Sunday, December 20, 2015

8mm elu, suusamatk Altais 1984

Muidugi inspireeris vana, Andres Tõnissoni poolt 1984.aasta suusamatkast tehtud matkafilmi ülesotsimise ja sellest lühendatud versiooni kokkupanemise "Musta Alpinisti" vaatamine.

Üritasin filmi vaadata eelarvamustevabalt, enda kogemusi sinna mitte segades või neid enese jaoks kuidagimoodi esile tõstes. Inimesi, kes on nö klassikalistel suusamatkadel käinud, on mitmeid tuhandeid ja nemad olidki selle filmi kõige selgem sihtgrupp. Kuid neile poleks vaja olnud filmi nõnda müstifitseerida ja üles haipida, vähemalt nii agressiivselt kui seda tehti ja tehakse. Tõsi, müüginumbrite jaoks võib see olla vajalik strateegia, kuid filmielamuse saamiseks ebaoluline, pigem ettevaatlikkust ja eelarvamust tekitav. Nautisin kunagi "Vehkleja" tagasihoidlikkust, kiitsin siis ise filmi ja soovisin edu festivalidel. Nüüd on tulemus näha :). Hiljuti vaadatud "Puhta mõtte ruum" ei olnud kuidagi kooskõlas filmi tutvustusega.

"Musta Alpinisti" osas olin kõigeks valmis, ka häirivateks ja ebameeldivateks kohtadeks, seda just teostuse osas. Filmi kiituseks peab ütlema, et vähemalt matkategevus oli väga tõetruult ja autentselt edasi antud. Seda nii matkafiilingu, looduse, igasuguse atribuutika ja muidugi hästi valitud näitlejate osas. Matkajad muutusid protsessi käigus mustemaks, paistetumaks, võiks öelda, et ka inetumaks, mis kõik on ühele pikale suusamatkale väga omane. Pingeid, armukolmurki, arutut riskimist, ehedat rõõmu  ja paljut muud juhtus nii elus kui filmis.

Filmi teine pool, nö "action" külas, mis pidi vaatajaid magnetiga kinno tooma, tekitas kahetise tunde. Taoline lugu võis suuresti ka tõsi olla, kuid asja mõte kadus pika möllu peale tasapisi ära. Imelik tunne, kui keset kõige ägedamat möllu tunned, et natuke igav on.

Kuid kokkuvõttes oli "Must Alpinist" minu arust hästi tehtud, ehkki kohe uuesti vaatama minema ei kisu. Kahele matkakogemusega kaaslasele film ei meeldinud, ootasid vist sügavamat sisu ja möll külas hakkas vastu. Kuid mis meile kõigile ja ka mõnele teisele vanale matkakaaslasele kõrvu hakkas, oli ropendamine. Meie ropendasime vähem ja pehmemalt.

Kui tulla tagasi 1984.aasta Altai suusamatka juurde, siis see oli üks karmimaid katsumusi elus. Kuna eelnev häälestus matkaks oli väga tugev, siis minu jaoks möödus kõik kuidagi loomulikult.

Oli väga külm ilm, algpunktis Tjunguri külas -42 kraadi, mägedes alla -30. Telgiks oli vaid 1-kihiline nailon, ahi ei tõmmanud esialgu. Külm ja tahmane elu, kus minu ülesandeks oli olla ahjumees. Käed olid kõigil mustad ja paistes, mul valutasid sõrmed veel kaks aastat peale matka ja seda "tänu" raudtorudele, mida kiskusin paljaste kätega õhtul lahti ja hommikul surusin jälle kokku. Samas oli ilm päeval päikeseline ja ilus, parim, mida talvematkaks soovida.

Beluhha tipus käimine oli täis dramaatikat, kuid kõik läks õnnelikult. Vaid kaks inimest vigastasid tõsiselt jalga. Kurnatusest ja külmast tekkisid grupi sees pinged, kuid üldine õhkkond oli positiivne. Ainult Pille nuttis pärast Beluhhat jalavalu pärast igal hommikul, niikaua, kuni valu tuimaks muutus. Jürka jäi alguses haigeks, Svenil olid jälle lõpus probleemid silmaga ja muidugi jalaga. Mul endal oli kõik ok ja ise imestan ka, kui vähe me siis ebamugavustele tähelepanu pöörasime ja kui julgelt ja otsustavalt riske võtsime.

Lisan siia veel kaardi rajaga ja näitena kaardi, millega matkal käisime. Viimase peal on kõik palju arusaadavam (avada parema hiireklahviga).

Andres tegi kunagi matkapäeviku juurde (25 lk) graafiku, mis koosnes matka kõrgusprofiilist ja temperatuuridest (hommikul, päeval, õhtul).


8mm filmi taustamuusikaks panin Jean Michel Jarre. "Oxygene" jt tema teosed käisid omal ajal sageli kokku matkaslaididega. Andrese originaalis mängis taustaks Pink Floyd.



13 comments:

Sulev said...

Kus digitaliseerisid?

eduardp said...

Andres digitaliseeris filmi juba väga ammu (10 aastat tagasi?). Teles-raadios???

TaivoD said...

Käisime tütrekese nõudmisel ka filmi vaatamas ning kahjuks ei jätnud film mulle erilist muljet. Etsile sarnaselt jäi just see külas toimunud osa, kuidas nüüd öeldagi, seosetuks ehk oleks parim väljend. Olid justkui mingid müstilised ilmingud, uskumused jne, mis lõpuks jäid kokku sidumata. Elik midagi juhtus aga miks - see jäigi vastuseta

eduardp said...

Taivo, olen Sinuga täiesti ühte meelt. Võib-olla oli soov kajastada sündmusi võimalikult täpselt, mille tõttu kannatas sõnumi, kui seda oli, edasiandmise selgus. Võrdleks filmi küla-osa jalgpallimängu vaatamisega, kus kummagi võistkonna poolt ei ole. Justkui põnev, kuid emotsiooni suurt ei saa.

Anonymous said...

Tänuväärne filmimaterjal. Tänud filmijale ja postitajale.
Oh need, Jermaki seljakoti poolt "kantud", uljad noorusaastad...
Ühe tahmase näo tagant on vuntsidega Madist näha:D

311°; 0.0842 nm

Anonymous said...

Mul praegugi veel Jermak kasutuses:)
RR

Anonymous said...

Ma ka selle küla aktsiooni jooksul tabasin end korduvalt mõttelt, et võiks juba ära lõppeda..

Mann

Anonymous said...

Milleks need vuntsid, kas tõesti oli aastatega kasvatatud kraamist raske loobuda :)
Ott

eduardp said...

Tõesti, miks need vuntsid?
Tol (nõukogude) ajal olid väga paljudel meestel vuntsid, tänapäeval enam mitte. Küllap tundusid vuntsid seksikad ja tegid mehelikumaks. "ENSV"-s on ka kõigil vuntsid, Malmsten näeb välja nagu päris. Igatahes naised ei protesteerinud.

Raske öelda, miks enda vuntsid maha ajasin. Otsus ei tulnud kergelt. Eriti raske oli see kahele väikesele lapsele, kes peale vuntside mahaajamist nutsid hüsteeriliselt, ütlesid, et see ei ole enam meie issi, lukustasid end pikalt autosse, nutsid seal edasi ja nõudsid vuntse tagasi.

Anonymous said...

Aitäh postituse eest! Oli korraga nii hingemattev kui hingekriipiv nooruspõlve meenutada. Käisime aasta hiljem teie jälgedes, aga ilm nurjas poiste tipuürituse. Järgmisel päeval ületasime lumetuisus Ülem-Jebla kuru, et siis päevakese Verhni Lageri hütis haavu lakkuda. Sealt ka pilt:

http://www.sea.ee/~ys/slaidid/a46.jpg

Sumedat jõuluaega kõigile,
Gea

Anonymous said...

Aitäh, Ets. Oli au sellel retkel osaleda, aga filmi polnud varem näinudki.
Matk oli küll karm, aga mäed superilusad ja väga armulikud meie vastu.

Heade soovidega värskelt alanud aastaks
Pille

eduardp said...

Ohhoo, tore kuulda Sinust üle 100 aasta ja häid-paremaid soove uuel aastal Sullegi!
Kui võimalik, saada mulle oma meiliaadress (eduard@keila.ee).

Anonymous said...

Tehtud. Röömuga.

Pille