Lumemuinasjutt ehk Winter Xdream Sakus

Kuna vasak säär ei lubanud üldse joosta ja terviski nädal tagasi üllatavaid krutskeid visanud (siinkohal suur tänu Mustamäe haiglale ja  EMO-le), siis pikem rahulik jalutuskäik naaberkülas Sakus oli vägagi omal kohal. Sõõm värsket õhku, väike rasvapõletus ja seiklus kaardiga - mis sa hing veel tahad. Ehk veel ilusat ilma, kuid seegi ei puudunud. Jälle on saabunud selline aasta, kus Põhja-Eestis on lund pea pool meetrit, Lõuna-Eestis aga väga vähe.

Niisiis kahe naise ja koeraga Winter Xdreami rajal, konkurentideks võitu ihaldavad töökaaslased.

Raja planeerimine polnud esialgu lihtne, sest puudus kõndimise kogemus. Siiski otsustasime, nagu enamus (?) võistkondi, suunduda kõigepealt rohkete teedega kaardiossa ja vaid aja ülejäägi korral tulla tagasi raudteest ida pool asuvalt maastikuosalt. Lagedad põllud ja soised metsad polnud meie jaoks.
(Foto autor: Meelis Toom, loodetavasti saab siia ka originaali)

Vaatamata kõnnitempole tegime väikese teevalikuvea etapil 21-40. KP21 asus kõrge künka otsas, mille olemasolu oli mulle üsna üllatav. Kes selle kokku kuhjas?

Tegelikult oleksime pidanud KP21-st edasi-tagasi käimisega ära võtma KP31. Samas koeraga tegelemine ja pildistamine häirisid sedavõrd, et selle all kannatas keskendumine. Orienteerumine polnud küll keeruline, sest sügav rada oli ees, kuid mitmes kohas oli ometi võimalik viga teha.

Üks huvitav koht oli KP32, kus paljud võistkonnad olid hädas. PT ja väikese ringiga jõudsin kenasti punkti, tuli valida vaid õige suund, õige loha ja olla järjekindel.

KP37-s ehk joogipunktis oli selge, et sealt tuleb tagasi minna, üsna reaalne oli ka KP31 võtmine. Viimast kalkuleerisin täpsemalt peale seda, kui olime maantee kõrval liikumiskiirust mõõtnud ning peale KP23-e järelejäänud sentimeetrid kokku löönud. Väikese varuga oli kõikide punktide võtmise plaan 25-23-31-29-F teostatav.

KP31 võttis aga oodatust rohkem aega, mistõttu oli vaja kaaslasi veel kiiremini liikuma utsitada. Kahjuks jäi ette üks suurem tõus, kus jooksusamme ei tehtud. Samal ajal jooksis mööda Viff, kes vedas Elerit ja tundus, et ka Mann hoidis käega kummist kinni...
(Foto autor: Talupoeg Puhh Facebookist)

Saku mõisa poole viival ristmikul oli aga selge, et kui võtame veel KP29, jääme kusagil 2 min hiljaks. Pidasime väikese arutelu ja otsustasime punktist loobuda. Naised olid higised ja väsinud. Sest jooksmist polnud me sellele võistlusele planeerinud (riideid oli seetõttu rohkem seljas), nüüd aga olime sörgisammu juba pikemat aega teinud. Jõudsime liikuda 10 m keskuse suunas, kui hing hakkas nii lähedal asuva punkti võtmata jätmise pärast kripeldama. Keerasime KP29 poole tagasi ja siis läks juba kiiremaks liigutamiseks. Lükkasin kaaslasi selja tagant, kahjuks oli punktikoht küllaltki ebamugavas kohas - kaks järsku nõlva ja kitsas lumerada. Viimane lõik läks selle võistluse suurima kiirusega, lükkamisest oli palju abi, naised siiski tugeva sportliku pingutuseta ei pääsenud.  

Õnneks jäime finišisse hiljaks vaid 56 sek, mistõttu võeti maha vaid 1 punkt - seega kasu viimasest KP-st oli 1 punkt! Ja olime tabelis kohe 5 kohta eespool, mis sest, et alles 76-ndad (147-st). Kuid sellest piisas, et napilt võita Marjet, Matit ja Riikat, kes jäid 12min hiljaks või Otti, kes jäi oma tiimiga 11 min hiljaks. Hilinejaid oli jälle palju. Võitsime ka oma tööaaslasi, kes jäid 5 min hiljaks.

Sport polnud seekord siiski oluline, nauding talvest, lumest ja liikumisest oli kõige tähtsam. Nüüd on hea tundega uude nädalasse minna.

Rohkem pilte Facebookis  + Meelis Toomi pildid

Tulemused
GPS-träkid