Kui naine tahab teinekord mu üle naerda, siis meenutab Sulevi sünnipäeva üle 20 aasta tagasi. Oli külm ja lumine jaanuarikuu hilisõhtu, pidasime sünnipäeva tema maja taga aias. Jooke oli, külmas libisesid ka kanged hästi.
Lõpuks sain välja ühe talu juurde. Sõbralik peremees nägi mudast (kaardiga) seenelist ja küsimusele, kus see poolsaar KP42 juures on, näitas käega suunda.
Soovitus: selles piirkonnas seeni ei ole ja ei soovita ka mõnel teisel eesmärgil sinna minna.
Soovitus: selles piirkonnas seeni ei ole ja ei soovita ka mõnel teisel eesmärgil sinna minna.
Edasi sörkisin päris kena tempoga, ühest kolmesest kõndivast seltskonnast möödusin lausa kaks korda.
(Fotol on tamme all asuv KP43 peeglipildis)
Si-Airiga võitsin nii mõnedki sekundid, kuid kui keegi soovib teada saada, kuhu kadusid need tunnid või miks ma etapi 40-36 niimoodi lahendasin, siis nendele provotseerivatele küsimustele lihtsalt ei vasta.
Teekonna kogupikkuseks tuli 18 km ja 2 tundi, põhjuseks loomulikult vigane kaart (NB! teede klassid). Ettekavatsetud seenelkäik KP 47 ja 42 vahel võttis ka aega.
Aga mõnus pikk jooks tuli, lõpuks ometi oli ilm natukenegi jahedam.
Aga mõnus pikk jooks tuli, lõpuks ometi oli ilm natukenegi jahedam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar