Mitmel aastal olen ähvardanud seda maratoni läbida, teadmata, kust suusarada tegelikult läks. Ühel korral olen võistlusel osalenud, kusagil 1985 aastal koos Mäses Sveni ja kahe kaaslasega (kellega??), kuid mäletan sõidust vaid ühte hetke maantee ääres. Siiani on olnud arusaam, et trass kulges suures osas maanteest loodes, kuid see arvamus oli ekslik. Huvitav, et mäletan üsna hästi 1972.aastal 11-aastase poisina läbitud neljapäevaku orienteerumisrada, kuid läbisõidetud Tallinn-Keila suusaraja asukohast pole mitte väiksematki ettekujutust.
Selle teadmise sai nüüd Toivo Nuudilt (pildil), Juku Tasalt ja Ülo Vainuralt. Pikaaegne suusatreener Nuudi vastutas maratoniraja ja toitlustamise eest viimased 8 aastat, Juku oli paar korda maratoni läbi sõitnud.
40-45km pikkune Tallinn-Keila-Tallinn suusamaraton sai alguse 1961.aastal Heinrich Kase ideest. Võisteldi 4-liikmeliste võistkondadena, naised ja veteranid ka 3-liikmelistena. Üritus toimus alati Nõukogude armee aastapäeval, so 23.veebruaril. Seetõttu oli kergem saada rahalist jm toetust, sageli tehti suusavõistlusest ka filmiklipp Nõukogude Eesti ringvaatesse. Algusaastatel aeti radu sisse suusatades, hiljem olid abiks traktorid ja lumesaanid (buraanid).
Algusaastatel kulges rada praeguse Nõmme Spordikeskuse juurest mööda tänavaid Harku mägedele, peale Harku mõisat keeras Keila poole. Suusarada läks maantee lähedalt, sealt oli võimalik võistlejaid joota ja ergutada. Keilas suusatati mööda linnatänavaid Keskväljakule kultuurihoone juurde, kus oli puhkepaus 2 tundi. Seejärel anti uus start ja võistkonnad läksid kindlate ajavahemike tagant (3min?) sama rada pidi tagasi Tallinna. Lisan siia pildi stardist Keila kultuurihoone eest (teine mees on Tõnu Odamus, kes on pildil esimene?).
1960ndate II pooles või hiljem tehti edasi-tagasi sõiduks eraldi rajad, kuid puhkepaus 2h säilis esialgu siiski (näit praeguse Statoili bensiinijaama juures). Toitlustuskohad olid pöördepunktis, samuti Harku mõisa juures. Joogid valmistati mingil ajal Nõmme restoranis. Teatud aastast hakati sõitma kuni elektrijaamani, samuti muutus stardi- ja finišikoht. Kui esialgu oli see Nõmme Spordikeskuse juures, siis hiljem viidi start üle Pääskülla Kalda tänavale. Nagu kõrvalolevalt kaardilt näha, muudeti aeg-ajalt trassi asukohta. Jooniseid või kaarte ei koostatud, rajameister planeeris ja sõitis mälu järgi. Seepärast võib kaartidele kantud radade osas vigu olla.
Tallinn-Keila-Tallinn maratoni ajalugu tahaks kindlasti tõsisemat läbiuurimist ja -kirjutamist, tookordseid tublisid korraldajaid ja tugevaid sõitjaid üldjuhul ei teata ega ka mäletata.
Diplom (Valdur Vacht´i Facebookist)
40-45km pikkune Tallinn-Keila-Tallinn suusamaraton sai alguse 1961.aastal Heinrich Kase ideest. Võisteldi 4-liikmeliste võistkondadena, naised ja veteranid ka 3-liikmelistena. Üritus toimus alati Nõukogude armee aastapäeval, so 23.veebruaril. Seetõttu oli kergem saada rahalist jm toetust, sageli tehti suusavõistlusest ka filmiklipp Nõukogude Eesti ringvaatesse. Algusaastatel aeti radu sisse suusatades, hiljem olid abiks traktorid ja lumesaanid (buraanid). 
