Bulat Okudžava loo "Molitva" (Пока Земля ещё вертится... ) huvitav esitus ja teostus.
Põnev tegelane oli sõnade autor Francois Villon - luuletajast kurjategija (?), õrn ja tundlik mõrtsukas (?), vaimukas varas ja kupeldaja (?) ... Elas 15.sajandil. Kord mõisteti poomissurma, mistõttu vist ka järgmine luuletus:
Ma prantslane, Pariisi kodanik
ja selle üle õnnelik.
Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk,
saab teada kael, mis kaalub tagumik.
Miks ma seda kirjutan? Lihtsalt põnev oli teada saada :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar