
Sõnaga, eks iga reegli puhul tuleb ikka eeldada tervet mõistust ja lähtuda reegli mõttest. Kas võtta vett kaardile märkimata kaevust või kaardile märgitud järvest? Kumb on võistleja tervisele ohutum alternatiiv ja kas need, kes kasutavad esimest alternatiivi saavad teise alternatiivi valinute ees ebaausa eelise?

Lauri

Anonymous said...

Teine lugu siis ikka tänavuselt Venemaa MMilt, mitte mulluselt.

Lauri