Wednesday, October 18, 2017

Esmakordselt Maastikumaratonil


Foto: A. Toome
Läksin Maastikumaratonile positiivsete ootustega. Oodata oli ilusat maastikujooksu, nädalatagune rogain näitas head füüsililist seisundit, ilm tõotas samuti tulla haruldaselt meeldiv. Oli ju sadanud järjest pea kaks nädalat (va TAOK rogaini laupäeval!) ja sadu jätkus ka järgnevatel päevadel. Pealegi polnud mul varem õnnestunud ACE seiklustiimi üritusel osaleda - kord oli jalavigastus, eelmisel aastal jällegi TAOKi rogain.

Maastik oli põhimõtteliselt tuttav, kuid raja profiil ja ülesehitus siiski teadmata. Üritasin kohe algusest hoida ühtlast ja rahulikku tempot, kuid nagu hiljem selgus, jätkus seda vaid poolele maale. Esimest korda olin maratonirajal kõrvuti klubikaaslase ja konkurendi Maido Kaljuriga, keda nädal tagasi vedasin kummis 2 viimast tundi. Sellegipoolest arvasin, et meie omavaheline võistlus tuleb tasavägine, sest Maido on pikemaid jookse, sh ka maratoni, korduvalt läbinud. Minul aga oli selja taga üks pikem matk ja paar rogaini. Samas jooksis Maido maratonieelsel päeval OK Westi pikka rada (ca 12+ km), minul olid pikad seminariõhtud Geoloogia Sügiskoolis Nelijärvel. Seal tegin laupäeval osalejatele MOBO orienteerumisvõistluse, mille jaoks polnudki vaja eriti midagi teha. Siiski sörkisin ka ise 6 km-se ringi vihmases metsas, et MOBOga tutvust teha.

Start

Selja taga Maido ja Tõnu
Foto: H.Väärsi
Üsna pea möödusin Neeme Looritsast, kes hingeldas minu arust üsna aeglase tempo juures. Kuid Viru raba laudteel läks ta juba mööda ja kadus tasapisi eest ära. Maido hoidis aga esimesed 10 km ettevaatlikult mu selja taha, seejärel läks ette ja hakkas eemalduma. Tundsin, et kiiremini joosta ei taha, enesetunne polnud kõige parem. Loodus oli ümberringi väga ilus, samas nautida seda ka ei saanud. Tuli hoolega jalgade ette vaadata ja kui oligi kindlam tee silme ees, siis energiat hoida ja vaid jooksule keskenduda. Samas oleksin aga väga tahtnud kergemalt joosta ja loodust nautida ning jooksjaid selle taustal pildistada. Kuid mitte seekord.

Meelise 161.(?) maraton.
Foto: A. Toome
Esimeses suuremas joogi- ja söögipunktis olin koos esimeste naistega ja kohtusin ka Neemega. See oli hea märk. Kõnnu Suursoo laudrajal olin kohe teise naise, pikajalgse Aegviidu nooriku järel. Kõik tundus olema veel ok, sh ka soole järgnevate ooside järskudel tõusudel. Krampide vältimiseks kõndisin suuremad tõusud, kuid kergetest säärelihase säutsudest siiski ei pääsenud. Seejärel olin ettevaatlik. Jussi järvede vahel olin ooside peal üksinda ja nautisin seda koos väikese tempolangusega. Möödusin kõndivast Jaan Tarmakust, kellel oli põlvevalu.

Tõusul Jussi kanarbikunõmmele möödusid minust Tõnu ja Elin Ilves, kellega koos jooksime kuni nõmme lõpuni (ca 30 km-ni). Sealt edasi eemaldusid nad kiiresti ja ehkki minu tempo sealtpeale langes, jäi omakorda maha noorem orienteeruja Rene Post.

Ja siis hakkasid kõhuprobleemid. Kusagil 33 km-l üritasin metsas käia, kuid tulutult, sest väike krambiähvardus segas. Sõrkisin kuidagi edasi. Kordasin protseduuri 35 km-l ja veetsin metsas aega päris pikalt. Eemal möödus palju jooksjaid, teiste hulgas ka kõndiv Mati Mägi, kellest olin tükk aega varem mööda läinud. Mati tegi Hiiekaga nädal tagasi tugeva rogainitulemuse, kuid nüüd polnud sellest taastunud ja hoidis end järgmise nädala Libahundi jaoks. Hiiekas oli alustanud väga tugevalt ja selle tõttu piinles jooksu II pooles.

Peale protseduure läks olemine paremaks ja suutsin tempokamalt liikuda. Ette jäi 5. naine, lätlanna Linda, kellega koos jooksime heas rütmis kuni lõpuni. Viimane kilomeeter oli päris kiire - 4:30 min.

3 km enne finišit oli joogipunkt, kus võtsin korraliku suutäie Vana Tallinnat ja edasi sai kihutatud puhaste kütuseaurude peal. Püüdsime kinni ka Linda abikaasa Janise, kes tuli Läti rogaini MMil veteranidest hõbedale. Kolmekesi koos lõpetasimegi selle pika ja ülimalt nauditava maratoni, mille järel oli kõikide osalejate poolt kuulda vaid kiidusõnu. Mõtlen juba hirmuga, kui suureks see üritus kunagi kasvada võib... oli teine juba sellelgi aastal suurearvuline.

Foto: H.Väärsi
Rada oli ligi 44 km pikk, ajaks sain 4:27. Maido võitis mind 24(!) minutiga, Neeme ja Ilvesed 17 minutiga. Seekord siis sedamoodi ja ehk teinekord on olek parem ning saab enne jooksu ka puhata ning sobivamalt toituda. Aga olin kõigega igati rahul, eriti veel sauna ja tünniga, kus sai pärast jooksu pikalt mõnuleda. Loodetavasti jõuab siia ka peremehe Tõnis Raudla poolt tehtud tünnisauna foto.

Tulemused


Monday, October 9, 2017

TA OK rogain Järveotsal

Seekordne TAOKi rogain, järjekorras juba 18nes, oli rohkem jooksjate jaoks. Orienteerumist polnud palju, ehkki rajaplaneering tuli teha oskuslikult. Erinevaid variante piisas, oluliseks sai planeerimise julgus. Kaardiala tundus esmapilgul kuidagi väike, teid ja sihte oli palju. Oli karta, et kaardi idaosas võis metsa ja sihtide läbitavus olla kehv ja keskuse lähedal asuv soo vett täis. Mina hindasin selle ületamist suureks ajakaoks ja KP 40 võtmist kahtlaseks.

Kuna kaardi kaguosas olid ilusamad metsaosad, siis läksime võistluse esimeses pooles sinna, väikese ringiga, sest enne tuli võtta kallid punktid Mustjärve soost läänes. Etapil 56-25 oli keset veevälja kraav, kus vee sügavus teadmata. Maido läks esimesena, sai nabani märjaks. Õnneks oli ilm hea ja riided kuivasid kiiresti ära. Kaardi idaosa 2-sed punktid jätsime planeeringust välja.

Oleksin soovinud võtta ka KP26, sest edenesime kenasti, Maido oli aga ettevaatlik ja jätsime välja. See oli ka ainuke reaalne võtmata jäänud lisapunkt, mida sellel ajahetkel oli raske sisse planeerida.

Foto: Ivo Kraus
Maido tegi esimesel paaril tunnil kõva tempot, olin natuke mures, et asi krampideni ei viiks. Mõned rumalad väiksemad möödajooksud tulid ka. Viiendal tunnil läks Maidol raskeks, minul oli selleks ajaks krambioht möödas ja organism toimis kenasti. Võtsin Maido kummi, viimased kaks tundi pidevalt. Mul pole kunagi nii mõnusat 8h rogaini olnud, polnud mingit kehalist ega vaimset väsimust ega ebameeldivat raskustunnet. Kaaslase nõrkus andis jõudu juurde, psühholoogial on oluline roll. Kuid päevad pole vennad, teinekord võib olukord olla vastupidine.

Punane: Šved-Kassatkin, roheline: meie
Neljandal tunnil liikusime koos Šved-Kassatkiniga, nende tempo sobis meile väga hästi. Lahku läksime peale KP38, nemad tegid valiku 38-59-61-47, meie 38-61-59-47. Olime kaks minutit kiiremad, kuid konkurendid käisid ka joogipunktis. Meil oli nendega täpselt sama rada, ainult lõpuosa erines. Tundus, et Kassatkin väsis teises pooles, lisaks mõnele veale jäid nad ka tempos natuke alla. Erinevalt meist võtsid nad kirdeosa soost kõik võimalikud etapid (50-40-41), meie aga jooksime soost lõuna poolt ringi ja võtsime KP40 hoopis ida poolt. Tee peal oli liikumine ligikaudu 2x kiirem kui soos. Igal juhul sai esimest paremini prognoosida.

Foto: Elar Vilt
Läbisime Sportreci GPS-i järgi ligikaudu 57 km, linnulennult 43,6 km. Mis tegi koefitsendiks 1,3. Ka võitjatel oli sama koefitsent. Kokku saime 150 punkti 164st, jätsime võtmata 7 2-punktilist KPd. Võitsime MM55 klassi, 10 punktilise eduga selle aasta maailmameistrite Pritsik-Rohtsalu ees. Polnud paha. Ka üldkokkuvõtte 9.kohaga võib rahule jääda, ehkki see 26 jäi natuke kripeldama.

Sõbrad koos. Foto. Elar Vilt
Autasustamisel olid kohal kõik sõbrad, kellega tegime lähedalasuvas talus väikese kokkutuleku. Nalja sai ka, kingitud üheksavägine jäi igale pildile.

