Tuesday, July 12, 2011

Laevasõit Ili jõel

Ei saa kuidagi vait olla, kui kuuled koledast laevaõnnetusest Volgal või loed huvitavaid lugusid Venemaast (näit Tiidu seiklusvõistlus Karjalas).

Bulgaria“ tüüpi laevaga olen sõitnud Obi jõel kuni Salehardini välja. Meenuvad sadamate näljased koerad (pildil) ning pidev vangide transport – ühest sadamast võeti retsid automaaturite valve all peale, teises pandi maha, kolmandast jälle peale jne. Vangilaagreid oli teisel pool Uraale palju, Labõtnangi linn oligi üks suur vangilaager.

Kuid sellest ei tahtnud ma kirjutada, vaid ühest eksootilisest laevasõidust Ili jõel Kasahstanis.Seal polnud võimalik laeval (õigemini puksiiril) uppuda, kuid sellegipoolest probleeme jagus.


Olime Priidiku ehk Priit Tammik'uga jõudnud Valgetest mägedest hirmjanustena üle kõrbe Ili jõe äärde, kus õnnestus elada paar päeva jäägrite juures ja käia piirivalvuri naise sünnipäeval. Edasi tahtsime minna Laulvate Barhaanide juurde, mis asusid 50-60km allavoolu.

Vene inimesed olid väga külalislahked ja kõrberännuvaeva vähendamiseks aitasid meid ühe väikese puksiiri peale, mis liikus allavoolu ja mille ülesandeks oli suure tühja rauakolaka ehk praami vedamine ning kinnijäänud laevade väljatõmbamine. Meeste tööd iseloomustavad märkmed päevikus:


P 17.aprill 1983


/---/ No nii, 50 min autoga sõitu allavoolu ja vastu tuult ning olemegi „теплоход’i“ peal. See oli väike mootorlaev suure praamiga. Laevameeskonda pole, ootame. Puhub tugev läänetuul, jõe peal parajad lained. Paati peksab nii, et oi-oi-oi. Liivasaared on kõik (liiva)udus, vastu tuult vaadata ei saa. Kui oleksime praegu jala läinud, mäluksime kogu aeg liiva ja savi.

13:30 Tuli üks poiss – Saša. Natuke hiljem sööme juba soolalatikat. Kahe ajal saabusid ka teised – paraja jota näoga kapten Ivan, šturman Viktor ja motorist. Kõik on väga sõbralikud ja abivalmid, suhtlemine nendega on lihtne ja probleemitu.

Piirkond asub Alma-Atast ca 240km NWW suunas, üsna Hiina piiri lähedal.


14:33 Liigume

15:15 Hakkasime neljakesi „tuhandet“ mängima.

15:50 Avarii. Praami vedav tross läks laeva vinti. Mehed püüavad jõest trossi, kaardimäng on pooleli, minu seisud head. Puhub kõva vastutuul, jõgi on madal. Igavene häda, sest liikumiskiirus on väga väike.

16:30 Paistab, et saame minema

17:05 Hoopis nüüd saame minema, kuid...

Praami viisime allavoolu ja jätsime maha, ise sõidame ülesvoolu ühele rikkis laevale appi.

18:30 Just lõpetasime söömise, vennad on tõelised õgardid. Mul ka magu ääreni täis. (NB! Olin siis taimetoitlane).

Paistab, et laev on jälle põhjas kinni. Ise laman all koikus ja kirjutan, üles ei viitsi minna. Niipea me küll kohale ei jõua. /---/ (jätan looduskirjeldused vahele).

Kurat, laev ikka mässab madalikul, kõik müriseb ja vibreerib täiega. Seda lootsikut juba nii ei lükka nagu eile hilisõhtul Ili jõel vintis peaga mootorpaati, kus Priidik tiris nööriga eest (vesi alla põlve) ja mina lükkasin tagant.

Eh, oleks Repin, siis maaliks pildi „Бурлаки на Или“.

19:00 Jõudsime teise mootorpraami juurde, nimi „60 Лет Октября“. Kaks meest tõmbasid kaldale faasanijahile. Tuul on kohati 25m/s.

19:05 Kohe hakkame praami tõmbama, kõik on udus, liivatorm igal pool.

19:32 Lugu on tragikoomiline, üritame oma praami kaldasse lükata, viimane teeb igasugu vigureid, kuid kalda poole ei taha minna. Mehed on kaldal, tirivad nöörist, seal aga paras džungel.

Paistab, et praamiga saab korda, kuid veel on vaja 2 sassi jahilt ära tuua. Ja selleks tuleb uuesti tagasi sõita (!)

Huvitav, kas said ka midagi. Enne olime jahi-luuremängu pealtvaatajateks - kolme faasani hirmutamine kahe lasuga kutsus kahes laevameeskonnas esile üleüldise naeru.

20:05 Sõitsime jahimeestele järele, neid aga polnud. Kapten arvas, et teine laev võttis nad peale ja nüüd sõidame jälle allavoolu.

20:09 Istusime all kajutis ja just saime alustada „tuhandet“, kui käis kohutav pauk! Põrkasime teise laevaga kokku, vana ei saanud pidureid peale.

22:30 Istume neljakesi all kajutis ja lahendame igasugu nupuülesandeid. Meie laevuke on juba pikemat aega kinni, mässab juba üle poole tunni.Uni kipub peale tulema vaatamata hirmkõvale mürinale ja värinale. Vana pani ilmselt gaasi põhja.


E 18.aprill


Hiljem tuli ka vana ehk kapten alla. Otsustati siiski öösel magada.

6:15 mootor pandi käima

7:05 mitu pauku järgemööda. Vaatasin välja – „паржа“ ehk meie puksiiritav praam ujus eespool laeva.

7:30 Oleme jälle kõvasti kinni, liiv lausa sahiseb põhja all. Kapten rassib ja laev väriseb – no on ikka töö! Nende jutt ilmselt õige, et Ili on üks raskemini laevatatavaid jõgesid NLiidus. Sügavused ja madalike asukohad muutuvad iga päev.

7:47 Hakkame kohe kuhugi kaldasse minema. Priidik on üleval, mina istun kajutis, pea õrnalt valutab. Lähen ka üles.

Ups, sõidame jälle ülesvoolu, aga kuhu ja miks?

8:20 Praegu tõmmati kaldal üks „петух“ vintpüssiga maha, Sanja jooksis järele. Kapten lohutas meid sellega, et täna õhtuks jõuame kohale.

9:45 Lõpuks tirisime „60 Лет Октября“ madalikult välja. Meie „Ермак jõuab igale poole, ainult mitte ...

9:55 Randusime, olemegi kohal.


Sassid tõmbasid jälle tagasi teist laeva välja tirima. Praami jätsid maha. Minul aga jäi plasku laeva peale. Küll nad praamile järgi tulevad.


10:25 Alustasime lühikest teed barhaani poole, mis aga osutus üllatavalt pikaks (kohal 10:55). No on ikka „mine perse“ barhaan, kohutavalt suur /---/


Pildil: Laulva Barhaani peal, kaugemal paistab Ili jõgi


No comments: