Liigse ahnusega Kernu valikus

Kernu Terasmehe orienteerumisvõistlus, mis ühtlasi oli ka Saue valla MV, toimus eile ehk teisipäeva  õhtul Kernu kaardil keskusega Kernu staadionil. Tiit Tatter, kes on veel nõrk raske haigusega võitlemisel, uuendas Kernu koolikaarti ja viis metsa 22 kontrollpunkti 45-minutiliseks valikorienteerumiseks.

Ehkki ise arvasin, et sellel kaardil tõsist orienteerumist teha ei saa, oli ometi põnev lahendada valikorienteerumise rajaplaneerimise ülesannet. Jalg oli üsna hea ja lootsin võtta 21 KP-d. Tiit ise arvas, et vaid kõige kõvemad Eesti orienteerujad suudavad kõik punktid ära võtta.

Esimese kogemuse maastikust, kus olin esmakordselt, sain tänu oma SI-AIR pulgale, mis kasutatud kooli-jaamades ei toiminud. Seega pidin varakult tagasi starti tulema ja SI-pulga ära vahetama. Ja ma polnud ainuke. Sain eelteadmise, et tumerohelisse kohe kindlasti minna ei tohi ja ka roheline on kehvasti läbitav.

Seetõttu vältisin oma rajaplaneeringus, mis kõigepealt läks lõunasse, etappe 42-43 ja 43-46 ning tegin ringijooksudega variandi. Kilomeetreid tuli ja aega kulus, mistõttu jäi keskuse lähedal võtmata 3 KP-d. Suurema vea tegin etapil 46-47, kus KP46 oli paigutatud oluliselt ida poole ja väljajooksul vajalikku sihti ei näinud. Teine viga oli möödajooks KP33 juures. 

Võtsin 18 KP-d, kuid jäin hiljaks täpselt 1 minuti (-1 punkti). Sama palju punkte võtsid Ivo Miller ja Mattis Alliksoo, kuid Ivo oli 14 sek kiirem. Mattis, nagu ka näit Arthur Raichmann, läks samuti kõigepealt lõunasse, samas kui Ivo kogus enne põhjapoolsed punktid ära. See oli edu võti. 

Mattis kaotas palju aega vales asukohas oleva KP46-ga, teiste vigu ei tea. Huvitav oli see, et kõik eespool nimetatud põhikonkurendid läbisid otse etapi 42-43 ja ütlesid, et seal oli hea läbitavus.

Seega võitis meestest Ivo Miller ja naistest tubli 15 KP-d kogunud Anneli Aas. Viimane oli nö oma kodumetsas (pildi autor on Kaimo Käärmann). Kokku osales 50 võistlejat.

Miskipärast anti mulle Saue MV kuldmedal M55 klassis, kus teiseks jäi vanameister Tarvo Avaste. Suur üllatus seegi (foto: Ergo Rohi).

Täna oli Haibas 2,5 tundi pinksitrenni, homme on plaanis joosta alpinistidega Kõrvemaal (Liiapeksi-Aegviidu) 30 km. Laupäeval on Terasmehe 3 ala - tennis, petank ja sangpomm, pühapäeval Tallinna MV rattaorienteerumises Kosel.

Sportlikku tegevust jagub.

Tudengitega Türgis

Tavaliselt ma töisel teemal blogipostitusi ei tee, kuid välipraktika Türgis 16.-25.03.2023 sisaldas nii matkamist, väikesi seiklusi kui paljude põnevate kohtade külastamist.

Minu jaoks oli praktika läbiviimisel eeskujuks näiteks II kursuse välipraktika Krimmis 1980 (Juhoga Trudoljubovkas...) või hoopis karmim III kursuse Venemaa praks Kamtšatkal 1981 (näit Hobused ja elukool). Aastakümnete jooksul on geoloogiatudengite praktikumid muutunud turvalisemaks, steriilsemaks ja lühemaks. Reeglina puudub tänapäeva tudengitel see karge kaugmatkade kogemus, mis meile paljudele tudengipõlves ja ka hiljem osaks sai.   

Kuid magistritudengite õppepraktika polnud matk, kus said ise grupi kokku panna vastavalt iseloomudele, kogemustele ja füüsilisele võimekusele. Pidime kõik hakkama saama ja loomulikult targema ning kogenenumana tagasi tulema.

Kuna läksime mikrobussiga, siis oli kohti kokku 9. Kahekesi prof. Siim Veskiga (pildil) jagasime nii autojuhtimist kui tegime muid abitöid - näiteks pesime tudengite jaoks puursüdamikku. 

Olen aastaid Türgis tööd teinud, juhtinud ühte põlevkivimaardla uuringut, mistõttu oli piisavalt materjali ja teadmisi selle piirkonna geoloogiast, struktuuridest ja muidugi ka uuringute metoodikast. Isiklikud suhted polnud samuti vähemtähtsad. Neli päeva veetsime nö objektil, ülejäänud neljal päeval külastasime põnevaid geoloogilisi objekte, kus giidi rollid olid tudengite vahel ära jagatud.

Siim oli noorpõlves aktiivne orienteeruja, kõrge vanaduseni orienteerusid ka tema isa ning ema - Rein ja Ellen Veski. Keemiadoktor Rein Veskiga oleme kunagi ammu koostööd teinud, olen paaris kohas välja toodud ka tema memuaarides. 

Ilm tegi krutskeid, näiteks kahe esimese päeva temperatuuride vahe küündis 26 kraadini. Saime siiski kõik planeeritu teoks teha, sh paar pikka marsruuti ja paar lühemat lisaks. Pildil on pikkade marsruutide träkid.

Kõik said kenasti hakkama, ehkki kohati oli mõnel raske ka. Kel olid aga eelnevalt sportlikud hobid, neil probleeme ei tekkinud.

Viisin tudengid ka oma matkarajale, kus järsem nõlv ei tundunud igaühele turvaline. Kogemuste saamiseks see aga mõeldud oligi.

Ekskursiooni planeerisin nii, et saaksime näha vulkaanilisi kivimeid (pildil sammasbasalt),

ajaloolist söetööstuse piirkonda (Zonguldak), 

sügavaid karstikoopaid (Zonguldaki lähedal), 

polümetalset maagistumist andesiidis (valge mägi kaugel on Uludagi batoliit)

ja suurt graniitset Uludagi batoliiti, kuhu peale on rajatud lõputul hulgal mäesuusakeskusi. 

Ebatavaline oli kivimist leida 10-20 mln aastat vanu puulehti, oksi ja õistaimi.

Türgi on suur maavarade ja kaevanduste maa, geoloogidel ja mäeinseneridel on seal avastamist omajagu. 

Natuke rohkem pilte leiab SIIT.

IlvesGP ehk lõunalaagri esimene test

Endalgi oli huvitav teada, kuidas Heigo Hispaania kevadlaager oli mõjunud sportlikule vormile.

Peale kojusaabumist tahtsin vaid magada. Tegin ühe 8 km jooksu, kus kõndisin vahepeal 5 korda. Lihtsalt ei jõudnud joosta. Seepeale puhkasin veel natuke. 

Kolmapäeval oli Kernu Terasmehe 2,7 km jooks. Kops ei läinud alguses kuidagi tööle, ehkki pulsi järgi oleks pidanud veel üsna tšill olema. Mingil hetkel tõstsin tempot ja Arthur (Raichmann) jäi maha, Mattis Alliksoo aga napilt ette. Sellest veel mingeid järeldusi teha ei saanud.

Kuusalu neljapäevakul jooksin alguses õuealasse kinni, kuid kops oli samuti kinni. Võttis tükk aega, enne kui kergem hakkas. Samas hoidsin end ka parasjagu tagasi, sest põhivõistlus oli nädalavahetusel IlvesGP-l Kaiul. Üllatavalt mõnus oli lõpuetappidel, kus hingamine enam ei takistanud ja jalgades oli korralikult jõudu.

IlvesGP esimene päev ühisstardist näitas jõudude vahekorda päris hästi. Põhikonkurendid olid viimaste aastate ülivõimas Mart Külvik ja alati tugev Tiit Tali. Andres Talver oli suur küsimärk ehkki Kuusalu päevakul ta eriti hästi ei liikunud.

Alguses rebis Mart ette, kuid tegi väikese vea juba 3. punktiga (sinised jooned kaardil). Hajutus oli Mardil, Tiidul ja minul sama - seega üsna üllatav, et just neil kahel ühesugune oli. 

Pulss oli mul alguses 125-130, kuid hingamine justkui 150-160. Kummaline. Tasapisi hakkas hapnikku paremini peale tulema ja liikumine läks kergemaks. Foto: Reigo Teervalt

Etapil 10-11 tõstsin kergel laskumisel tempot, kuid suund kiskus jälle liiga paremale. Mart ja Tiit järgnesid ning ühel hetkel olime kõik kolmekesi kergelt segaduses. Ise läksin peale väikest jänesehaaki nähtavat KPd vaatama, mis osutus KP9-ks ja sain end ka kohe kaardil paika. Konkurendid aga uitasid teises suunas ja jäid oluliselt maha (30 sek). 

Eduseis ei püsinud kaua, kõigepealt nägin selja taga Marti, kes enne KP13 tegi jälle väikese vea, seejärel Tiitu. Olime uuesti koos ja esimese päeva tulemus sõltus lõpuspurdist, mis mul õnnestus natuke paremini.

Seega tuleb homme jälle paras hobuste võiduajamine, loodetavasti pole Mardil ja Tiidul sama hajutus ja minul neist erinev. Eks näis.

Lõunalaager on oma positiivset mõju igatahes näidanud.

II päev - maavõistlus Tiiduga

Üllatus-üllatus - Mart Külvik täna rajale tirima ei tulnud. Tema kell ütles hommikul, et stressitase on liialt kõrge ja ära trenni mine. Mart kuuletus treenerile. Miks see tase kõrge oli, las need detailid jäävad Mardi selgitada.
Fotol soojendussörk koos Priit Truusaluga (foto: R. Teervalt)

Niisiis, esimese koha eest tuli võistelda Tiit Taliga. Vana rebane, kes justkui jättis mulle eile 2 sek edumaad, et mitte esimesena rajale minna. Esimesel pidi stressitase kõrgem ja pinge suurem olema.
Mardi foto stardis.

Erilist pinget justkui polnud, eilne päev näitas, et jalga on ja saab Tiiduga võidu joosta küll. Tuleb vaid rahulikult hakata punkte noppima.

Nii see aga ei läinud. Täielik müstika toimus teel esimesse punkti, kus kompass näitas täiesti vale suunda. Nägin, et Tiit kadus selja tagant ära, kontrollisin 3-4 korda kaardi ja kompassi õigsust, kuid nool viis mind hoopis üle vale tee, punktist 45 kraadi valesse suunda... Tiidu teekond on sinise joonega.

Kaotust tuli pea 2 minutit ja arvasin, et sellega on meie omavaheline konkurents lõppenud.

Aga oh imet, liblika keskpunkti (KP4) võttis Tiit vaid 5 sek enne mind!!? Ta ei saanud aru punktikohast ja tegi ca 1,5 min vea.

Seega: "The show must go on". 

Nüüd kulgesime juba koos, kord oli üks, siis jälle teine ees. Peale 12. KP-d vaatasin, et nüüd võiks tasakesi tempot tõsta ja proovida vahet suurendada. Tiit hoidis väikest vahemaad ja ootas, millal ma veale lähen. Uskusin, et lõpuspurdi jalg on mul tugev, Tiidul pealegi mingi jalahäda küljes. Kuid tema järel passima ka ei hakanud, see oleks mängu ilu ära rikkunud. Seega tuli panna.

Ootasin peale tee ületust kahe künka vahel kulgevat nõgu, kuid ees oli vaid lai mägi?? Mida pekki, kus nõgu on? Tiit liikus kaugemal paremal. Arvasin, et olen parempoolse künka all ja jooksin üle mäe punkti. Seda aga polnud. Kui nägin vasakul teed, mis oli liiga lähedal, oli asi selge.

Selle otsustava veaga (1.13 min) olid M65 klassi esimesed kohad paigas. Kogenud orienteeruja sai jälle võidu. Tema keskmine pulss oli üllatuslikult oluliselt madalam kui minul (ca 136 vs 152). Tegin rajal kõva tööd, arst poleks lubanud nii joosta.

Tulemused

Andres Talveri foto.

Emil Eensaar tegi lühikese videolõigu teise päeva tirimisest (Tiit, Tõnu Ilves (M60) ja mina:

Ööbisin esimest korda Kadrina mõisas. Tore koht, kus sai ka hästi süüa.

Õhtul jalutasime Peipsi äärde, kokku 5,7 km.

Reigo Teervalti head fotod: SIIN

XT kevadlaager Bergas ja Cambrilsis. Hispaania

Heigo XT kevadlaager Hispaanias toimus juba 11. korda, kuid ise osalesin alles nüüd. Teadsin küll, et tegemist on vahva laagriga, kus paljud tuttavad orienteerujad-seiklejad on korduvalt käinud. Samas puudus selge ülevaade  tegemistest, ka ajaliselt pole varem aprillikuu sobinud.

Nüüd sain kõik selle 2-nädalase, väga vaheldusrikka mahvi korralikult läbi teha ja emotsioon on laes. Väga hästi korraldatud, osalejate tasemele vastavalt kohandatud ja looduslikult põnevate kohtade külastamine tegi igast päevast erilise sündmuse. Rahvast oli kokku ca 25, kuid kõik sportlikud ja heas füüsilises vormis.

Ei hakka siin päevi läbi kirjutama, see raamat jääks ilmselgelt pooleli ja keegi ei viitsiks lugeda. Minu jaoks oli Heigo laager vajalik Hispaania rogaini MMi vaates, mis toimub juuli alguses. Kahjuks sain hiljuti teada, et ka venelased on lubatud sinna osalema... Kuid sellest postituse lõpus.

Laager toimus kahes kohas - 4 päeva ööbimisega Bergas ja 10 päeva Cambrilsis. Esimene koht oli kõrgemal ja seal saime korralikult ka lumes sumbata. Cambrilsi ümbuses on tunnisõidu kaugusel kõikvõimalikke põnevaid matkaradu mägedes, o-maastikke ja vingeid via ferratasid ehk ronimisradu kaljuseintel. 

Ülevaatekaardil on toodud käidud kohad, numbrite sisu leiab sellest tabelist. Facebookis tõin iga päev välja läbitud kilomeetrid ja tõusumeetrid, lisaks mõned pildid ka. Siia postitusse tuleb vähe pilte, kel rohkem huvi, saab ise vaadata minu pildivalikut siit (PILDID).

Kõige hingelähedasem pilt on seotud siiski kõrgema mäe ja lumega. Mis teha, vana mägimatkaja asi. Tõus 4. päeval Pedraforca tippu (2506 m) osutus oodatust huvitavamaks. Lumi oli vana ja firnistunud, eelmise päeva tugev lumesadu polnud miskipärast siia jõudnud. Ehkki sajud olid olnud tugevad nii põhja kui lõuna pool mäge. Mis aga tähendas, et jooksutossudes järsust lumenõlvast üles turnivatel seiklejatel oleks igal ühel pidanud kaasas olema enesejulgestuseks matkakepp. Kahjuks oli see ainult kahel viiest, sh minul, mistõttu iga libisemine oleks võinud lõppeda väga kurvalt. Õnneks läks kõik hästi. Tulevikus tahaks teha tiputõusu ringmarsruudina, tõusta põhja poolt ja laskuda lõunast. Põhjapoolne osa on kaljusem ja järsem.

Siin üks pilt hispaanlastest, kes tõusid kassidega.

Päev varem käisime suurema grupiga pikemal lumisel matkal, kus võtsin kõige rohkem tõusu selle laagri jooksul (1364 m). 

Läbitud teekonnad Berga ümbruses on toodud välja siin.

Cambrilsis, mis asub Vahemere ääres, oli ilm soojem. Lund enam ei näinud. Lisaks matkamisele ja ronimisele mängisime paar korda padelit ja õhtul mere ääres võrkpalli. Käidud kohad on toodud kõrvaloleval kaardil.

Teravamad elamused olid seotud via ferrata'dega, üks julgestusega 

ja teine ilma. 

Omaette sündmuseks sai kõrge kanjoni läbimine kajakkidel ja jalgsi. Seal pole olnud piisavalt vett juba aastaid, seekord meil vedas ja Heigo pakkus võimaluse välja. Kõik osalesid ehkki autosõitu oli sinna kohta (kaardil nr. 10) 2 tundi. Kanjoni rada, sh vertikaalsele seinale ehitatud trepp, oli populaarne koht matkajatele-jalutajatele ja seda igas vanuses. Pildil on kajakid läbimas takistusriba, kuhjunud oksarisu kanjoni sissepääsul.

Täpsem asukohakaart ka.

Kui tegemist lubakiviga, siis ei puudunud ka koopad jm kaljuõõnsused ning seda küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades. Mistõttu polnud need nö turistikad.

Mägedes meeldivad mulle kaljud ja avarad vaated, mets las jääda Eestimaale.

Natuke ka rogaini MMist, mis toimub 5.-6. juulini Quintanar de la Sierra's, Hispaanias. Nagu kunagi blogis kirjutasin, tuleb füüsiliselt ja tehniliselt raske võistlus. XT laager näitas, et vanurid peavad olema hoolikad tempo valikul, esimese 6 tunniga võib võistlus otsa saada. Ma ei lugenud võistluse juhendit piisavalt hoolikalt, kus oli ära toodud, et lubatud on osaleda ka agressorriikide võistlejatel. Venelasi INT lipu all on hetkel registreerunud 21, mida pole küll palju, kuid arvestades seda, kuidas Venemaa pommitab Ukraina linnu ja tapab inimesi, ei tahaks neist kedagi näha. 

Ma pole enam IRFi nõukogus, kuid info põhjal lubati venelased osalema 10:9 häälteenamusega. Vastupidine otsus tehti kunagi häältega 9:10. Siis jagunesid Hispaania hääled 1:1, nüüd toetasid mõlemad liikmed venelaste osavõttu. Vene rogainijad ei tohi kasutada võistlusel Venemaa lippu ja muud sümboolikat, sh riigilipu värve jms. USA, Uus-Meremaa, Austraalia, Hispaania ja loomulikult Venemaa esindajad leidsid, et sportlased ei tohi kannatada riigijuhtide tegevuse tõttu... Loodetavasti ei murdu IOF, ehkki ka sealt on kosta erinevat suhtumist.

Paar kaardilinki:
ICGC kaardiserver (Vissir3)
Kaardilehed allalaadimiseks (SIIN)