Algusaastatel kulges rada praeguse Nõmme Spordikeskuse juurest mööda tänavaid Harku mägedele, peale Harku mõisat keeras Keila poole. Suusarada läks maantee lähedalt, sealt oli võimalik võistlejaid joota ja ergutada. Keilas suusatati mööda linnatänavaid Keskväljakule kultuurihoone juurde, kus oli puhkepaus 2 tundi. Seejärel anti uus start ja võistkonnad läksid kindlate ajavahemike tagant (3min?) sama rada pidi tagasi Tallinna. Lisan siia pildi stardist Keila kultuurihoone eest (teine mees on Tõnu Odamus, kes on pildil esimene?).
1960ndate II pooles või hiljem tehti edasi-tagasi sõiduks eraldi rajad, kuid puhkepaus 2h säilis esialgu siiski (näit praeguse Statoili bensiinijaama juures). Toitlustuskohad olid pöördepunktis, samuti Harku mõisa juures. Joogid valmistati mingil ajal Nõmme restoranis. Teatud aastast hakati sõitma kuni elektrijaamani, samuti muutus stardi- ja finišikoht. Kui esialgu oli see Nõmme Spordikeskuse juures, siis hiljem viidi start üle Pääskülla Kalda tänavale. Nagu kõrvalolevalt kaardilt näha, muudeti aeg-ajalt trassi asukohta. Jooniseid või kaarte ei koostatud, rajameister planeeris ja sõitis mälu järgi. Seepärast võib kaartidele kantud radade osas vigu olla.Tallinn-Keila-Tallinn maratoni ajalugu tahaks kindlasti tõsisemat läbiuurimist ja -kirjutamist, tookordseid tublisid korraldajaid ja tugevaid sõitjaid üldjuhul ei teata ega ka mäletata.
7 kommentaari:
Täna 10.20 ajal avastas oma reviiril valvet pidav Saksalambakoer
Keila-Tallinna vahel kiirelt "uisutava" tundmatu objekti.Ergutas teda intensiivse haukumisega , millepeale objekt eemaldus Tallinna suunal.
Hille
Peale koera haukumist sattusin metsa vahel kõvale rajale, kus lumele oli tehtud nool ja kirjutatud: "Treeningjooks".
Vanameister distsiplineerib end, ikka selleks, et kiirus alla 3min/km ei läheks.
Mulle on meelde jäänud, et Tallinn-Keila-Tallinn esimene suusamaraton toimus justkui 1960.aastal ning oli inspireeritud Tartu Maratonist nädalake või kaks varem, mitte 1961.aastal nagu kirjutad.
UV
? peab täpsustama. Aastal 1960 sai alguse niigi palju üritusi (Tartu Maraton, Jüriööjooks...), mõni asi võis ka aasta hiljem sündida.
Käisin mõni päev tagasi Harkus vanavanematel külas, õhtusöögilauas küsisin vanaisalt, kas ta teab, et kunagi toimus Tallinn-Keila-Tallinn suusamaraton. Teadis küll - selgus, et ta oli selle 1965. aastal EPA võistkonnaga ära võitnud (võistkonnas veel Lembit Pettai, Tarmo Vilu ja Tõnu Luik). Vanaisa sõitis öösel Lõuna-Eestist rongiga Tallinna, et võistlustele jõuda ja peaaegu oleks suusamaratonil magamatusest jõud otsa saanud.
Vanaisa anddis mulle ka omaaegseid meediaväljaandeid vaadata:
http://www.flickr.com/photos/94913492@N04/
Kehakultuuri kaanepilti vaadates tekib küsimus, kuidas üldse konkurentidest mööda oli võimalik sõita!? Mingit mootorsaanijälge polnud, ees jooksis vaid rajameistri suusajälg.
Kui mu mälu mind ei peta, siis mäletan osasid lõike raja algusest Keila suunal ning mingit osa raja lõpust Tallinna tagasi suunal, kuna sai võistlejatega üritatud sellal sammu pidada nende tuules. See oli siis uisusammu populaarsuse algaegadel.
Esimene mees pildil on Toomas Klemmer.
Postita kommentaar