Olen viimastel kuudel ainult jooksnud ja lootsin saada väärtuslikke lisakilomeetreid ka seekordsel Winter Xdreamil Pirital. Samas olin enne võistlust üsna kindel, et ilma jalgrattata siiski ei pääse. Oli ju tegemist tänavaid ja teid risti-rästi täis piirkonnaga, kus olime varasematel üritustel (1. Tallinna Linnarogain, 2. Tallinna Linnarogain, Näärilaks 2013, orienteerumispäevakud jt) pea igal pool käinud. Kuna lumekiht praktiliselt puudus, siis olid ka kõik metsarajad väga hästi jalgrattaga sõidetavad.
Seega tundsin lausa ebaviisakat naudingut, kui me Indreku ja Karmoga rahulikult rattaga veeredes möödusime täiega pingutavatest jooksjatest (meenub kõigepealt kolmik Uku-Laur - Reigo - Olga). Endal ei õnnestunudki seekord higi välja saada.
Kuid kõigepealt algusest, mis ei olnud kõige lõbusam. Nimelt teel esimesse punkti (KP 20) patsutasin vanale jooksvale kamraadile Mati Preitofile sõbralikult õlale, kui järsku kihutas paremalt mööda rattur, kes mu pikali tõmbas. Puusale sain tugeva paugu ja suur hammasratas läks kõveraks, misjärel tuli kett pidevalt maha. Seega pidin edaspidi sõitma keskmise hammasrattaga.
Kuid see, mis toimus Indrekuga peale KP22, oli üsna karm. Täpselt kirjeldama ei hakka, kuid kõik lõppes õnneks hästi - Mercedes takso jäi terveks, ratas ja Indrek samuti. Lühidalt - kukerpall keset teed peatunud auto esitiiva suunas, kus ratta ja auto kokkupõrke asemel võttis löögi enda peale Indrek oma rindkere ja näoga.
Planeeringu esimene osa sarnanes meil võitjate (Lauri Malsroosi Hawaii) omaga ja punktid tulid kätte kiirelt ning lihtsalt. Alguses sisering Kose elurajoonis, seejärel (kogemata valest kohast) Maarjamäe lossi tagant üles paeplatoole. Kuid hea plaan hakkas lagunema peale Pirita jõe ületamist. Puudus ettekujutus allesjäänud ajaressursist (2h), oli isegi mõte, et jõuame võtta kõik punktid. Parajad edasi-tagasi haagid tegime punktidega 49, 42 ja 33, lõpus jõudsime Maardu Fosforiidi tööstusterritooriumile kõige idapoolsemasse punkti 55, kus olime Indrekuga Linnarogaini ajal juba käinud.
Esimene takistus tuli sõidul KP37-sse, läbipääs oli suletud. Kuna hakkas juba kiireks minema, siis seda enam põhja poolt võtma ei läinud. KP56 juures, kus oli jäänud 40 min, kohtasin 3M-i: Marjet, Matit ja Maidot. Mulle tundus, et nad võivad ajahätta jääda (lõpus hilinesidki 15 min).
Teel KP57 juurde sain teada, et sellel Xdreamil on punktid erinevate kaaludega... Ups. Õnneks olime kallimad ja kaugemad ära võtnud, vaid KP59 Pirita jõe kaldal tegi murelikuks. Sinna me lõpuks ei jõudnudki, aeg kadus halastamatult. Kaks korda üritasime läheneda Kloostimetsas KP21-le, teisel korral sõitsime suure tee pealt isegi tagasi, kuid ikkagi tulutult.
Hilinemisega riskides käisime võtmas Pirita kloostrivaremetes asuva punkti 34. Sama palju ka hilinesime finišisse. Lõpus jäid võtmata mitmed lihtsad punktid - 32, 28 ja 36.
Läbisime 56,4 km, saime 108 punkti ja 26.koha. Päevaga rahul, mis sellest, et asi kiskus Bike Xdreamiks. Kaardilugemist oli omajagu, sest rattaga on see harjumatu tegevus. Saime koostöös hakkama, ehkki II poole planeeringu osas jäi hing kriipima.
Tulemused
GPS träkid
Pildid (Aldis Toome)
Video
Teiste muljeid:
Tarvo patrab
 |
| Päevakohane pilt KP27-st |
 |
| Foto: Aldis Toome |
 |
| Foto: Aldis Toome |
Teel KP57 juurde sain teada, et sellel Xdreamil on punktid erinevate kaaludega... Ups. Õnneks olime kallimad ja kaugemad ära võtnud, vaid KP59 Pirita jõe kaldal tegi murelikuks. Sinna me lõpuks ei jõudnudki, aeg kadus halastamatult. Kaks korda üritasime läheneda Kloostimetsas KP21-le, teisel korral sõitsime suure tee pealt isegi tagasi, kuid ikkagi tulutult.
 |
| Foto: Aldis Toome |
Läbisime 56,4 km, saime 108 punkti ja 26.koha. Päevaga rahul, mis sellest, et asi kiskus Bike Xdreamiks. Kaardilugemist oli omajagu, sest rattaga on see harjumatu tegevus. Saime koostöös hakkama, ehkki II poole planeeringu osas jäi hing kriipima.
Tulemused
GPS träkid
Pildid (Aldis Toome)
Video
Teiste muljeid:
Tarvo patrab
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar