Vihma küll valab ju pilvede vinas,
taevas kui maa sügisudude tinas.
Pilvi rebides vilistab tuul,
kari on väljas veel Mihklikuul.
Karjalaps vaeneke kuhja all kükib,
kaelani märg, külm kallale tükib.
Tuule ja vihma käes elajad norgus,
karjakrantsilgi saba on sorgus.
...
A.Alle "Eesti pastoraal"
Ei mäletagi sellist ilma TAOK rogainil, ikka on olnud kas ilus päikeseline või lihtsalt sombune. Kuid korraga tuult, vihma ja külma... no ei mäleta.
Nagu öeldakse, pole halba ilma, on vaid kehvad...inimesed. Need 800 ja enam, kes Jõgevamaale Kaiu-Sõõru-Kärgandi metsadesse kohale tulid, polnud kindlasti pehmete killast, seiklust ja loodust sai nautida ka tuules ja vihmas, eriti, kui pisike Jägermeister veel põues oli.
Läksin rajale esmakordselt koos klubikaaslase Maido Kaljuriga. Oleme enam-vähem võrdsete füüsiliste võimetega ja konkureerime M55 klassis, kuid nüüd tuli see konkurents meeskonnatööks vormistada.
Tuleb kohe öelda, et planeerisime ikkagi liiga pika raja. 60 km koefitsiendiga 1,25 (48 km linnulennult) oleks ehk olnud võimalik küll kaardi põhja-, kuid mitte lõunaosas. Kahe poole kiiruste erinevus oli suur, lisaks veel aeglased või pikad üleminekud ühest "süsteemist" teise, mis raskendasid täpset raja planeerimist, nii enne võistlust kui selle käigus. Tuli olla ettenägelik ja ettevaatlik, paljud eksisid ja olid sunnitud pikalt ning tühjalt lõpus finišisse jooksma.
Planeerimisega saime hakkama üsna valutult, joonistus välja ring, esialgu kirdesse, siis lõunasse Kärgandi-Selgise võssi. Selline valik tuli paljudel tugevamatel tiimidel. Kõige lõunapoolsemad punktid Kärgandis jätsime kehva läbitavuse tõttu välja. Pikad ülejooksud Välgi metsadesse hirmutasid vähe, kuid 60 km kokkusaamiseks polnud teist varianti. Probleemiks oli Kääpa jõgi, kus olulistes kohtades ülepääsu polnud. Külma ilmaga külmas vees ujumine polnud meelitav mõte, ehkki võitjad Mirme-Fjodorov ning ka hirmtugeva tulemuse teinud (4. koht absoluutarvestuses) segapaar Tõnis Piirisild-Inga Siegert ületasid kuidagi selle jõe. Kas nad kasutasid selleks Kalevipoja maharaiutud jalgu või midagi muud, ei tea. Igal juhul oli väga julge rajaplaneering mõlema tiimi poolt.
Ülemisel kaardil on niidiga näidatud planeeritud ja punase joonega läbitud marsruut.
Alguses võtsime rahulikuma tempo, ees jooksid orienteerujatest maratoonarid Elin ja Tõnu Ilves, ka Antti Roose tiim möödus asfaldil hooga. See ei olnud nende viimane möödumine, ehk esimene viiest, kuni nad lõpuks mingisse karjääritagusesse võssi kinni jooksid (KP32 juures).
Ilm oli esialgu oodatust soojem, võtsin jooksu pealt tuulekile seljast, vihmani jäi veel paar tundi. Kirdenurgas tegime KP59-ga väikese kaare ja suur hulk rogainijaid jõudsid meile järele, nende hulgas head klubi- ja võitluskaaslased Mati Preitof ja Marje Viirmann. Tundus, et nad olid valinud liiga kiire alguse, või olime meie tõesti liiga rahulikud. Edasi tegi Maido korralikku tempot, hoidis järgnevatel tundidel kiirust ja agressiivsust üleval selliselt, mida ma ise poleks küll tahtnud ega suutnud teha. Raske ei olnud, pigem hoidusin järskudest ja jõulistest liigutustest, ikka selleks, et hilisemaid krampe vältida. Etteruttavalt olgu öeldud, et sellel rogainil polnud mul ühtegi krambiilmingut, hoolimata agressiivsest liikumisest ja korralikust tempost. Järelikult sobis külm ilm ja rahulik algus.
Tehniliselt kõige raskemaks punktiks oli meie jaoks KP53 Kärgandi mõhnastikul. Läbitavus oli kehvapoolne, pinnavormid 30 000-lisel kaardil kohati hoomamatud. Hoidsime hoolikalt suunda, kuni jõudsime nõlvaalusesse sohu. Justkui klappis ja oli vaja minna vaid piki sood läände kuni pisikese sookeseni. Läksime ja läksime, kuid punkti ega ka kaardil toodud mineraalmaad ei näinud. Ei uskunud, et olime enne suunaga nii palju ära kaldunud. Seisime natuke, maastikul polnud ühtegi objekti, millest kinni haarata. Maido ütles, et läheme 250 m edasi teeraja peale ja paneme end seal paika.
Läksime ja 20 m edasi tuli punkt vastu! Vedas.
Kuigi meie plaan nägi esialgu ette etappi 33-45, jättes välja kalli 51, siis KP45 suunas viivale pikale sihile jõudes selgus, et seda me jäämegi käima, alustaimestik oli kõrge ja loha polnud. Maidolt tuli kiire otsus tagasi pöörata ja rajaplaneeringut muuta, st minna KP51-sse.
Nüüd sai meie puudujäägis olevast ajagraafikust suur aja ülejääk ja juurdevõetavad punktid tuli planeerida juba jooksvalt.
Jõemõisa järve ääres olevas küdeva ahjuga joogipunktis võtsin sisse oma "lemmikmenüü" - kofeiiniga SISi geeli, Magneslife'i ja Ibuprofeeni ning peale seda poleks nagu eelnevat 6 tundi olemaski olnud. Oli hea, rahulik ja tugev tunne.
Kuna aega oli meil üle palju, siis võtsime keskuse lähedalt kõik punktid, mida veel võtta andis. Viimane punkt KP21 oli väga ebamäärases kohas soos, hea, et sellele peale sattusime. Peale seda jäi meil lõpuni veel piisavalt aega, kuid vajutasime siiski korralikult, eriti viimase kilomeetri. Jalg oli kerge ja enesetunne üllatavalt hea. Maido ei jäänud ka maha, finiši eel surus veel mööda :)
Fotod: Ivo Kraus SIIN
Riiete vahetamine ei läinud lihtsalt, sest käed olid korralikult külmunud. Keha soojenemine võttis ka tublisti aega, vaatamata soojadele riietele ja söömisele.
Üllatav ja rõõmustav oli aga lõpptulemus. Olime Maidoga saavutanud absoluutarvestuses 106 punktiga 7. koha, võitsime nii HH40 kui HH55 klassi. Marje ja Mati tegid samuti supertulemuse, 101 punktiga võitsid nii HD40 kui HD55 klassi. Ainsaks pettumuseks oli meie läbitud distants, Sportreci GPS näitas selleks 53,8 km. Ise arvasin küll, et meie liikumiskiiruse juures oleks maa pidanud pikem olema. Tõsi, meil jäid välja lõunaosa pikad tee-etapid, liikusime piki lühemaid punktivahesid ja ehk sealt ka väiksem kilometraaž. Edu tõi hea orienteerumine, seda eelkõige Maido eestvedamisel, õige otsus planeeringu muutmiseks ja ühtlane tempo kogu võistluse jooksul. Aega jäi meil lõpus tublisti üle, kuid sellega polnud midagi rohkemat teha.
Tulemused (esialgsed, võivad muutuda, sh MM40 esikolmik)
GPS träkk
Teisi muljeid
Kaur
Zazibea
Möödalasukolmik
Tarvo patrab
Helis
Õnnevalem (võitjad)
Neeme (NLZBLOG)
Pille Elustiili blogi
taevas kui maa sügisudude tinas.
Pilvi rebides vilistab tuul,
kari on väljas veel Mihklikuul.
Karjalaps vaeneke kuhja all kükib,
kaelani märg, külm kallale tükib.
Tuule ja vihma käes elajad norgus,
karjakrantsilgi saba on sorgus.
...
A.Alle "Eesti pastoraal"
Ei mäletagi sellist ilma TAOK rogainil, ikka on olnud kas ilus päikeseline või lihtsalt sombune. Kuid korraga tuult, vihma ja külma... no ei mäleta.
Nagu öeldakse, pole halba ilma, on vaid kehvad...inimesed. Need 800 ja enam, kes Jõgevamaale Kaiu-Sõõru-Kärgandi metsadesse kohale tulid, polnud kindlasti pehmete killast, seiklust ja loodust sai nautida ka tuules ja vihmas, eriti, kui pisike Jägermeister veel põues oli.
Läksin rajale esmakordselt koos klubikaaslase Maido Kaljuriga. Oleme enam-vähem võrdsete füüsiliste võimetega ja konkureerime M55 klassis, kuid nüüd tuli see konkurents meeskonnatööks vormistada.
Tuleb kohe öelda, et planeerisime ikkagi liiga pika raja. 60 km koefitsiendiga 1,25 (48 km linnulennult) oleks ehk olnud võimalik küll kaardi põhja-, kuid mitte lõunaosas. Kahe poole kiiruste erinevus oli suur, lisaks veel aeglased või pikad üleminekud ühest "süsteemist" teise, mis raskendasid täpset raja planeerimist, nii enne võistlust kui selle käigus. Tuli olla ettenägelik ja ettevaatlik, paljud eksisid ja olid sunnitud pikalt ning tühjalt lõpus finišisse jooksma.
Ülemisel kaardil on niidiga näidatud planeeritud ja punase joonega läbitud marsruut.
Alguses võtsime rahulikuma tempo, ees jooksid orienteerujatest maratoonarid Elin ja Tõnu Ilves, ka Antti Roose tiim möödus asfaldil hooga. See ei olnud nende viimane möödumine, ehk esimene viiest, kuni nad lõpuks mingisse karjääritagusesse võssi kinni jooksid (KP32 juures).
Tehniliselt kõige raskemaks punktiks oli meie jaoks KP53 Kärgandi mõhnastikul. Läbitavus oli kehvapoolne, pinnavormid 30 000-lisel kaardil kohati hoomamatud. Hoidsime hoolikalt suunda, kuni jõudsime nõlvaalusesse sohu. Justkui klappis ja oli vaja minna vaid piki sood läände kuni pisikese sookeseni. Läksime ja läksime, kuid punkti ega ka kaardil toodud mineraalmaad ei näinud. Ei uskunud, et olime enne suunaga nii palju ära kaldunud. Seisime natuke, maastikul polnud ühtegi objekti, millest kinni haarata. Maido ütles, et läheme 250 m edasi teeraja peale ja paneme end seal paika.
Läksime ja 20 m edasi tuli punkt vastu! Vedas.
Kuigi meie plaan nägi esialgu ette etappi 33-45, jättes välja kalli 51, siis KP45 suunas viivale pikale sihile jõudes selgus, et seda me jäämegi käima, alustaimestik oli kõrge ja loha polnud. Maidolt tuli kiire otsus tagasi pöörata ja rajaplaneeringut muuta, st minna KP51-sse.
Nüüd sai meie puudujäägis olevast ajagraafikust suur aja ülejääk ja juurdevõetavad punktid tuli planeerida juba jooksvalt.
Jõemõisa järve ääres olevas küdeva ahjuga joogipunktis võtsin sisse oma "lemmikmenüü" - kofeiiniga SISi geeli, Magneslife'i ja Ibuprofeeni ning peale seda poleks nagu eelnevat 6 tundi olemaski olnud. Oli hea, rahulik ja tugev tunne.
Kuna aega oli meil üle palju, siis võtsime keskuse lähedalt kõik punktid, mida veel võtta andis. Viimane punkt KP21 oli väga ebamäärases kohas soos, hea, et sellele peale sattusime. Peale seda jäi meil lõpuni veel piisavalt aega, kuid vajutasime siiski korralikult, eriti viimase kilomeetri. Jalg oli kerge ja enesetunne üllatavalt hea. Maido ei jäänud ka maha, finiši eel surus veel mööda :)
Fotod: Ivo Kraus SIIN
Riiete vahetamine ei läinud lihtsalt, sest käed olid korralikult külmunud. Keha soojenemine võttis ka tublisti aega, vaatamata soojadele riietele ja söömisele.
Üllatav ja rõõmustav oli aga lõpptulemus. Olime Maidoga saavutanud absoluutarvestuses 106 punktiga 7. koha, võitsime nii HH40 kui HH55 klassi. Marje ja Mati tegid samuti supertulemuse, 101 punktiga võitsid nii HD40 kui HD55 klassi. Ainsaks pettumuseks oli meie läbitud distants, Sportreci GPS näitas selleks 53,8 km. Ise arvasin küll, et meie liikumiskiiruse juures oleks maa pidanud pikem olema. Tõsi, meil jäid välja lõunaosa pikad tee-etapid, liikusime piki lühemaid punktivahesid ja ehk sealt ka väiksem kilometraaž. Edu tõi hea orienteerumine, seda eelkõige Maido eestvedamisel, õige otsus planeeringu muutmiseks ja ühtlane tempo kogu võistluse jooksul. Aega jäi meil lõpus tublisti üle, kuid sellega polnud midagi rohkemat teha.
Tulemused (esialgsed, võivad muutuda, sh MM40 esikolmik)
GPS träkk
Teisi muljeid
Kaur
Zazibea
Möödalasukolmik
Tarvo patrab
Helis
Õnnevalem (võitjad)
Neeme (NLZBLOG)
Pille Elustiili blogi
29 kommentaari:
Ma arvan, et see Sportreci GPS valetab.
Võrdle huvi pärast meie trackiga. Mul suri telefon maha (mitte ei saanud tühjaks, vaid lülis end välja... ei tööta see moodne tehnika!!!), aga kuni KP 31-ni oli meie rada teie omaga täpselt sama. Ma ei ütle, et mingi telefon nüüd väga täpne riist on, aga võrdlus on ikkagi huvitav.
https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/818427036
Tublid olite, eriti arvestades seda koerailma, mis väljas oli (jumal karistas meid selle eest, et TAOK võistluse nädal hiljem tegi!)! Mul (jooksin üksi) oli praktiliselt sama rada (ja tundub, et nii ka paljudel teistel). Vaatasin träkilt, et olin teile paar korda peaaegu järgi jõudmas, aga lõpuks te ikkagi liikusite kiiremini ja saite lõpus paar lisapunkti :) Rada ja planeering olid lihtsad seekord, mul tuli ainuke o-viga samuti Selgisel (KP 48-ga), ja see oli muidugi puhtalt räigete kaardivigade tõttu.
Kaur, ma ei usu, et GPS-ide vahed väga suured on, ehk maksimaalselt pool kilomeetrit kogu raja kohta.
Neeme, rajaplaneering oli lihtne näit 50 km jaoks. 60 km jaoks aga üsna keeruline ja paljud tugevad tiimid põrusid.
Kui planeeringust jätta välja keskmised 2-sed ja KP45, siis tundus nurgapesade ühendamine väga loogiline ja lihtne. Kuigi meil oli nöör tehtud 62,5 km peale, tundub ka 60 km jaoks kõik lihtne ja selge (tuleb paar jubedamat rasvast punni välja jätta ja skoor 110+ peaks olema reaalne). Kahjuks tiimikaaslane kukkus ja kaotas oma SI-pulga. Läksime seda otsima, kuid üles ei leidnud. Pärast seda jama polnud enam motti eriti jätkata, lasime tempo alla, mille tulemusel sai külm meist võitu ja tulime rajalt ära. Seekord jäi tõestamata plaani headus :(
Plaan ise oli selline: S-24-28-59-49-20-55-34-50-32-39-40-58-48-53-33-51-46-42-31-26-38-57-37-47-30-29-52-44-56-35-36-43-F... KP27 jätsime varuks. Olime SI kaotamise hetkeks 30 min graafikust ees ja tõenäoliselt oleks Kärgandil ahnus võitu saanud ning KP54 ja võib-olla ka KP41 rünnak reaalsus olnud, hilisemate kärbete näol :) Aga mis siin ikka pikalt teoretiseerida - mis sitasti, see uuesti.
Mati
Team PostPal
Huvitav planeering just Välgi sidumise osas. Kahju, et tegemata jäi.