Tulemused


Thursday, October 5, 2017

Järveotsa rogaini ennustus

Rahvusvahelises rogainiföderatsioonis ehk IRFis on käimas järjekordne tõsine arutelu MMide korraldamise sageduse üle - kas teha seda igal aastal või üle kahe aasta. Järgmine MM on 2019 Hispaanias, seejärel 2020 USA-s ja mis pärast saab, näitab kohe algav hääletamine. Argumente on välja toodud palju, nii ühelt kui teiselt poolt, kuid kas tulemus ka rogaini arengule kaasa aitab, on iseküsimus.

Ei hakka neid argumente praegu välja tooma, kuid paar mõtet tooks välja küll:
- Euroopa peab iseseisvamalt oma rogainielu juhtima ja korraldama
- Tiitlivõistlused võiksid toimuda ka lühemaformaadilises rogainis (6-12h). Selle ideega tuli välja Lauri Leppik Läti MMi ajal peetud nõupidamisel ja tegemist oli küll väga huvitava mõttega. Pika ja lühikese rogaini MMid või EMid võiksid toimuda näiteks kordamööda üle aasta.

Kuid nüüd traditsioonilise ürituse ehk TAOK rogaini juurde, mis sellel aastal toimub Harjumaa ja Läänemaa piiril, Järveotsal. Peakorraldaja on Sulev Kuiv, rajameister Lauri Leppik.

Rajameistri poolt edastatud rajainfo andis nii mõnegi vihje eesootavast. Vett ja võsa näeb seal omajagu, loodetavasti tuleb ilm vähemasti parem kui möödunud aastal. Samas ei puudu maastikult ka ilusad ja hästijoostavad metsad, mille osakaalu vähendab sõjaväeosa kaardi põhjaosas.

Nagu infos oli öeldud, kasutatakse ära kunagise mere rannamoodustised - rannavallid, väikesed luited, kuhu tipitakse neljandik punktidest. Seal tuleb üsna hoolikalt orienteeruda. Oluliseks saab teevalikute tegemine, sest aeglaseid maastikuosi on palju ja soode veetase kõrge.

Võistluskeskus jääb kaardi idaserva, samas pannakse mõned punktid ka keskusest idasse. Kaardile peab jääma ka pealkirja, reklaamide ja legendi jaoks vaba ruumi, ilmselt sobivad selleks kaardi nurgad.

Ilusamad, huvitavamad ja tehnilisemad maastikuobjektid saavad punktikohtadeks, igale järvele jagatakse ka üks KP.

GPS träkke saab jälgida SIIT. Meil on ka geps peal.

Lisan siia ka poisi poolt tehtud väikese video hiljutiselt matkalt Lõuna-Kõrvemaal, piirkonnas, kus 2004 toimus Orioni Simisalu 24/8 h rogain. Käisin seal koos abikaasa ja poisiga, ülehomse rogaini peakorraldaja leiab sellelt 2004. aasta FOTOLT.

Soovitav vaadata otse Youtube´st ja hea resoga.


Ah jaa, kohtade ennustamine ka:

MM klassi võidavad Tammemäed ja Rain Eensaar
MM40 klassi võidu ja absoluutklassi II koha saavad Hallikma-Fjodorov
MM40 klassi II koha saavad Hiie-Mägi (absoluut III koht)
MM40 klassi III koha saavad Hallik-Taivere.
Mustad hobused on Masteiko-Kaminskis ja Klementsov-Kirss.

MM40 klass tuleb ikka väga kõva konkurentsiga.

Segadest võidavad Actins-Lapina (sh MN40). Ilvesed on küll füüsiliselt tugevamad ja Loorits-Jäädma samuti, kuid...

Naistest võidavad Kink-Zimmermann, Viirmann-Ploompuule pakuks II koha. Ehkki Himma-Mets on väga tublid, on Järveotsal orienteerumist omajagu.

MM55 klassi tahaks Maidoga võita, kuid ka seal on tugevateks konkurentideks Pritsik-Rohtsalu.


Sunday, September 17, 2017

Blogipuhkus läbi?

Augustikuus toimunud Kamtšatka matk oli niivõrd õnnestunud ja muljeterohke, et sellest väljatulek võtab veel kaua aega. Kes Facebookis pole, näeb ühte kommenteeritud FB pildivalikut SIIT.

Tahaks muljeid lühidalt läbi kirjutada, kuid kuna seda on kokku liiga palju, siis ei suuda midagi teha. Muutunud on ka tavarütm, sest vabadel nädalavahetustel eelistan olla Võrumaal maamajas, kus tegemisi jätkub ja internetti vaatan vaid telefonist.

Ka orienteerumine on jäänud natuke tagaplaanile, ehkki eestikate tavarajal Lasilas käisin ja teates võidu saime. Oli põnev maastik, kus pulli sai omajagu. TA OK rogain on tulemas ja selle jaoks peab end vastavasse konditsiooni viima. Matkareisiga sai küll tublisti kergemaks, kuid kaal tuleb tasapisi tagasi.

Esimene pikem test oli täna Seiklushundi 3h rogainil Viljandis. Viljandi ja selle ümbrus on minu jaoks suhteliselt tundmatu maa, mistõttu ootasin rogaini põnevusega.

Rajale läksin Matiga, kes tegi eelmisel päeval XT 4h rogaini Kuusalus. Ausalt öeldes olin selle peale üsna pahane. Sisuliselt oli tempo kohe algusest pärsitud, kummiga vedamine oleks ka ilma lisarogainita plaanis olnud. Jätsime ära ümber järve jooksu. Tegime kõigepealt ringi kaardi edelanurgas, võtsime ajapiiranguga punkti 40 ja siis suundusime kaardi idaossa. Punkt 55 oli kaardi edelanurgas vales kohas, igaks juhuks käisin teise kraavi otsast seda otsimas. Punkt oli nihkes idas ca 50 m, kuid segadust tekitas palju.  
Ootamatu ajakaotus tekkis põhjaosas punktiga 27, kus ei saanud kaardil asuvatest hoonetest hästi aru (oli ka bensiinijaam). KP57-sse üritasime majade poolt läheneda, kuid õõtsikuga sooriba jäi ette. Ja kuna ajalimiit oli üsna piiri peal, siis pöördusime tagasi ja võtsime veel KP53. Ja sealt otse finiši poole. Tundus, et jõuame paariminutilise varuga, kuid kell ja stopper olid erinevad ning jäime 40 sek hiljaks. Tegelikult jäime hiljaks vaid 3-5 sekundit (!?). Lõpp läks väga kiireks, kuid Mati suutis seda kummis kenasti välja kannatada.

Läbisime 22,8 km, kohta ei tea ja see polegi oluline. Mulle tuli rogain kergelt ja see oli hea märk. Viljandi rogain ise oli samuti tore. Nüüd veel natuke pikemaid jookse ja võib TAOK-le tirima minna küll. 

Wednesday, July 26, 2017

Geoloogide suvepäevad Porkunis

Eesti Geoloogia Selts korraldas suvepäevad Porkunis, ühes igavesti ilusas ja huvitavas paigas. Seetõttu jäi jooksmata Suvejooksul, kuid orienteerumiseta ei pääsenud osalised ka sellel üritusel.

Tuli võtta 12 punkti, lugeda viies KP-s lühikese tekstijupi ja vastata lõpus viiele küsimusele.

Võitja ei olnud kõige kiirem mees, kuid vastas kõikidele küsimustele õigesti. Kaardistamise välitööle kulus mul 1 tund.

Tehti palju muudki huvitavat, millest kõige olulisem oli Porkuni stratotüüppaljandi puhastamine. Seal paljandub Ordoviitsiumi kõige ülemine - fossiiliderikas Porkuni lade, vahetult enne suurt liikide väljasuremist. Merest kadus 85% liike, maismaal siis elu polnud.

Peeti seminar 3 ettekandega.

Aidati Paemuuseumi juures fossiile määrata. Paemuuseumi linnusetorn ja seal asuv püsinäitus olid tõesti vahvad. Marko Pomerants pani sellele muuseumile aluse, 25 aastat tagasi.

Osaleti geoloogilisel ekskursioonil Porkuni ümbruses.

Väga mõnus oli Rootsi kaitseväe aurusaun.

Ago Gaškov viis läbi diskussiooni "Kui roheline saab olla geoloog?" ja...

...tegi klipi Kanal 2 Suvereporterisse saunakerise kividest.

Punkansamber Eterniit pidi olude sunnil esinema akustilise kavaga, siin üks NÄIDE. Nad osalesid edukalt ka orienteerumisvõistlusel (pildil vastavad küsimustele).


Natuke pikemalt on suvepäevadest juttu Eesti Geoloogis.


Nüüd on blogisse vist tulemas pikem paus. Ärge pahandage, kui Medalijaht 2017 arvestus uueneb alles augusti lõpus.


Vulkaanid ootavad, 36-aastase vaheaja järel.





Tuesday, July 11, 2017

MMi päevik 5: Grand Finale - Vitipalu

7. juuli 2017 oli üks võimas ja ilus päev. Vitipalu karjääris pandi pidulik punkt orienteerumise maailmameistrivõistlustele 2017.  Sellele eelnesid meeste ja naiste teatejooksud.

Särav tulemus tuli ka ära - meeste 4. koht. Tarmo Tiisleri ETV intervjuud Lauri, Timo ja Kennyga näeb SIIT ning Annika Rihma ja Liis Johansoniga SIIT.

Tohutul hulgal toodeti kaardi-, pildi- ja videomaterjali. Arhiveerimise eesmärgil toon siin ära olulisemad lingid:

Kõik pildid (FB; Reigo Teervalt)
Kõik videod (FB)

Nädala Tegija KUKU raadios (Meelis Atonen, Meelis Mälberg ja Sixten Sild)

Lühikesed videoklipid võistluspäevadest (Edgars Sparans Films)

Sprint (Tartu)
Sprinditeade (Viljandi)
Tavarada (Rõuge)
Lühirada (Vitipalu)

ETV otseülekanded:

Sprint


7.juuli hommikul käisin ka ise Vitipalu metsas. Maastik polnud lihtne ja tuli olla väga ettevaatlik. Tegin neli suuremat, kuid mitte katastroofilist viga. Üldiselt jäin jooksuga rahule, ehkki kaotasin Tiit Talile 13 (!!) minutit. Tema aeg oli üsna müstiline. 

Hiljem GPSi träkki vaadates üllatusin, et kaldusin etapil 4-5 nii palju ära. Hoidsin pingsalt suunda, kuni vaatasin, et selle künka taga peab olema punkt. Polnud ja siis läksin järgmise taha. Samuti polnud. Selgus, et kaldusin 90 (!) kraadi kõrvale. Nii lihtne see oligi ja pole imestada, et ka suured ässad paugutasid Vitipalu metsas täiega.


Kahjuks ei saanud sellel päeval elada kohapeal kaasa teatevõistlustele ja olla piduliku lõpetamise ning koondise tänuürituse juures. Ka lõpupeolt oleksin läbi hüpanud.

Samas sai 7. juulil ära vormistatud üks suurem tehing, peale mida olen nüüd natuke ka võrumaalane. Oleme 27 aastat rentinud suviti Võrumaal elamist, nüüd pole seda rohkem vaja teha. Küll aga on vaja muud teha, mistõttu asendus Vitipalu II jooksupäev muruniitmisega.

Thursday, July 6, 2017

MMi päevik 4: Peale lühirada ja enne teadet

Lühirada Vitipalus oli järjekordne elamus, seda nii eestlaste hea esinemise kui orienteerumismaailma hegemoonide võimsa soorituse osas. Sellest päris magusast oma tulemusest jäi natuke puudu, kuid loodame, et homme pakuvad Kenny, Lauri ja Timo tõeliselt põneva lahingu maailma tugevaimate riikide vastu. Ühtlaselt tugev on ka meie naistiim koosseisus Annika, Liis ja Evely.

Nii nooruke kuninganna Tove Alexandersson kui areenilt lahkuv kuningas Thierry Gueorgiou (Tero) liikusid täna vigadeta punase joone lähedal ning vormistasid näiliselt kindlad võidud. Oli eneseületamisi, ebaõnnestumisi ja üllatusi. Kes teab, see teab.

Oli aasta 1998, kui siinsamas Hellenurme-Vitipalu maastikul toimus orienteerumise MK-etapp - suurüritus korralduse mõttes.

Ajakirja "Orienteeruja" (1998, nr 8/35) presidendi veerus esitas MK-etapi peakorraldaja Leho Haldna peale võistlust küsimuse, et kas oleme nüüd suur o-rahvas? Tunnistades samas ausalt, et õnnestumise tegelik hind jäi asja sees olijaid painama veel mõneks ajaks. Kas ka praeguseid korraldajaid jääb miski painama või milliste takistustega tuli MMi korraldamisel kokku puutuda, kuuleb ehk hiljem täpsemalt.

1998.aastal korraldati MK etapp koos Suunto Games´iga, mis tähendas suurt koormust radade ja kaartide planeerimisel, võistluskeskuse väljaehitamisel jm. Rahalised võimalused polnud ka kõige paremad. Aga ära tehti ja sportliku poole pealt lausa hiilgavalt - meeste võit läks tugevas konkurentsis Sixten Sillale ja naiste pronks Külli Kaljusele. Sixtenil oli valida peakorraldaja ja võistleja ameti vahel, Leho käskis joosta.

Tõeline üllatus saabus aga teatevõistluselt, kus Vitipalu maastikul põrus Eesti meeste I võistkond, sest Tarvo Avaste jättis avavahetusel ühe punkti võtmata. Kastanid tõi tulest välja hoopis II võistkond koosseisus Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie, kusjuures Hiiekas tõstis viimases vahetuses võistkonna 7. kohalt 2.-ks ja pani lõpus koti pähe rootslasele Johan Ivarssonile.  

Thierry Gueorgiou jooksis samuti, oli siis tundmatu nooruk ja alles teist aastat Prantsusmaa koondises. 

MK etapiga samal ajal toimunud Suunto Games´il tuli H16A klassi võitjaks Martins Sirmais, mees, kes ka täna hästi jooksis. H13 klassi võitis Sander Vaher, H10 klassi Timo Sild ja H8 klassi Lauri Sild.

Seega pole mitte midagi muutunud, ainult Leho on vahepeal IOFi presidendiks saanud.

MMi lühiraja tulemused



MMi päevik 3: siksakid Rõuge tavarajal

Rõuges saadi hakkama jälle millegi erakordsega. Polnud kahtlust, et Rõuge Liinamägi oma Linnupesa torniga on maaliline asukoht võistluskeskuseks, kuid kaasaelamiseks pakutud tingimused ületasid igasugused ootused. Pealtvaatajad asusid mäenõlval, suur ekraan teisel pool väikest orgu, kust jooksid üles ränka tõusu võtvad sportlased. Vaid väike peapööre vasakule ja avanes kena vaade Rõuge maastikule ja all asuvatele järvedele.

Kuid mis ma ikka jahun, parem vaadake suurepärast videokokkuvõtet sellest imeilusast päikeselisest päevast kuningliku tavaraja ülikarmide kannatustega: SIIT.

Kui paari lausega iseloomustada seda võistlust, siis eelkõige peaks esile tooma füüsiliselt rasket maastikku ja väga paljude teevalikutega etappe. Markus Puusepp saatis täna öösel rajameister Tõnis Ermile sellise teate FB-sse:
"Tõnis, MM-i spiiker Per Forsberg ütles täna, et see oli üks parimad tavaradasid, mida tema eales näinud!
Istu, hinne 5!"

Pole ka ime, kui vaadata näiteks teevalikuid etapil 19-20 (pilt on võetud Jan Kocbachi põhjalikust analüüsist).

Rõuge maastik on salakaval ja kui unustad kompassi jälgimise, siis võib asi kergesti kontrolli alt väljuda. Vigu tehti seal metsas omajagu, esimeseks hävijaks oli Rootsi tugevamaid naisorienteerujaid Helena Jansson. Veast ei pääsenud ka hilisem meeste võitja Olav Lundanes, kes eksis tumerohelises üsna raja lõpuosas.

Meie orienteerujad said kõik hästi hakkama. Suurimad lootused olid seotud Timo Sillaga, kes aasta tagasi Rootsi MMil oli kuni lõpuosa ringini esiviisikus, kuid siis kukkus 10-ndaks. Midagi sarnast toimus ka seekord, kui distantsi keskel oli Timo esikolmikus, lõpuks pidi jälle leppima 10. kohaga. Vastupidavust on aastaga juurde tulnud ja järsku kukkumist lõpus polnud, kuid maailma tippmehed on ülivõimsad ja ka väiksem tempolangus saab karistatud. Igal juhul väga vinge esitus Timolt ja loomulikult ka Kenny Kivikaselt, kes jooksis sellel MMil juba neljandat jooksu ning saavutas rängal tavarajal 16. koha. Väga rahul oli oma jooksuga ka Kristo Heinmann (30.koht), samuti oli silmapaistev Annika Rihma 20. koht.  

Lisan lingid Team 2017 FB-lehelt:
Videoklipid sportlaste võistlusjärgsete kommentaaridega:
Timo 
Naiste kommentaarid suure ülekande sees

Naudingut pakkusid ka Nele Taba julged ja vahvad intervjuud. Oli näha, kui rahulolevalt üks isa ja vanaisa platsil ringi käis, neid Kivikaid-tegijaid jagub o-maailma ikka omajagu. 

Minu jooksud.

Esimesel päeval olin üliettevaatlik, sest kohanemine Rõuge maastikuga võttis ühel põhjaeestlasel omajagu aega. Esimesel kahel etapil hakkasin punkti ootama liiga vara, kuid siis harjusin kaardimõõduga. Suuremaid vigu ei teinud, kuid jooksutrajektoor oli kaugel sirgest. Etapil 4-5 tegin omapärase kaare, põhjuseks lõdvem suhe kompassiga. 

Teisel päeval päris ilma veata ei saanud, ehkki liikusin samuti üsna ettevaatlikult. Etapil 4-5 kadus selge side kaardiga ja läksin punkti otsima valelt seljandikult. Sain veast üsna kiiresti aru, kuid ca 3,5 min viga oli tehtud. Kavalalt tõmbas maastik kõrvale etapil 2-3, kui tahtsin valgelt valgele joosta, kuid samas unustasin kompassi vaadata.

Rajameister Minija Pääslane andis lõpus pika jooksuetapi, mille lahendasin ehk mitte kõige kiirema variandina. Esialgu plaanitud tagasijooks tee peale sai esimese sihi peal ümber mõeldud. See-eest jooksin mööda Tiidumäe talust, kus kunagi suvitasime 3 aastat. Tundus, et see oli alles eile, ehkki 19 aastat tagasi. Energilise vanaperenaise Linda mees "varastas" salaja kunagi ammu punaste poolt lõhatud Rõuge vabadussõja mälestussamba ja peitis selle Tiidumäe aida taha maa sisse (käsi jäi natuke välja). Hobune värviti selleks aktsiooniks jälgede segamiseks jahuga valgeks, mis ka arusaadav, sest taolise teo eest oleks järgnenud pikk sõit Siberisse. Nüüd on see ausammas oma kohale asetatud.

