Lõpuks ometi toimus üks nö klassikaline Xdream, kus trikiülesanded ei ruulinud vaid oli vaja rutiinset ja tehnilist panemist. Kanuud oli vähe ja jooksu palju, meie tiimi jaoks päris sobiv kombinatsioon.
Päev enne pühapäeva möödus minu jaoks suures osas magades - nii, kui pikali viskasin, magasin. Indrek tegi 42km rulluisu võistluse, Karmo on veel nii noor, et võib ka päev enne võistlust trenni teha.
Niisiis, võtsime stardis võistlust tõsiselt, igal juhul oli oodata head pikka trenni.
Start algas sisuliselt kanuuetapiga. Peale 700 m jooksu saime hea kanuu, kuid kohe kalda ääres pidime peaaegu ümber minema. Õnneks saime kuidagi tasakaalu tagasi, kuid paati tuli kõvasti vett sisse. Jooksu ajal sai selgeks, et viskame Karmo teisele poole järve punkte võtma ja jääme teda ootama 4. KP juures.
Üllatuseks kasutasid peaaegu kõik kanuutaktikat, kuid kuna meie paat oli vett täis, jäi võimalus seda tühjaks kallata peale Karmo maalesaatmist. Sama taktikat kasutasid veel vaid 3 tiimi!? Tõde selgus siis, kui lugesime kaardilt välja, et punktivõtja peab 3. punkti võtmiseks ujuma... Ehkki vesi oli soe, läks ujumisega palju aega, mistõttu lahkusime kokkusaamiskohast üsna lõpuosas. Kaotust eelmistega polnud palju ja lõpus saime veel väikesele grupile järele.
Rummu paesõelmete mäe (mitte aheraine-, veel vähem tuhamäe) juures kohtusime kõigi B- ja vist ka C-raja võistlejatega. Rajameister Marek Karm ja korraldajad said mäe peal ägeda vaatemängu, mida filmiti droonilt ja pildistati paljudest kaameratest, kuid osalejate jaoks tähendas see kahte masendavat troppi.
Esimene oli 8. KP (32) juures, mis lahenes veel üsna valutult.
Kuid teise ehk 13. KP (45) juures oli olukord masendavast masendavam. Seisime meiegi seal 5-7 min, kuid kuna mitte mingisugust progressi punktile lähenemisel polnud, lahkusime minu ettepanekul. Kas sellist võistlust oli meil vaja? Kas meil oli üldse võistelda vaja, piisas ehk võistluse ja füüsilise pingutuse nautimisest? Ehkki arusaadav ja inimlik, oli lahkumise otsus sportlikult mõtlevatele inimestele siiski raske. Ja usun, et isegi neile, kes tunnistasid enne ja pärast avalikult, et võistlema ei tulnud.
Jah, tegime inimliku ja normaalse lahenduse, kuid mott oli läinud. Liikusime küll endiselt hoogsalt edasi, kuid agressiivsus oli kadunud ja iga vahetus või mõtteseisak võttis oluliselt rohkem aega. Sest kiiret polnud.
Jalgsi valikuetapil valisime alguses ujumise, sest lõpus, enne ratast, oleks külm hakanud. Ilm ei olnud sel päeval soe, lühikeste käistega särk polnud parim variant, ehkki neid oli mul seljas isegi kaks.
Esimese tagasilöögi saime KP59-ga, teise ja väga suure (ca 25+ min) 62-ga. No ei olnud seal millestki kinni võtta peale lõunas asuva kraavi. Punktikohaks olev rannavall oli üsna väike ja punktikoht bingolik (läbisime seda mitu korda).
Keeruka luidetevaheliste edelapoolsete punktide asemel valisime punktid kaardi kaguosas (19-st 2 võis välja jätta), kus õnnestus samuti üks rumal viga (edasi-tagasi jooks) teha.
Olime nö oma grupist maha jäänud ja jooksule järgnenud rattaetapil liikusime ihuüksinda või aeg-ajalt koos tiimiga nr. 20.
Rattaetapp võttis üllatavalt palju aega, oli tunne, et kõik teised olid juba ammu kodus või Keila Tervisekeskuses kümblemas (ehkki viimane suleti kell 19.00).
Kuid see etapp oli põnev, algusosa singel eriti vahva leid. Sama saaks öelda ka jalgsietapi ning Rummu mäe punktide kohta. Hea tunde rikkusid aga rüselemised KP 32 ja 45 juures, sellest ülesaamine võttis rajal päris palju aega. Kahju, sest kogu etapp oli tegelikult tore.
Teiseks tõrvatilgaks oli aeraatoritega liikumine. Sain minagi naelad jalanõudesse, kuid õnneks olid Icebugi tallad üsna tugevad ja kuna jooksusammu ei teinud, naelad labajala sisse ei tunginud.
Vahva oli ka viimane ujumise-sukeldumise ülesanne. Minu ülesandeks oli pildistamine, millesse süvenesin niivõrd, et unustasin punkti 71 komposteerida.
See oli niisiis kolmas kord GoPro-ga pildistada ja võin öelda, et päris õige riistapuu piltide tegemiseks see ei ole. Peab oskama arvestada päikese peegeldust, võimalikku mustust ja veeauru karbil jm. Kuid mõned pildid panin siia siiski üles.
Tulemused
VIDEO
Päev enne pühapäeva möödus minu jaoks suures osas magades - nii, kui pikali viskasin, magasin. Indrek tegi 42km rulluisu võistluse, Karmo on veel nii noor, et võib ka päev enne võistlust trenni teha.
Niisiis, võtsime stardis võistlust tõsiselt, igal juhul oli oodata head pikka trenni.
Start algas sisuliselt kanuuetapiga. Peale 700 m jooksu saime hea kanuu, kuid kohe kalda ääres pidime peaaegu ümber minema. Õnneks saime kuidagi tasakaalu tagasi, kuid paati tuli kõvasti vett sisse. Jooksu ajal sai selgeks, et viskame Karmo teisele poole järve punkte võtma ja jääme teda ootama 4. KP juures.
Rummu paesõelmete mäe (mitte aheraine-, veel vähem tuhamäe) juures kohtusime kõigi B- ja vist ka C-raja võistlejatega. Rajameister Marek Karm ja korraldajad said mäe peal ägeda vaatemängu, mida filmiti droonilt ja pildistati paljudest kaameratest, kuid osalejate jaoks tähendas see kahte masendavat troppi.
Esimene oli 8. KP (32) juures, mis lahenes veel üsna valutult.
Jah, tegime inimliku ja normaalse lahenduse, kuid mott oli läinud. Liikusime küll endiselt hoogsalt edasi, kuid agressiivsus oli kadunud ja iga vahetus või mõtteseisak võttis oluliselt rohkem aega. Sest kiiret polnud.
Esimese tagasilöögi saime KP59-ga, teise ja väga suure (ca 25+ min) 62-ga. No ei olnud seal millestki kinni võtta peale lõunas asuva kraavi. Punktikohaks olev rannavall oli üsna väike ja punktikoht bingolik (läbisime seda mitu korda).
Olime nö oma grupist maha jäänud ja jooksule järgnenud rattaetapil liikusime ihuüksinda või aeg-ajalt koos tiimiga nr. 20.
Kuid see etapp oli põnev, algusosa singel eriti vahva leid. Sama saaks öelda ka jalgsietapi ning Rummu mäe punktide kohta. Hea tunde rikkusid aga rüselemised KP 32 ja 45 juures, sellest ülesaamine võttis rajal päris palju aega. Kahju, sest kogu etapp oli tegelikult tore.
Tulemused
VIDEO
7 kommentaari:
Pildid on ju ägedad küll, eriti need tehismäe pildid! P.S. Milline see hea kanuu on?
Misasi ometi on "aeraator"? Ja mis naelad? Googeldasin, ei saanud aru...
Neeme, ega ma ka täpselt ei tea, milline paat liigub vees kiiremini, kuid selline, millel on ees jalgade jaoks ruumi ja istmikulaud on taguotsa kujuline, on hea küll.
Kaur, tegemist aeraator taldadega, nendega õhutatakse vist muru.Jalas ei püsinud, 3-4 korda sidusin ümber.
Jaa, vaatasin FB vihje peale pilti, aitäh.
Narvas tappis B raja laskumisülesanne vaimu samamoodi ära. Kaua me seal passisime? Ligi tund vist? Märja nahaga tuule käes külmetada - lihtsalt oodates - nõme. Ja kell käis samal ajal.
KP45 oleksite võinud ikka ära võtta. Tundub, et jõudsite sinna vahetult peale meid (oleme seal sinu tehtud pildil viimastena punaste särkidega paremal) ning meil kulus GPS-i tracki kärgi seal 12min. Muidugi seal rahva summa sees ei olnud meeldiv olla ning ülevalt poolt vajus rahvas peale. Arvan ja loodan, et me käitusime ise seal suht viisakalt :-) . Teist korda kohtusime KP62 läheduses kraavi juures, see oli tõesti loterii (koht metsas), meil läks seal otsimisega kaduma tublisti üle 10min. Aga muidu oli selline klassikaline Xdream äge.
59 ja 62 jätsime plaanist välja kuna tundusid kahtlased :), samas 68 ja 70 ei jäänud üldse pilku. Õnneks avastasime selle apsu alles peale finishit, nii et mot oli üleval.
Lahedad pildid!
Postita kommentaar