Savisaare ööralli

Tänast ööd võiks nimetada ka niimoodi, sest  Joonas Väärtnõu järjekordse autoorienteerumise ülesandeks oli kuni 30 Tallinna  bussipeatuse leidmine.

Osalesin sellisel üritusel esmakordselt. Varem olin küll aeg-ajalt jälginud uudiseid, GPS-träkke või tulemusi  seiklusministeerium.ee lehelt, kuid autosõiduhuviline pole ise kunagi olnud. Nüüd kutsus Maido abiks nii mind kui Taavi-Kallet. Ma ei saanud aru, miks meid nii palju vaja on, kuid selle küsimuse jätsin esialgu esitamata ja sättisin end laupäeva hilisõhtuks valmis. Pikk EOLi juhatuse koosolek läbi Skype'i jäi minu poolt poolikuks.

Meie ekipaaži M&M start Hiiu raudteejaama lähedal oli kell 22:06. Kuue tunniga pidime läbima 30 punkti. Lisaks bussipaviljonide tagumistele külgedele kleebitud järgmise punkti asukoha infole olid seal ka  lisaülesande küsimused, mille lahendamine andis samuti punkte nagu ka peatuste leidmine. Paviljoni seinale kleebitud Tallinna ühistranspordi kaardilt tuli järgmise peatuse asukoht etteantud tingimuste järgi välja mõõta.

Sellega sai ka vigu tehtud, sest sageli oli variante kaks või rohkem ja kohe esimesse tormamine võis viia 180 kraadi vastassuunda.

Näiteks pidime Kalamarja peatusest sõitma 7,5cm kaugusele haigla juurde. Esialgu panime kohe Hiiule, siis Magdaleena haigla juurde (see oli rumal viga), kuni lõpuks mõõtsime õigeks variandiks välja Mustamäe Lastehaigla.

Lisaküsimused olid sellised, millele ilma IT-tehnoloogiata poleks olnud võimalik vastust leida. Selleks olid autos arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon, navigeerimiseks veel ka TOM-TOM. Mariliis ja Taavi-Kalle töötasid küsimustega, meie Maidoga üritasime orienteeruda. Küsimusele vastuse leidmine andis täpsema koha Tallinnas, kust tuli leida ja üles kirjutada mingi tähis või tunnusmärk. Näiteks võis see olla 5-täheline sõna, kaks sinist asja, arhitekti nimi vms.

Ühe vastuse leidmiseks sain näiteks abikaasalt abi, kell 00.30 öösel. Me ei leidnud asukohta, mida kirjeldati umbes nõnda: "Siin oli Saksa sõjaväe autobaas, 1990. aastani oli see autoremonditehase 119. filiaal". Naine kodus leidis vastuse alles teise vihje järgi, mis ütles, et see meeldib naistele. Tulemuseks oli ilusalong aadressil Kaupmehe 3.

Kõigepealt leidsime hoone Kaupmehe 2, kuid seal oli Sex-pood, mis ilmselgelt ei sobinud vastuseks.Õnneks oli ka ilusalong "Loren" täiesti olemas.

Seega olid küsimused üsna rasked.

Üritus oli adrenaliini- ja stressirohke, 6 tundi möödus hetkega. Pidime kiiresti mõtlema ja tegutsema, kuid hoiduma probleemide tekkimisel emotsioonidest ja üritama leida konstruktiivselt alternatiivseid lahendusi.See alati ei õnnestunud, kiirustamine ja väike hoolimatus tõid juurde liigseid kilomeetreid ning kaotatud väärtuslikku aega. Nagu seiklusspordile omane.Oli ka mõni üksik viga korraldaja poolt, kuid see käis asja juurde. Peatuse mitteleidmisel sai tellida SMS-i, kus asukohainfo anti iga 5. peatuse kohta. Siis pidi osa bussipeatusi vahele jätma, kuid tekkinud lünka sai täita lisaküsimustest saadud asukohtades käimisega.

Väga huvitav formaat orienteerumiseks ja seiklemiseks, kus aeg-ajalt on olnud ka mudas müttamist ning pikemaid jooksuotsi. Seekord oli jooksmist vähe, mõtlemist aga väga palju.  

Panin kokku ka väikese videoklipi. Imestan Maidot ja Mariliisi, kes peale laupäevast tööpäeva (bussisõidud Paides jm), leidsid lastele Kilingi-Nõmmel hoidja, sõitsid sealt õhtul läbi Keila Tallinna, tegid öise 6-tunnise võistluse (kokku 130km) ja läbi Keila sõitsid koju tagasi. Mind toodi Keilasse näiteks kell 4.45 hommikul.

Tulemused

NB! Alguskaadri muusika tuli kõrvalolevast autost!