Tudengitega Türgis

Tavaliselt ma töisel teemal blogipostitusi ei tee, kuid välipraktika Türgis 16.-25.03.2023 sisaldas nii matkamist, väikesi seiklusi kui paljude põnevate kohtade külastamist.

Minu jaoks oli praktika läbiviimisel eeskujuks näiteks II kursuse välipraktika Krimmis 1980 (Juhoga Trudoljubovkas...) või hoopis karmim III kursuse Venemaa praks Kamtšatkal 1981 (näit Hobused ja elukool). Aastakümnete jooksul on geoloogiatudengite praktikumid muutunud turvalisemaks, steriilsemaks ja lühemaks. Reeglina puudub tänapäeva tudengitel see karge kaugmatkade kogemus, mis meile paljudele tudengipõlves ja ka hiljem osaks sai.   

Kuid magistritudengite õppepraktika polnud matk, kus said ise grupi kokku panna vastavalt iseloomudele, kogemustele ja füüsilisele võimekusele. Pidime kõik hakkama saama ja loomulikult targema ning kogenenumana tagasi tulema.

Kuna läksime mikrobussiga, siis oli kohti kokku 9. Kahekesi prof. Siim Veskiga (pildil) jagasime nii autojuhtimist kui tegime muid abitöid - näiteks pesime tudengite jaoks puursüdamikku. 

Olen aastaid Türgis tööd teinud, juhtinud ühte põlevkivimaardla uuringut, mistõttu oli piisavalt materjali ja teadmisi selle piirkonna geoloogiast, struktuuridest ja muidugi ka uuringute metoodikast. Isiklikud suhted polnud samuti vähemtähtsad. Neli päeva veetsime nö objektil, ülejäänud neljal päeval külastasime põnevaid geoloogilisi objekte, kus giidi rollid olid tudengite vahel ära jagatud.

Siim oli noorpõlves aktiivne orienteeruja, kõrge vanaduseni orienteerusid ka tema isa ning ema - Rein ja Ellen Veski. Keemiadoktor Rein Veskiga oleme kunagi ammu koostööd teinud, olen paaris kohas välja toodud ka tema memuaarides. 

Ilm tegi krutskeid, näiteks kahe esimese päeva temperatuuride vahe küündis 26 kraadini. Saime siiski kõik planeeritu teoks teha, sh paar pikka marsruuti ja paar lühemat lisaks. Pildil on pikkade marsruutide träkid.

Kõik said kenasti hakkama, ehkki kohati oli mõnel raske ka. Kel olid aga eelnevalt sportlikud hobid, neil probleeme ei tekkinud.

Viisin tudengid ka oma matkarajale, kus järsem nõlv ei tundunud igaühele turvaline. Kogemuste saamiseks see aga mõeldud oligi.

Ekskursiooni planeerisin nii, et saaksime näha vulkaanilisi kivimeid (pildil sammasbasalt),

ajaloolist söetööstuse piirkonda (Zonguldak), 

sügavaid karstikoopaid (Zonguldaki lähedal), 

polümetalset maagistumist andesiidis (valge mägi kaugel on Uludagi batoliit)

ja suurt graniitset Uludagi batoliiti, kuhu peale on rajatud lõputul hulgal mäesuusakeskusi. 

Ebatavaline oli kivimist leida 10-20 mln aastat vanu puulehti, oksi ja õistaimi.

Türgi on suur maavarade ja kaevanduste maa, geoloogidel ja mäeinseneridel on seal avastamist omajagu. 

Natuke rohkem pilte leiab SIIT.