Sunday, September 18, 2016

Käsmu kividel ja karidel

Tegelikult võiks eilse Virumaa o-jooksu mälust kustutada ja igaveseks unustada, aga vot ei saa, sest see, mis seal juhtus, oli täiesti arusaamatu. Hetkel tundub, et aeg on kompassi vahetada, ülejäänud diagnoosid paistavad liialt sünged, sarnanedes sissekande lõpus toodud laulule "Karidel", mille Tuksam ja Co esitasid 3 aastat tagasi Käsmu meremuuseumis.

Panin end kirja põhiklassi, sest eelinfos pakutud 8 km oli Käsmu "parkmetsa" jaoks sobivam kui 5-6 km teistes klassides. Ma polnud varem Käsmu kaardil orienteerumas käinud, ehkki rogainidega olin paar korda metsast läbi jooksnud. Eesmärgiks oli teha üks ca 1,5- tunnine väsitav treening. Rajameistri poolt pakutud 18 KP-st asusid 14 kividel. Kive ja kivikülve jagus tõesti kõikjale, kuid mets oli mõnus.

Esimesse punkti viivat soosihti ei näinud, mistõttu läksin ringiga. GPSi järgi sain küll punkti lähedale, kuid tähist ei näinud. Tuli lisaring teha.

Teist KP-d hakkasin otsima liialt ülevalt nõlvalt, natuke olin kaldunud ka paremale. Suur viga.

Etapp 4-5 oli aga täielik müstika. Esialgu hoidsin suunast natuke paremale, sest tuulemurd oli ees. Seejärel jooksin sirgelt asimuudi järgi, mis aga, nagu hiljem selgus, oli kõvasti nihkes paremale. Side kaardiga kadus üsna pea, sest arvasin end olevat tunduvalt lääne pool kui olin. Keerulist polnud midagi, tuli jõuda suunaga mere äärde.

Mere äärde lõpuks jõudsingi ja paika seal sain, Kuradisaare (!) järgi. Tundus uskumatu, et olin jõudnud kaardi kirdeserva. Kõikidel viimase aja orienteerumistel olen üksikutel suunaetappidel tugevasti paremale kaldunud... (?)

Etapp 6-7 oli kenasti kontrolli all ja jõudsin otse punkti. Kahjuks oli number vale - 37 asemel 58. Üllatusin, kuid esialgu märget ei teinud, sest enese suunajooksu enam ei usaldanud. Tegin mitu ringi, kohtusin ka Karmoga, kes oli seal juba pool tundi punkti otsinud. Kõlvikupiiride järgi jõudsin jälle KP 58-sse ja olin üsna kindel, et see peab õige punkt olema. Oligi, 37 ja 58 olid rajameistril vahetusse läinud.

Etapp 8-9 oli justkui lihtne, hoia vaid suunda. Omast arust jõudsin õigete lohkudeni, kuid punkti ei leidnud. Tiirutasin omajagu, mitu inimest tuli veel samasse kohta. Mina igatahes punkti ei leidnud ja läksin minema, sest nagunii oli KP37 märkimata jäänud ja vigu meeletult kogunenud.

Edasi hakkas aeg otsa saama ja peale 10 KP-d liikusin finišisse. Poolikul 9 km-sel rajal sain joosta 12 (!) km.

Tulemused


4 comments:

Anonymous said...

KP1 oligi vist ringi õigem - visiir või mitte, aga soo tundus marumärg ja pehme. 4-5 ... et panid täiega üle suure raja, mis punni poole viis:D Sedakaudu ju tee-etapp, veel kiirem oleks ilmselt kohe itta teele ja ainult uha. Aga et Käsmus kompassi alati ei saa usaldada, seda rääkis rajameister ka, mingid anomaaliad kohati.
RR

eduardp said...

Neid mõtte- ja magnetanomaaliaid tahaks kunagi veel testida.

Armo said...

Etsil jah päris kummalised poognad. Harjutada suunajooksu.

Armo said...

Igati korralik rada. 4-5 kindlasti itta teele ja ringi, aga on ka muid huvitavaid etappe.