Jälgisin tükati GPSe ja juhtusin nägema teiste sikerdamist punkt 33 juures kui teie joogipunktis peatusite ja siis punktist puhtalt läbi panite ja üllatus oli suur kui punkti 45 viivalt sihilt tagasi tulite. Ja nagu arvasin kommenteerisidki seda. Orienteerumine oli teil nagu kirjatükki ütleb, hea, nägin veel punkte mida eksimatult läbisite. MAS
Selle 33 juures oli palju seiklejaid, mõni tiim ei leidnudki punkti üles. Raske oli punkti võtta lääne poolt tulles, sest poollagedad ei klappinud, õieti polnudki teisi. Punkti otsiti 100-150 m enne õiget kohta.
33 polnud idast tulles ka lihtne. Me kaldusime ära ja jõudsime teele välja. Saime peale joogipeatuses tekkinud külmatunnet seal asjatuid tõuse võttes jälle sooja sisse. 48 tuli meil ka raskelt. Aga eriti rõvedad olid mudased pikad sihid 46 ja 51 ümbruses. Kus kets käis mudas tühjalt ringi ja edasi liikumine oli vaevaline.
Jälle see ibuprofeeni...
Team 68 täpselt sama planeering, nagu Team PostPal-il, ainult alustasime 23-43-36-35-56. Taktika oli konservatiivne ja ettevaatlik, ei mingeid jõgede läbimisi jne. 45 välistasime kohe. 54 ja 41 juurde võtmine oli vahepeal teema, aga eeldatav raske maastik Selgisel oleks meie plaani Pala osa löögi alla seadnud. Liikusime minu hiljutise haiguse tõttu suht rahulikult, aga ühtlaselt. Võistluse tulemuse aga nurjasid 2 suurt viga KP 33 ja 53-ga, kokku ca 18+15 minutit, lisaks 2,5 min viga 47-ga. See küngas oli küll koht metsas, paras s...ahunnik veidi tihedamas kohas, ümberringi mitmeid korralikke pätse. KP 33 juures oleks ikka vanad ülekasvanud raiesmikud võinud kaardilt kustutada. 53 viga oli väga rumal, jooksime õigest lohast mööda seda märkamata, sest seda kohta pidasime vana raiesmiku servaks. Seega kahe suure vea hind oli kolm võtmata punkti Pala tee äärest - 59, 28 ja 24 kokku 9 punkti. Neljandast tunni algusest olin läbi külmunud, jalad ei liikunud, puusad valutasid, sõrmesid ei tundnud, sooja sain sisse alles viimasel pooleteisel tunnil, aga ikkagi GPS järgi 60,3 km, pole paha. Õnnitlused võitjatele!
Riikale:
Päris suure eelise mudasel ja porisel pinnal annavad ikkagi korralikud maastikujooksujalatsid, soovitan soojalt, nt. mina jooksen Salomon Fellraiseriga. Sobivad jalga nii rogainiks kui maastikumaratoniks.
Kõva tulemus, respect!! Kas öö möödus o-kaartidelt làbitavust päheõppides? :-) Meie täname kõiki tiime, kes alustasid kirdest lõunasse, oli meeldiv teie lohasid kasutada suunal kirdest läände ja Kaiu kandis! Nõustun, et ammu pole nàinud sellist eesti harilikku võssi, kus ruutmeetril kasvavate vitste arv lähenes lõpmatusele kp42-46-51 ja 24-22-36 trassil.
Kollase täpitusega sai esimesel tunnil selgeks, et sellega ei kajastata ainult raiesmike. See võis tähendada ka erineva vanusega noorendike, millest osad olid kasvanud juba korralikuks Eestimaa võssiks. KP33 juures oli kõik OK, kui ronida mäe otsa ja vaadata õiges suunas. Pigem häiris kogu kaardi ulatuses reljeefi langusuundade mitte kajastamine. Kuigi need kriipsukesed on olemas, siis võistlustingimustes neid lihtsalt ei näe. Kas probleem on mõõtkavas või milleski muus, aga loetavama kaardi nimel oleks võinud need pisemad ringid kajastada lohukese märgina, et vähekenegi eristada künkaid lohkudest. Eelinfosse vastav selgitus ja kaardilugemine oleks palju nauditavam.
