reede, 29. märts 2013

Metsavenna eri

Viimasel 1,5 nädalal on metsavendadest räägitud päris palju. Põhjuseid selleks oli mitu - Reedopalo ühishaua  tapetute isikute tuvastamisest Puutlipalu punkrilahingu 60.aastapäevani 29.märtsil.

Võtaks selle nädala kronoloogia kokku, sest naise uurimiste tõttu olen ka ise kaudselt selle teemaga seotud olnud.

Kõik algas eelmisel kolmapäeval Pealtnägija saatega, kus Rasmus Kagge andis hea ülevaate võõrvõimu vägivallast ja metsavendlusega seotud lihtsate inimeste kannatustest. Maasikaks sellise ebatavalise loo sissevõtmisel oli KAPO poolt DNA-analüüsidega kindlakstehtud Viglasoo ja Puutlipalu lahingutes tapetud isikud ning intervjuu Puutlipalus hukkunud Richard ja Elsa Vähi tütre Üvi Kuusiga.

Järgmisel hommikul oli Postimehe avalehel Pealtnägija saate järelkajana artikkel Võrumaa metsavendadest ja seda ka inglisekeelses ning venekeelses väljaandes. Viimases olid kommentaarid nagu olid, kuid väikeseks üllatuseks leidus ka mõistvat suhtumist. Viidati vaid KAPO aruandele, ehkki enne artiklit töötati usinalt läbi ka Misso-Vastseliina metsavendade kodulehte.

Venekeelse Postimehe artikli kommentaaridest oli kodulehe viide sattunud ka Vene sõjaajaloo foorumisse, mille järel algasid aktiivsed külastused Venemaa erinevatest piirkondadest ja ka paljudest välisriikidest. Ühel hommikul vaatas pilte isegi France Press :)

Pildil kodulehe viimase 500 kliki statistika

Nädal peale Pealtnägija saadet, 27.märtsil, toimus Vastseliinas metsavendade mälestuskonverents. Peakorraldaja Aare Hõrnale (pildil) oli üllatuseks, et rahvamaja saal oli rahvast täis, kohale oli tulnud üle 100 inimese - kaaskannatajaid, sugulasi, kohalikke, sõjaväelasi ja muidu huvilisi.

Kõik ettekanded ja sõnavõtud olid väga huvitavad, kogu ürituse õhkkond meeldiv ja soe, mis ühendas kindlasti kohalikku kogukonda. Palju jagati informatsiooni minevikust ja nagu  Aktuaalse kaamera uudisest näha võis (alates 5:30), vihjas üks paberitükk ka Saika punkrilahingus hukkunute võimalikule matmiskohale.

Sellest uudisest nägin, et mu pealagi on juustest üsna lage, mida tavalise peegli ees õnneks ei näe.

Konverentsil hämmastas vanade meeste rääkimisoskus, eriti meeldejääv oli Valdur Raudvassari ettekanne kolmest koloriitsest metsavennast, kellega ta koos vangilaagris oli - Robert Heeskast, Karl Helkist ja Alfred Käärmannist.

Mari (pildil) tegi oma elu esimese ettekande, mis tuli väga kenasti välja ja kella vaatamata kestis täpselt 30min (nagu ette nähtud).
Ettekanne on SIIN.

Mauri Kiudsoo teema puudutas metsavendi juba alates XIII sajandist, ka siis olid kasutuses soosaared, koopad, salateed jm.

Haudade otsija ja väljakaevaja Arnold Unt, keda olid nii Tõnismäel kui mujal abistanud Keila sõbrad, rääkis loo, kuidas leidis oma vanaonu poja haua Lükka punkri juurest. Värvikas, põnev ja kohati isegi humoorikas lugu. Ettekande tekst on SIIN.

Pearu Kuusk andis laiema ülevaate põhjustest, miks 1953.aasta veebruaris-mais toimusid suured metsavendade hävitusoperatsioonid. See käsk tuli Moskvast ja puudutas nii Ukraina, Valgevene kui kõiki Baltimaade organeid. Lühidalt mainis ka Reedopalo DNA-teemat, millega KAPO oli viimased 1,5 aastat edukalt tegelenud.

Järgmisel päeval käidi punkrikohti vaatamas, ka seal oli olnud inimesi ca 30. Märkimisväärne hulk ja seda tänu suurepäraselt korraldatud konverentsile ning võib-olla ka Pealtnägija saatele.

Konverentsil tegi intervjuusid ka TV3 (LINK, alates 22:36).

Värskelt on aprillikuu "Kaitse Kodu" ajakirjas ilmunud Mari artikkel Rõuge ja Misso kandi metsavennasalkade võrdlusest.

Aprillikuu alguses sain teada, et ingerisoome poisist Taisto Praksist, kelle süngest saatuses tegin kunagi väikese ettekande, on tehtud kokkuvõtte Rootsi ingerisoome ajalehte INGRIA (2011/4). Väljavõte on SIIN.

12.aprillil ilmus KAPO aastaraamat, kus lehekülgedel 28-32 on kirjeldatud Võrumaal mõrvatud metsavendade haua avastamisest ja uurimisest.

Samuti ilmus 12.aprilli Eesti Ekspressis Pekka Erelti artikkel julgeoleku piinamismeetoditest metsavendade varjajate üle.

13.aprillil kirjeldab Postimees KAPO aastaraamatus toodud metsavendade surnukehade rüvetamist. Sama artikkel on ka venekeelses väljaandes.

Enamus ülalpool mainitud saadetest, uurimustest ega artiklitest pole läbi saanud ilma Misso, Haanja ja Ruusmäe metsavendade kodulehe materjalideta, ehkki viiteid ollakse väga kitsid panema.


Kommentaare ei ole: