Saturday, January 21, 2023

Alternatiiv, mis on praegu saanud põhitegevuseks

Mõistan, et blogi lugejaskond ja FB sõbrad ootavad ehk enam orienteerumise ja seiklusspordiga seotud postitusi ja seetõttu on mingi pinksijutt neile täiesti suva. Ise loeksin huviga muljeid Taliharja Vanakuri supeürituselt, kahjuks on neid kokkuvõtteid vähe ja ühtegi korralikku blogipostitust polegi kohanud (ups, unustasin, Helen Jürjolt oli väga vahva postitus). Isegi Jõeste on vait. Loodan vähemalt Roman Fosti peale, tema lubas kirjutada. (NB! Nüüd olemas!)

Täna oli Haibas vinge üritus - Bahhi lauamängude mälestusvõistlus, aladeks male, kabe, koroona ja lauatennis. Kohal oli 26 meest ja 10 naist, paljud neist osalesid Kernu Terasmehe sarjas, mille arvestuses olid ka need alad. Eelmise aasta 20 ala võitjaks tuli Ivo Miller, tuntud ka rogainijana. Täna oli võistlustules orienteerujatest-seiklejatest veel Mattis Alliksoo, Kaimo KäärmannArvo Soosalu ja Anneli Aas. Puudus aktiivne osaleja Artur Raichmann. Kusagil kevadel toimub Terasmehe sarjas orienteerumine.

Sattusin üritusele seetõttu, et käin kolmapäeviti Haibas pinksi mängimas. Tase on seal ühtlaselt kõva, pinge kõrge igas setis. Kõik see aitab kõvasti kaasa tehnilisele, eriti aga psühholoogilis-taktikalisele arengule. Kui kunagi mainisin FSs, et sain Rahvapinksi 400+ reitingu kategoorias 3. koha, siis kuu aega hiljem juba võitsin selle võistluse. Sellel nädalal on olnud 5 intensiivset, üle 2 tunni kestvat  pinksipäeva, sh Keila seeriavõistlus ja Kohila lahtised MVsed. Tänane multivõistlus veel lisaks. Kõrvaloleval pildil on paremal Ivo. Pole vahet, kas oled suur või väike, noor või vana, kukk või kana - kõik sõltub vaid tehnilisest tasemest. 

Näiteks Kohila turniiri finaalis mängis Eesti meeste reitingu 12. reket naiste reitingu 11. reketiga. Raske 3:2 võidu sai mees. Pilt Kohila suurepärasest saalist soojenduse ajal. 

Olen lapsepõlves üsna palju kõiki neid lauamänge mänginud. Tõsi, viimasest koroonast on vist möödas 45 aastat, kabest ehk veelgi rohkem. Kabet ja malet olen viimastel nädalatel interneti teel natuke harjutanud, koroona oli aga endiselt hästi lihasmälus. Mõned vastased olid aga tugevad igal alal. Näiteks Mark Joa, kes on pinksis esisajas, tegi mulle ajanappusel mõlemas kabepartiis suurepärase kombinatsiooni ja sai mulle turvalisest seisust kindlad võidud. Ise poleks seda suutnud. Kabes oli mõtlemiseks aega vaid 3 minutit.

Males olen tugevam, ehkki kabes võitsin viimase vooru esimeses partiis ühte korralikku mängijat - Enn Viitkarit. Males sain tema vastu võidu ja tugeva rünnakuseisu teises partiis. Siis käisin lihtlabaselt lipu odale ette. Võitlesin kõikide viguritega edasi ja lõpuks õnnestus vankritega tema kuningale igavest tuld anda. Võib-olla oli kusagil peidus ka mativõimalus, kuid kuna aega oli kogu partiiks vaid 5 min, siis käis lõpus asi välgukiirusel. See oli ägedalt võidetud pool punkti, millest tehtud foto leidsin Mattis Alliksoo FBst

Kokku oli 6 vooru ja igas voorus tuli vastasega läbi mängida igal alal 2 partiid. Seega oli ühe vastase käest võimalik kokku saada 8 punkti (8:0). Punktid liideti ja järgmised vastased tulid nö šveitsi süsteemis.


Tulemused. Mitu punkti läks väga rumalalt ära, aga oli ka ilusaid võite, sh paar võitluslikku setti pinksis.

Ah jaa. Kohale saabus Näärilaksu Elutöö auhind. See oli muidugi paras üllatus, kuid ei saa märkimata jätta, et väga meeldiv. See auhind oli Silveri ja Co poolt antud ehk blogilugude ja kõikide Taliharja Vanakuri ning Expedition Estonia kaartide eest. Siinkohal tooksin eriliselt välja Helen Jürjo, kes on kõik need kaardid lõplikult kujundanud. Kohati on see olnud päris hull töö, aga seda teavad vaid asjaosalised :)


2 comments:

Anonymous said...

See seis küll läbi olema - must mängib c4+ ja K:f7. Aga välgus juhtub igatsugu asju:)

RR

eduardp said...

:) Nii tegingi ja e kaudu sain ka teise vankri lõpuks 7. reale (e7). Tal on paar manööverdamisvõimalust.