Mati
Team PostPal
Armo, algul oli ka meil mõte teha oma planeering vastu päeva, aga kuna lõputulek Palalt oleks jäänud otse tagasijooksuks, mis on piiripeal planeeringutega suureks ohuks tühijooksule, siis otsustasime teha planeeringu päripäeva. Päripäeva läbimise positiivne pool on vabadus lõpus nii kärpida kui ka juurde võtta.
Mati
Team PostPal
Matile:
Nõus osaliselt. Meil rakenduski must stsenaarium ja tühi kojujooks 49-F, aga seda just tänu vigadele, sest enne vigu olime graafikus või isegi veidi ees. Nüüd kui kaaluda väärtust, siis Sõõru mägede osa 43-36-56-44-52-29-30 (26 punkti / 7,5 km) vs Pala 50-34-55-20-49-59-28 (26 punkti / 7,6 km) ma julgen väita et Pala oli kindlasti aeglasem. Ajahädas plaanimuudatuste tegemisel punktide 56 vs 59 ärajätmisel tekkivad ajavõidud võiksid olla enam vähem võrreldavad.
Kui vaadata et ühtegi väga mugavat lõpuringi varianti keskuse lähedal ei olnudki ja võimalikke plaani muutmisi tuli vajadusel hakata tegema finišist palju kaugemal olles, siis see tähendab et rajameister tegi oma töö hästi.
ps. rogainis peab pulk randmekummiga käe ümber olema alati. Kahju et teil nii kehvalt läks seekord.
Armo, 3-4 aastat kasutasin lisaks veel tavalist paela, mis kinnitub SI otsa ja kunagi ei teipinud. Sel aastal loobusin paela kasutamisest ja kohe esimene laks oli x-dreamil - kukkusin ja randmepael oli puru. Siis hakkasime teipima neid randmepaelu ja nüüd selline laks. Kusjuures eile saime korraldajalt kirja, et pulk leitud võistlejate poolt ja toimetatud infolauda. Ise otsisime pikalt kukkumiskohas ja käisime kogu etapi kaks korda läbi ja leidmata ta jäi. Huvitav oleks teada kus kohast pulk leiti :) Aga mis vidin see randmekumm on - esimest korda kuulen sellest???
Mati
Huvitav, Ets miks arvad, et tulemused võivad muutuda, sh MM40 esikolmik?
Roose-Hendrikson olevat saanud 111 punkti, kuid tabelis millegipärast pole.
Jätsid stardi läbimata, seega on DQ !? Kõik tiimid ilma check märketa stardiala ees saavad DQ, nüüd ja alati.
Nüüd on nad kenasti tabelis. Millest järeldad, et nad jätsid stardi läbimata?
Ei millestki, otsisin lihtsalt võimalikku põhjendust, nüüd on selge et korraldajapoolne eksimus seoses kohapeal toimunud ümberregistreerimisega ja andmete sisestamisega Rogain Manageri numbrite rägastikus toimunud inimlik viga vms, aga et siis kohapeal asi klaariks ei saanud ja Ekstreempargis nii tagasihoidlikud poisid, igatahes õnnitlused Tõnule ja Anttile MM40 esikoha puhul. Ets ja Maido tuleb üle õnnitleda teise koha puhul. ;)
Variantidest rääkides kiidan Lendorava valikut. Ei ujunud kuskil ja lõppu jäi valikuvõimalusi, mida kiiremini liikudes oleks saanud kasutada. Mati oli nohune ja tõbine, see põhjustas rohkem kõndimist kui planeeritud, aga punktisumma tuli siiski hea. Minu Endomondo näitas 52,5km. Hea karastus nii hullu ilmaga, vaevalt enam raskemat tulla saab ja jääb kauaks meelde! Vihmajope osutus elupäästjaks, (no ei tulnud Jägermeister pähe, ilmselgelt oli see Maidol põues, mitte Etsil?)
Marje
Lendorava valik oli ikka sama kehv kui meil, pole siin midagi kiita. See pikk ülejooks 30-47 või vastupidi oli mugav, aga kindlasti ei olnud hea lahendus. Etsi koef siiski 1,25 ja meil 1,33 aga suuresti vigade arvelt. See mõte et Etsil ei olnud jäägrit põues, see on puhas fiktsioon, küllap ikka oli mõlemal!;)
Ei, Marje, kaasas meil Jägermeistrit muidugi polnud. Küll aga pakkus üks lõbus tiim meile mõlemale lonksu KP 46 ja 42 vahel. Polnud paha.
Tegelikult oli parim teevalik üle jõe, selle keskelt. Selgus, et sealt sai üle isegi ühe kuiva jalaga. Siin tahaks natuke nuriseda rajameistri üle, kes ei kontrollinud jõe ületatavust selle loogilises kohas ja lisas rogainile bingo-elemente. Minu arust on rogaini ja seiklusspordi erinevus selles, et esimeses oleks võimalikult vähe juhuslikkust, st sarnaneks pigem orienteerumisele. Veekogude ületamine on rogainis sageli probleeme tekitanud.
No oleks MM, EM, isegi EMV - SIIS LOOMULIKULT LÄBI JÕE, see on selgemast selgem. Ei tea mis bingo elemente rajameister lisas?, ma selle väitega nõus ei ole - kõigil oli võimalus läbi jõe otse panna, aga eks ilm ja olud dikteerisid selle, et hakkasime omas peas kujundama nii, et jõe läbimist vältida, ega üleni märjaks keegi ei soovinud ju saada.
Kui suur osa võistlejatest arvavad, et jões saab üleni märjaks, kuid sealt saab peaaegu kuiva jalaga läbi, siis see ongi bingo. Kõik ei ole seiklussportlased.
Ets ma ei saa kahjuks sinuga nõustuda. Tuleb tähelepanelikumalt infoga tutvuda. Rajainfos oli kirjas:
Maastikul on kaks jõe nime kandvat vooluveekogu: Kääpa jõgi ja Haavakivi jõgi. Nende
ületamine väljaspool kaardile märgitud purdeid ja sildu võib osutuda märjaks ja tülikaks.
Kus on info, et jõge ületades või läbides võib saada üleni märjaks??? Kui oleks antud info, et üle jõe saab mahakukkunud puude kaudu, siis hakanuks see info tekitama põhjendatud ootuseid ja oleks pidanud pigem neid kohti kaardistama ja ülepääsudena kaardile peale panema. Tõenäoliselt seda ajaressurssi rajameistril ei olnud.
Rogainis on veekogude ületamine või läbimine omal riisikol (kui ei ole keelualaks pandud). Seega oli võistlejatel tarvis kaaluda, kas väljaspool purdeid/sildu minnes see risk end õigustab või mitte. Ei ole siin mingit seiklust. Mõne KP asukoha tuvastamine ja joonisest arusaamine oli rohkem bingo sest positiivseid vorme negatiivsetest kaardil raske eristada ( KP-de 47 ja 53 piirkonnad), aga see sai juba eelnevalt mainitud.
Team 68 oli oma raja planeeringut tehes arvestanud, et oleme jõe osas nö mugavustsoonis ja ainult seetõttu ei planeerinud sisse üsnagi loogilist etappi jõeületusega 26-47.
Kuigi tagantjärele tundub, et loogilisem olnuks siiski keeluala juures ülemise purde kaudu 26-38-27-47-37-57 ja edasi siis vastavalt kas 57-46-51-33 või siis 57-45-54.
Minuarust hea rada oli ja igati rahvarogainile sobilik.
Ets, meie planeering nägi ette 46-38-27-57-37-47-30. Kuna olime graafikust 10 minutit maas, siis otsustasime teel 38 poole 57 ja 37 välja jätta. Sillast üle joostes panin tähele, et vett on "jões" ca.30 sentimeetrit. Isegi kui oja kõvasti kitsamaks läheb, ei saa seal üle meetri vett olla. Andsin info ka Ingale edasi, kes seda seedima hakkas. Ilmselgelt oli talle väga vastumeelne eesootav pikk teeetapp 30-sse ja kuna märjemaks nagunii polnud võimalik enam saada, siis tuli ka tema poolt otsus jõgi ületada. Nagu gps-i jäljest näha, olin ma selleks hetkeks juba teeotsast möödas :-) Samal ajal kui meie olime jõe ääres, ületas mingi teine võistkond seda meist ca.50 m ülevaltvoolu. Häälte järgi mitte nii kiirelt ja õnnestunult kui meie, aga jumal pidigi lolle hoidma :-)
Tõnis
Postita kommentaar