Saturday, December 15, 2012

Hullult hea

Reede lõppes minu jaoks tõelise katarsisega - Elmo Nüganeni lavastus "Aeg ja perekond Conway" andis sellise elamuse, peale mida võiks vabalt surra. Seda kõike oli kokku lihtsalt niii palju!

Nüganen ON geenius, see on selge, kuid kõik need näitlejad, kes seal etenduses mängisid, olid teemandid, igaüks omamoodi, nagu need erinevad rollidki, mida neil kehastada tuli. Kõrvalosasid justkui polnud, jälgida tuli sageli 7-8 inimest korraga, sest kõikide mäng oli super ja nüansid ülinauditavad. Teemasid, mille üle mõelda, kui esimene emotsioonivärin hakkas mööduma, oli palju. Danzumees on neid mõtteklippe kokku pannud, kuid neid on veel ja veel. Igas karakteris oli terve lugu, mida omaenda kogetud maailmaga tagantjärgi veel päevi (kui mitte kuid ja aastaid) läbi mängida. Kuid kõige olulisem oli see tervikust saadav emotsioon, selline emotsioon nagu filmist saab ja mida oskab teatrilaval tekitada vist ainult Nüganen.

Mõned laused teistelt:

Danzumees:
/---/ Midagi tõeliselt ilusat ja klassikalist ning lisaks veel ka mõtteidäratav ja tõlgitsusvõimalusi pakkuv lavastus ja heade tegijate poolt tehtud täiuslikkusele lähenev teater! /---/

Kommentaar sealtsamast:
Mul on nii palju öelda, et ma ei oska seda isegi kokku võtta. Olgu 1919, aga see oli nagu tänapäev - põhijooned joonistuvad samamoodi välja. Ma olen üdini vapustatud ning mul on palju mõelda. Väga palju. /---/

Teleklipp OP!-is: SIIN


3 comments:

Heidi said...

Minu kogemus näitab, linnateatrisse on pileteid üliraske saada.

eduardp said...

Mul naine läks 1.novembri hommikul Linnateatri kassasse, kui hakati müüma pileteid järgmiseks kuuks, ja oli järjekorras kolmas.
Järjekorras teine soovis samuti pileteid Conway'le ja enam ei saanud!

Õnneks küsiti kassast telefoninumber ja veel sel päeval helistati tagasi, et kaks piletit on olemas. Kolmas sai lisatoolile.

Heidi said...

No ja, aga pole just alati võimalik 1.kuupäeval kassa järjekorras seista. Kuid loodan, et kunagi ikka õnnestub.