Täna on MMi lühiraja võistlus Vitipalus. Eilsel puhkepäeval olla Kirikumäe modelil nähtud Olav Lundanesi...

Monday, July 3, 2017

MMi päevik 2: Draamad Viljandi lossimägedes

Pühapäev, 2.juuli - üks vastuoluline, kuid värvikas ja põnev päev.

Kõigepealt alustas Ott Tänak Poola ralli viimast päeva väga võimsalt ja asus liidriks. Seejärel sõitis eelviimasel katsel vastu puud ja katkestas. Midagi sarnast tundsid paljud orienteerujad õhtul MMi sprinditeates Viljandi lossimägedes. Midagi sellist tundsin ma ka ise.

Aga muidu oli ilm imeilus ja Tallinnas suur pidu, sest toimus noorte tantsu- ja laulupeo rongkäik ning suur lauluõhtu Lauluväljakul. Kuid see sündmus jäi sellel aastal teisejärguliseks, orienteerumise MM on lihtsalt nii eriline sündmus o-fännidele.

Viljandi teatesprindi võistluskeskus oli suurepärases kohas - pärimusmuusika festivalilt tuttavas lauluväljaku katlas. Paremat kohta annab võistluskeskuseks leida ja eriti seetõttu, et põnevad võistlusmaastikud asusid kohe laululava ümber. Eriti hea vaade kogu areenile oli vippide alalt, mis asus läänepoolsel nõlval, natuke kõrgemal. Suur ekraan jäi küll natuke kaugele, kuid see-eest oli eliitkommentaator Per Forsberg kohe kõrval. Õhtul vaatasin järgi meie teleülekannet, kus seekord aitas Arthur Raichmannil võistlust kommenteerida Meelis Atonen. Viimane jooksis kodusel maastikul enne võistlust läbi naiste raja ja oli nüanssidega tuttav. Meeste raja reljeefset metsaosa naistel polnud ja seega jäid naistel paljud suured vead tegemata. Rajad olid tõesti vaheldusrikkad, nõudsid kiiret käiguvahetust ning pakkusid erinevaid teevalikuid. Ja üllatusi.

Ma ei hakka siinkohal võistlust ümber jutustama, seda võib igaüks vaadata suurepärases ETV ülekandes, lühikeses videoklipis, Jan Kobachi põhjalikus analüüsis või otse GPS-träkkides (3.vahetus, näiteks).

Lühidalt, sai palju pulli kaardi lõunaosa metsas, kus Meelis Atoneni järgi oli kunagi suusahüppemägi. Tipptiimidest kukkusid seal 3.vahetuses esikoha konkurentsist välja Šveits (Martin Hubmann) ja liidrina jooksnud Suurbritannia (Kristian Jones) (etapp 13-14). Tagapool tegid paljud tiimid seal vigu, neid ei jõua üles lugedagi. Tubli töö oli tehtud rajameister Markus Puusepa poolt, kes juhuslikult on ka selle MMi peakorraldaja.

Raido Mitt tegi samuti seal metsas 2.vahetuses vea (vasakpoolne kaart), kuid Kenny Kivikase valesti vaadatud etapp (12-15 etapi 12-13 asemel) tõi sisse hiigelsuure ajakaotuse (järgmine kaart).

Kenny oli toonud võistkonna 15.kohalt 8.-ndaks, kuid see viga kukutas Eesti jälle 15.-ks ja lõpuks saadi 16.koht, loodetud ja reaalse esikümne asemel.

Mis teha, see on orienteerumine ja vigade tegemise võimalus teebki ala huvitavaks. Kenny elas ebaõnnestumist raskelt üle, kuid Anu Sääritsa ETV intervjuus näis jälle võitlusvalmina.


Tulemused


Minu jooks rahvavõistlusel oli seekord täielik katastroof. Tundsin, et füüsis oli heas seisus, kuid kõrvadevahelist ala ei kontrollinud.

Kohe stardist panin 180 kraadi vales suunas ajama, kaart oli tagurpidi käes ja kompassinõel tiirles nagu ise tahtis. Kui aru sain ja tagasi jooksin, oli minut hiljem startinud Tiit Tali mind kätte saanud. Tiit ühmas pahaselt, et mis pulli sa teed, mõeldes ilmselt, et olin teda minuti põõsas oodanud ja KooVee-d teinud (kevadine Tiomila juhtum).

Nüüd oli mul Tiidu enesekindel selg ees, mis ideaalne keerulise metsaosa läbimiseks. Tiidu jooksukiirus oli tol hetkel üsna rahulik ja oleksin tal kergelt kannul püsinud. Kuid etapil 2-3 vaatasin, et väljajooksu suund pole päris see ning läksin oma valikut tegema, mis osutus muidugi veaks. Nii suureks veaks, et veetsin 3. ja 4. KP-ga metsas vähemalt 5-6 minutit. Peale seda ei olnud ma mitte ainult hajevil, nagu enne, vaid ka tujutu ja eesmärgita liikuv objekt. Sellises seisus tuli igal pool veel väiksemaid vigu ja enesetunne peale jooksu oli ikka väga niru. Saamatusest tulenevad ebaõnnestumised teevad kuidagi teistmoodi haiget kui mõni üksik suur viga hästi tehtud soorituse sees. Viimane ajab vihale, esimene aga võtab enesekindluse ära.

Kuid see ei juhtunud mul esimest korda, õnneks tundsin juba järgmisel päeval, et võib ka teisipäeval Rõuge võssis võidelda. Tegelikult pole MMi ajal enda sooritused üldse olulised, tähtis on ikka, et Kenny saaks ebaõnnestumisest kiiresti üle ja Timo ning Co Rõuges ning Vitipalus suuri tegusid teeksid. Lootused on suured!

Tulemused

Kohtumiseni teisipäeval Rõuges või vaadake ETV2 ülekannet kell 13.00.


Väike klipp ka esmaspäeva õhtust:


Sunday, July 2, 2017

MMi päevik 1: sprint Tartus

Orienteerumise MM Eestis on kindlasti selline võistlus, kus oleks pidanud andma oma panuse korraldamisse. Võtsin küll selle nädala puhkusena välja, kuid nädala keeruline logistika ja paar tähtajalist tööd ei lubanud end tugevamalt siduda. Seetõttu ülistan kõiki neid, kes selle tohutu korraldustöö on enda peale võtnud. Ainuüksi võistluskeskuses asuvate telkide, piirete ja kogu muu atribuutika üles- ja kokkupanek on suur töö, eriti veel, kui seda vaja teha öistel tundidel.

Vaatasin naiste sprinti telekast, peamiselt just seetõttu, et näha, kuidas on telepildi tootmisega Tšehhi tiim hakkama saanud ja kuidas Olle Kärner ning Arthur Raichmann võistlust kommenteerivad. Kohe võiks öelda, et kõik oli väga vinge, ainsaks puuduseks ehk see, et rahvas ei tunne orienteerumise tipptegijaid ja mõnevõrra jääb ka kaardimaailm neile kaugeks. Anu Säärits tegi toredaid intervjuusid tippudega, kes kõik on sümpaatsed sportlased ja oskavad kenasti otse-eetrisse rääkida.

Tulemustest.

Ootasime sähvatust, mida Kenny Kivikase kvalifikatsioonijooks ka lubas. Medalist realistid veel ei mõtle, kuid esikümne koht, nagu Kenny ka ise peale eeljooksu välja ütles, oli reaalne. Kindlasti tuleb ka 19.kohaga rahul olla, sest füüsilised võimed olid sel korral just niisugused. Ka "must hobune" Raido Mitt pidi tunnistama puudujääki jooksuvõimest.

Naised tegid samuti oma tulemused ära, ehkki Evely Kaasikult oleks soovinud natuke paremat kohta. Kuid pole midagi, mitmed distantsid on veel ees ja loodetavasti suudavad täna jooksnud Viljandi teateneliku liikmed Toomemäe nõlvadest piisavalt taastuda.

Imestasin, miks Olle ja Arthur naiste hõbeda- ja pronksiheitluses ei maininud õdesid Vinogradovaid. Natalia Gemperle oli veel hiljuti Vinogradova ja olin kunagi vaadanud õdede kodulehekülge, kus mh ka fotograafia oli olulisel kohal. Õhtul otsisin selle kodulehe üles ja selgus, et Natalial on kaksikõde Olga, kes on samuti kõva sportlane (2014 MMi kuld rattaorienteerumises). Konkurent tänasel sprindirajal oli aga Galina Vinogradova, kes pole Nataliale sugulane.

Siin üks näide Natalia Gemperle ja tema abikaasa tööst: LINK (Sahara)

Tulemused


Rahvavõistluse sprint

Jooksin ka ise sprinti, Tartu Dendropargis, keskusega lauluväljakul. M55 klassis oli ca 50 osalejat, peamiselt välismaalased. Õrnalt sadas vihma, muru- ja betoonnõlvad olid libedad, mistõttu pidi olema ettevaatlik.

Hoidsin jooksu kontrolli all, kuid ometi tulid arusaamatud möödajooksud (KP 9, 11, 17) sisse ja seda erinevatel põhjustel. Praegu ei oskagi öelda, palju vigadele aega kaotasin (tulemuste juures pole vaheaegasid), kuid ca 1,5 min võis see kokku olla küll. Tiit Tali oli mees omast klassist, minu praegune jooksuvorm ei anna võimalust temaga konkureerida.
Homme stardib Tiit 1 min peale mind.

Tulemused

Viljandi sprinditeade (2 naist + 2 meest):
Otseülekanne ETV2-lt kell 16.55

Eestlased jooksevad järjestuses (startlist):
- Annika Rihma
- Raido Mitt
- Kenny Kivikas
- Liis Johanson