Suviti olen siinkandis palju olnud, kuid sellesse metsa pole saanud. Kunagi saatsin naise sinna seenele, ise orienteerusin samal ajal teisel pool Võrut. Naine ütles, et mets oli ilus ja seeni oli palju.
Seekord ei näinud ühtegi seent ja selleks polnud ka aega. Tegemist oli pika sprindiga, kus oli vajalik teha kiireid teevalikuotsuseid ning suunaga anda nii nagu "torust tuli".
Esmakordselt panin kella käima 1min enne starti (see jäi meelde Tiit Tali artiklist viimases "Orienteerujas"). See oli hea otsus, sai kohe võistlusesse sisse mindud. Hoog oli hea ja vist isegi liiga, kuni tulid vead.Etapil 3-4 läksin punktist liiga põhja ja korrigeerisin end poollageda ja tihniku vahelisele kõlvikupiirile, st planeeritud teevalikule. See osutus kehvalt joostavaks piiriks.
Kuid etpp 4-5 oli peaaegu katastroof: suunaga teele, siis lageda lõpust suunaga punkti poole. Äkki olin mingi maja juures, mis pidi olema ca 150m eemal. Kaardiviga?? Olin selles kindel. Ja läksin enne lagedat punktilohku otsima. Sest see pidi enne lagedat/poollagedat olema. Jooksin üles ja siis alla, punkti polnud ning lõpuks jälle see maja... Mis jama??
Siis tabasin, et olin alguses keeranud tee pealt liiga vara ära ja sattunud nö paralleelsituatsiooni peale. Tuli üks vandesõna ja panin punkti poole edasi. Viga ca 1,5min, sellel kiirel rajal peaaegu katastroof. Pool minutit tuli lisaks KP10-ga, kus suutsin jälgida vaid suunda ja lugeda samme, kuid samas ununes reljeef. Vastutulevad võistlejad tõmbasid tähelepanu vasakule ja väike haak oligi reaalsus.
Huvitav oli etapp 11-12. Esialgu tahtsin minna vasakult, siis keerasin paremale, siis vasakule ja olin vastu aeda. Nüüd panin vasakult minema, mõne aja pärast juba kahetsesin. Analüüsimiseks polnud enam aega, tuli vajutada, sh läbi rohelise. Edasi vajutamised jätkusid ja tänu kiirele lõpule tuli selles jooksus parim aeg. Võit lätlase Girts Mamise ees 1sek ja Tiit Tali ees 7sek.
Aga võit on võit ja see oli meeldiv.
Homme uuesti, kohe stardirivi alguses, 2min Tiidu järel.
Tulemused 1.päevSuurest orienteerumisest täna niipalju, et:
1. Timo Sild sai maailma karikaetapil Liberecis 17.koha, pühapäeval on viitstart.
2. Raido Mitt võitis Rootsis Balti juunioride karika M20 klassi tavaraja!
Suunto 2.päev ehk 1 cm etappide õudus
Miski ei ennustanud sellist tulemust nagu täna tuli.
Füüsis oli hea, närv justkui kontrolli all, ehkki Tiit ütles stardi eel, et kohe algusest tuleb panema hakata. Selge, töötles konkurente :)
Alustasin hoolikalt ja esimeses punktis sain parima aja. Järgmine sentimeeter kaardil oli vaja läbida suunaga, asi tundus lihtne, kuid nii see kahjuks polnud. Nõlva tajusin teisiti kui kaardilt välja lugesin ning punktiauku lihtsalt ei näinud. Viga 20sek. Polnud veel väga hull ja edasi läks normaalselt.Lähenemise punktile 6 (40) tegin nii turvaliseks kui võimalik, st ründasin teede ristist lõuna poolt. Natuke kaldusin vasakule ja jäin 6 ja 7 KP vahele, kus liikus 3 inimest. Üks neist tundus olema Tiit, jess! (aga tegelikult polnud). Lihtne oli minna sellel 0,5cm lõigul teiste jälgedes 6-sse ja punkt ära võtta.
