laupäev, 22. november 2025

Küprose geoloogiast lühidalt

Tavaliselt ma erialaseid teemasid siin blogis ei kajasta, kuid kuna grupp sportlikke ja tuttavaid inimesi läheb järgmise aasta märtsis Kahe Apelsini treeninglaagrisse Küprosele, keskusega Lefkaras, siis tuli mõte natuke selgitada saare maastike teket. Vaevalt, et tavaturistid ja sportlased selle üle palju pead murravad, et kuidas on tekkinud saarele mäed, miks osa kivimeid on tumedad, teised jälle helevalged, kuidas on tekkinud sügavad ja kitsad kanjonid jms.

Alguses oli...geoloogia. Geoloogiliste protsesside tulemusel on tekkinud mäed, orud ja tasandikud, mis koosnevad väga erinevatest kivimitest ja millele juba omakorda, vastavalt pinnase tüübile ja klimaatilistele tingimustele, on kasvanud peale taimestik.

Küprosel on 2 mäemassiivi - Troodos saare lääne- ja Kyrenia ehk Pentadaktylose mäeahelik põhjaosas. Viimane jääb Küprose Türgi alale. Nende kahe massiivi vahel asub Mesaoria tasandik.

Oma koostiselt on mõlemad mäemassiivid väga erinevad - Troodos koosneb ultraaluselistest ja aluselistest magmakivimitest, Kyrenia aga suuremas osas settekivimitest - lubjakividest ja dolomiitidest. 

Küprose ja mägede teke on seotud laamtektoonikaga, kui 90-92 mln aastat tagasi tungis vahevöö ultraaluseline magma 60 km sügavuselt (transform)murrangute kaudu Neotethyse ookeanis välja ja kasvatas sellega ookeanilist maakoort. Selle tulemusel hakkas Aafrika laam liikuma Euraasia laama alla (subduktsioon). Tänapäeval toimub selline maakoore kasvamise protsess näiteks Atlandi ookeani keskahelikul. 

Ligikaudu 70 mln a tagasi hakkas Troodose piirkond sügaval ookeanis kerkima, tõsi küll, juba järgnevate laamade liikumise tulemusel - Araabia laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Troodose minilaam jne. Nõlvadel moodustusid merelised peeneteralised kriidi- ja ränisetted ja hiljem, kui mere sügavus vähenes, tuli setetesse rohkem maismaalt pärit nö. terrigeenset materjali (savi, liiva jm). Ca 10 mln a tagasi tõusis Toodos merest ja koos pideva kerkega toimus samaaegselt magmakivimeid katvate settekivimite kulutus.

Tänapäeval koosneb Troodose mägi nn ofioliitidest - teatud kompleksist aluselistest ja ultraaluselistest ookeanilise maakoore kivimitest nagu harzburgiit, duniitkihilised daikid  kuni padilaavadeni. Küporos on maailmas üsna unikaalne koht tervikliku ofioliitse kompleksi vaatamiseks-uurimiseks.


Ofioliitide läbilõige ja levik Troodose mäemassiivis.

Tumedat harzburgiiti ja duniiti kohtab Troodose matkaradadel, kuhu on nii mõnigi auk rajatud kromiidi kaevandamiseks (pildil Hadjipavlou kaevanduskäik Atalantise matkarajal). 

Kuna juttu oli magmakivimite "aluselisusest", siis paar lauset ka selle kohta. Mida vähem on kivimis SiO2 (räni), seda aluselisem (mafic) on kivim. Ultramafic tähendab seega ultraaluselist. Felsic ehk happelisi magmakivimeid kohtame palju Eestis (n graniit). Sellel skeemil on eraldi välja toodud plutoonilised ehk süva- ja vulkaanilised ehk purskekivimid. 

Esimesed on moodustunud maa sees, teised aga maa pinnal. Erinevus on selles, et maa sees jahtuvad kivimid aeglasemalt ja seal saavad tekkida suuremad kristallid. Vulkaanilised ehk purskekivimid aga jahtuvad kiiresti, mistõttu on suures osas peitkristalsed või amorfsed, sisaldades vaid üksikuid suuremaid (feno)kristalle (fotol basalt). 

Sügaval maa all olevas magmakabris toimus aja jooksul magma diferentseerumine, kus Mg- ja Fe-ühendid jahenemisel kristalliseerusid, mistõttu ülemine osa rikastus Si ehk räniga ja kivim muutus natuke happelisemaks. Sellest tekkisid gabbrod ja neist veel rohkem räni sisaldavad plagiograniidid.

Plagiograniite võib kohata vaid mõnes paljandis, kuid ehituskivina on neid kasutatud näiteks sammaste valmistamiseks. Kui muud hooned on aja jooksul lagunenud kas ilmastiku, sõdade või ka maavärina tagajärjel, siis plagiograniidist sambaid võib kohata paljude antiikasulate varemetes. Pilt on Kourioni arheoloogiliselt alalt Limassoli lähedalt.

Kui magma tungis maapinnale ja ookeaniline maakoor lükati kahes suunas laiali, tekkisid laienevasse maakoorde lõhed, mis täitusid omakorda intrusiivse magmaga, kus viimane jahtus lõhedes maapinnale tulemata. Tekkis nn kihiliste daikide kiht, mis on kenasti jälgitav näiteks Teisia Tis Madaris'e matkarajal.

Siin on see matkarada Google kaardil, kus tagapool paistab suur Amiantos asbesti kaevandus Mount Olympose mäetipu lähedal. Kaevandus töötas aastatel 1904-1988. Asbest ehk krüsotüül tekkis (ultra)aluseliste kivimite moondumise protsessis, kui kuumad hüdrotermid tungisid lõhede kaudu kivimitesse. Protsessi nimetatakse serpendiniidistumiseks ja kivimit serpendiniidiks.

Ofioliitide ülemises ehk nooremas osas paljanduvad padilaavad (pillow lavas). Kui basaltne (vedel) laava välljus mere põhja, siis tekkisid padjakujulised magmapätsid. Kõrvaloleval fotol on padilaavade kiht, kuhu on sisse tunginud üksikud intrusioonid ehk daikid. Viimased koosnevad põhiliselt diabaasist.

Padilaavasid on kaks kihti - alumine ja ülemine. Nende piirialal on toimunud intensiivne sulfiidne maagistumine, kus peamiseks maavaraks on vask (Cu), mida on kaevandatud ja töödeldud üle 5000 aasta. Küpros on väidetavalt oma nime saanudki vasest, ladina nimega cuprum-ist. Tegemist on nn VMS (volcanic massive sulphide) maagistumise tüübiga, kus kaevandused asuvad padilaavade avamusalal.


Näitena foto Kokkinopezoula vasekaevandusest (1953-1966).


Settekivimid

Settekivimid on moodustunud meres erinevatel sügavustel ja nende osas Küpros eriliselt silma ei paista. Sügavamal vees moodustusid Lefkara kihistu valged kriidid ja ränikivid ja nende peal juba madalamas meres settinud kollakamad Pakhna kihistu savikad kriidid ja merglid (kõik taamal).


Siin on veel näide Lefkara kriidi ja ränikivimite kihtidest. 

Mõnes kõrgemas kohas avanevad ka korallriffide lubjakivid ning biohermid, samas eriti ilmekad on need hoopis Ayia (Agia) Napa rannikukoobaste matkarajal.


Korallubjakivide vahelt on meri purdsetted ära uhtunud ja maapind on käimiseks üsna auguline.




Kaart ja kirjeldatud settekivimite levikualad. 


Ayia Napa matkarajalt ei saa ära minna selle vaateta.


Põhja-Küpros (Türgi)

Aafrika ja Euraasia laamade omavahelisel nügimisel lükati osa kivimikihte lõuna suunas üles Kyrenia mäeahelikuks. Viimane koosneb peamiselt Triiase ja Alam-Juura vanusega lubjakividest ning dolomiitidest, kuid esineb ka nooremaid settekivimeid - ränikivi, merglit, liivakivi jm. Ei puudu ka vulkaanilised kivimid (basalt, rüoliit).

Troodose ja Kyrenia mäemassiivide vahele jääv Mesaoria piirkond on tasasem ja kaetud kuni paari miljoni aasta vanade settekivimite ja setetega, mis on sinna kantud eelpool nimetatud aladelt. Hilisemad settekivimid koosnevad merglitest ja kalkareniitidest ehk jämedateralistest lubjakividest.



neljapäev, 6. november 2025

14 aastat Medalijahti

Orienteerujate Eesti MV medalite kogumise võistlus ehk Medalijaht oli sellel aastal juba 14. korda. Tõenäoliselt poleks ilma viimaste aastate supertoetaja Jaanus Reha'ta nii kaua vastu pidanud. Algusest peale on varjatud toetajaks olnud Meelis Atonen, kõiki teisi ei hakka siinkohal üles lugema, äkki mõni veel ununeb.

Igal aastal on medalite kogumise üldvõitja auhinnaks olnud 5-grammine kuldplaat, 2020. aastast lisandus Jaanuse soovil ka põhiklassi individuaalmedalite arvestus. Kaks kuldplaati ja võitjale konkurentsi pakkunud orienteerujate untsised hõbemündid olid kulu, mille suurus on paaril viimasel aastal oluliselt kasvanud. Kulla hind teeb maailma poliitilise ebakindluse ja kasvavate majanduslike pingete tõttu rekordilist kasvu. 

Sellel hinnarallil on nii hea kui halb külg. Hea on see, et kullaplaatide omanike "vara" väärtus on oluliselt tõusnud, halb aga see, et selle aasta Medalijaht jäi ilmselt viimaseks. Puhta kulla ja hõbeda jagamine parimatele oli sarja omaette kaubamärk, millegi muuga neid auhindu asendada ei taha. 

Medalijahi üheks eesmärgiks oli tuua enam osalejaid vähemharrastatavate alade juurde, milleks olid siis suusa- ja rattaorienteerumine, kuid ka aasta viimase alana orienteerumisjooksu pikk rada. Mitte vähem tähtis polnud parimate, eriti noororienteerujate esiletoomine orienteerujate listis. 

Kogu info eelnevate aastate tulemustest on toodud EOLi kodulehel SIIN. Enim kuldplaate (4) on võitnud Marje Viirmann, põhiklassis on Eleri Hirv kogunud 3 plaati. Kaks võitu on Airi Alnekil ja Ingrit Kalal.

Medalijahi 14 aasta jooksul on enim medaleid kogunud Marje Viirmann (117, neist 80 kulda). Saima Värton (107/33) on küll alati olnud esikoha konkurentsis, kuid üldvõitu pole õnnestunud saada. Üldmedalite arvestuses ei suuda noored veteranidega võistelda, sest noorte ja juunioride klassis võistlemine ei kesta kaua. 

Kokku on 14 aasta jooksul medaleid saanud 968 erinevat orienteerujat ja neile on kaela riputatud 11347 medalit.