Spordilinn. Vol 1 - Keila MV korvpallis

Tähelepanelikud rogainijad ja seiklejad on ehk protokollidest tähele pannud võistkonda nimega "Spordilinn" või käesoleva blogi aadressi, mis algab samuti sõnaga "spordilinn". 

Ehkki järgmisel aastal kannab Euroopa spordilinna tiitlit Elva on viimase 30+ aastaga selles valdkonnas teinud tohutu arenguhüppe Keila. Tõsi, siin ei toimu massiüritusi tuhandetele, kuid kohalikud ei saa kuidagi kurta, et sportimisvõimalusi napib. Kuid sellest järgmine kord.

Tõenäoliselt 1997. aasta sügisel (1998 talvel?) alustati Keila meistrivõistlustega korvallis. Esialgu oli turniiril 5-6 võistkonda ja tase keskpärane. Ise osalesin Keila Tarbijate Ühistu tiimis (nr 7), kus eestvedajaks oli Ain Külim. Geoloogidest olid seal veel Tarmo All (10) ja Kristian Teiter (11). Esimese turniiri võitis Keila Jalgpalliklubi, olime ise keskmikud. Meistrivõistlust korraldas Jaanus Väljamäe, kes mängis ise Keila Linnavalitsuse võistkonnas koos linnapea Leino Mägi'ga. 

Hooaegadel 2002 kuni 2008 võtsin endale ülesandeks meistrivõistluste kodulehe koostamise ja selle ülalpidamise. Selleks oli vaja domeeni nime ja esimesena kargas pähe keilasport.ee. Kuna selle oli omandanud Keila Tervisekeskus,  registreerisin enda nimele www.spordilinn.ee. Turniiri hakkas korraldama Keilasse naabrimeheks kolinud tuntud korvpallur, 1993. aasta Euroopa MV 6. koha omanik Andrus Nagel, kes treenis samal ajal ka koolipoisse. Esimesel turniiril osales ta poiste võistkonnas, edaspidi haaras Keila Linnavalitsus ta oma ridadesse. 

Aastal 1999 kutsus Leino Mägi Linnavalitsusse tööle Valdur Vacht'i, kes lisaks pressiesindajale pidi kandma Linnavalitsuse võistkonna keskmängija rasket ametit. Valdur tegi digipilte ja suur osa neist jõudis samuti kodulehele, voorude kaupa. Siin toodud pildid on tema pisikese digifotokaga tehtud.

Nagu ülemisest tabelist näha, oli 2001/2002 hooajal juba 16 võistkonda, jaotatuna kahte alagruppi. Edaspidi kasvas võistkondade arv 20-ni ja ühel aastal 21-ni. Osalejate hulgas oli mingil aastal 14 Eesti meistriliiga kogemusega korvpallurit. 

Näiteks Linnavalitsuse võistkonnas (hiljem Harju Elekter) oli 5 algkoosseisu mängijat üle 190 cm. Lisaks Vacht'ile ja Nagelile veel Ülo Merisalu, kunagine koondislane Ivo Saksakulm ning kümnevõistleja Sven Reintak. 

(Pilt on aastast 2006). 

Ühel aastal tahtis Linnavalitsus turniiri ära võita ja võttis koosseisu  Aivar Kuusmaa ning Gert Kullamäe. Kuusmaa sai ühe eelvooru mängu mängida, kuid veerandfinaalmänguks kohale ei jõudnud ja Linnavalitsus finaali ei pääsenud. 

Kui mööblitegija Sandores koosnes esialgu keskpärastest harrastajatest, siis sama esindaja poolt kokku pandud Verenda tuli 2005. aastal meistriks. Tiimis olid peale Saksakulma veel tegevmängijana tuntud Gerd Kiili, Martin Pius ja ehk veel mõni meistri- või esiliiga mängumees.

Lahingud olid üldjuhul vihased, nagu meestele omane.  

Lisaks turniiritabeli uuendamisele tõime iga vooru järel välja statistika resultatiivsuse, 3-punkti visete, vabavisete ja vigade osas. Kodulehe disain oli lihtne ja ühesugune, sest keerulisemat ma polekski osanud teha. Oli tavaline eraldi frame'idega html-leht.

Ise mängisin vist aastani 2003 Geobasket'i võistkonnas. Seljaprobleemid said takistuseks ja sellest ajast polegi enam korvpalli mänginud. Tase oli mul pigem tagasihoidlik (nr 11), mängus tõin keskmiselt 4-5 punkti. Meie paremad olid pikk naabrimees Janek Lillemäe (Suhhodulski), Avo Kivinukk ja Tarmo All. 

Veel üks pilt meie mängust. Vasakul Meelis Zujev, Janek Lillemäe (15), mina (10) ja paremal Urmas Väärtnõu (toetaja Solver Pro).

Geobasketi võistkonna nimekiri hooajal 2001/2002 on toodud vasakul. Samal hooajal saime magusa võidu Keila Linnavalitsuse meeskonna üle, kus mul õnnestus viimasel sekundil visata üle Andrus Nageli käte võidukorv. See oli justkui kordus eelmisest aastast, kui Ülo Merisalu Linnavalitsusest tegi mulle viimase sekundi viskel vea. Olime 1 punktiga taga ja oli vaja mõlemad vabavisked tabada. Õnnestus ja võitsime! Ai kui magusad ja ununematud hetked need on!

Aastatega arenes Keila koolipoistest väga tugev tiim. Kuna Eesti meistriliigas mängis siis Keila tiim Puuviljaparadiis, võtsid koolipoisid oma võistkonnale nimeks Juurviljapõrgu, kelle I võistkond võitis mitmeid kordi Keila meistritiitli. Paremal taga on treener Ago Kliimson, kes vedas viimastel aastatel seda korvpalliturniiri.

Ei puudunud ka pealtvaatajad, kellest eriti aktiivsed olid Juurviljapõrgu toetajad.

Olid ka tantsutüdrukud.

Jagati igasuguseid karikaid. Paremal tollane linnapea Leino Mägi ja vasakul peakorraldaja Andrus Nagel.

Kui Keila Gümnaasiumi vana hoone võimlasse enam minna ei saanud, sest koolimaja jäeti maha, lõppes ka Keila korvpallimeistrivõistluste lugu. Osa mänge tehti küll uues Keila Tervisekeskuses, kuid kogu nädalavahetust seal mängude jaoks kinni panna polnud mõeldav.

Pildil tugev Glamox, kes on tulnud ka meistriks.

Vasalemma võistkonnas mängisid näit Peep Pahv (hüppel) ja ajakirjanik Sulev Vallner. Esimene oli üsna jõhker mängumees.

Keilas peeti paar korda ka veteranide võistlust Keila Ämber, kus osalesin Geoluusers'ite võistkonnas. Pildil üritan takistada kunagise Eesti koondislase Harri Drelli viset. Loomulikult lootusetu üritus.

Täiesti omapärane korvpallilahing toimus ligi 10 aastat järjest Keila Laululaval, kui riigikogulaste ja linnapeade vahelise matši alguseks sai Keila poolmaratoni jooksu start ning mäng lõppes siis, kui esimene jooksja finišeerus. Silmapaistev mängija oli Eiki Nestor, ka Jüri Ratas, Hanno Pevkur, linnapeadest Urmas Sukles jt. Tavaliselt ma mängu ei näinud, sest jooksin sellel ajal. (Fotod: Valdur Vacht)