Kuid punkti polnud. Kaevasin siit ja sealt, ei midagi. Jõudsin KP7-sse ja võtsin suuna 1 cm läbimiseks. Ei midagi. Kõik teised (sh Udo Lüüs) otsisid punkti 76 (?) ja neist polnud abi. Läksin tagasi KP7 juurde ja võtsin jälle suuna. Ei midagi. No selline asi polnud võimalik. Lõpuks seisin lootusetult mingis lohus, kui 5m kauguselt madalate kuuskede tagant ütles Lüüs, et KP 40 on siin. Ahah. Võtsin punkti ära ja tänutäheks näitasin Udole, kus see punkt kaardil asus. Viga üle 3,5min ja lihtsalt seetõttu, et sattusin iga kord punkti vaatama valelt poolt. Edasi panin ärritunult ja tegin teel 8-sse 1cm-se etapiga veel tobeda haagi juurde.
Järgmine 1 cm etapp oli 10-11. No ei saanud kuidagi ninale pihta. Tiirutasin siin ja seal, ei midagi. Pärast legendi lugedes selgus, et punkt polnudki nina otsas vaid kusagil nina keskel. Viga 1,5min.
Ebalevaid minekuid oli veel, kuid otsest viga ei teinud. Lõpu jooksuetapid vajutasin nagu jõudsin, Tiiduga võrdselt ja tänu sellele sain Rein Rooni ees Eesti-Läti liiga koondarvestuses 2.koha (M50). Minu jaoks paras üllatus, nagu ka see, et 2. ja 3. kohad olid auhinnalised. 30-eurone Orienteerumiskauba OÜ kinkekaart polnud üldse paha selle kehva päeva lohutuseks.
Tulemused
Maastik sobis mulle hästi, ehkki rajameister oskas ka nõrgad kohad üles leida.
11 kommentaari:
Lõpuks ometi tehti hooaja viimasel võistlusel Eduardi rada. Käiku tuli vahetada 5ndalt 6ndale. Laevuke
Nii see oli jah, kuid võimalus jäi kasutamata.
Ja sellega on tänavune võsane ja vilets hooaeg läbi.
Kaart nagu ruuduline nagu kabelaud. Bussis peale võistlust hea korgid nuppudeks peale panna :)
Ets, kus rogaini eelanalüüs on??
Ennustus tuleb, ehk homme õhtul, kui jõuan.
(Läti konkurent juba luurab :)
Sa võitsidki!
Tubli Ets!
Tiit
Viimase minutiga võitsin 10EURi. See teeb 600 EURi tunnis ja 4800EURi tööpäevas. Polnud paha teenistus jah :)
11. punkt asus nina peal, mis on üsna suhteline asukoht, kuid u 10m täpsusega määratav küll. Millisest kohast sina otsisid?
PS! Täpsustuses on viga - "keskmine" on jäänud punkti vanast asukohast, milleks oli punktist vahetult põhjas oleva orvand.
Läksin otse peale, kui mingi vanem soomlane liikus nina otsa suunas ja tõmbas ka mind natuke paremale. Seal aga punkti ei näinud. Vaatasin teise orvandi taha ja tulin ringiga tagasi. KP asukohaks ida poolt tulles paneksin "punkt metsas" :)
Sa olid sellest maastikust maksimumi võtnud. Kujutan ette, kui raske oli teha Sõmerpalu metsas kõigile head rada ja seda kahel päeval.
Markus, ootan huviga, millal sinna üks rattaorienteerumise võistlus tuleb.
Raskeim osa oli just 2-päevase võistluse tegemine, kuna tahtsin ikka kõikidele radadele mõne natukenegi keerulisema osa jätta. Loodetavasti leidsid kõik midagi sobivat või said vähemalt aru, et sealt metsast palju muud välja ei pigistagi.
Radadest veelgi keerulisem oli tegelikult punkt-koma skeemist orienteerumiskaardi välja võlumine. Lähematel aastatel tuleb lidari põhjal kindlasti uus reljeef joonistada, kuna praeguse parandamine oleks keerukam ja aeganõudvam. Mõni mees, nimesid mainimata, lihtsalt ei oska või ei taha.
Marek, võtame klubiga väljakutse kindlasti vastu, aga esmalt tuleb Sulbi-Osula-Sõmerpalu maastikul veel pika raja EMV korraldada.
Kummastav kontrast nädal varem toimunud Kõpuga. Ühelt poolt maastik, kaart ja rada, teisalt promo ja osavõtjad: "röövik teeb kogu töö, au jääb ikka liblikale." Kiitus hiidlastele.
Postita kommentaar