Veel kaks nädalat tagasi arvasin, et teen sellel nädalavahetusel ära nii Kõrvemaa maratoni kui Winter Xdreami, kuid õnneks tuli mõistus pähe ja maraton jäi programmist välja. No ei tahaks veel, et pulsikellade asemel lööksid mingid teised kellad, ressurss on ikkagi piiratud ja tasapisi kahaneb.
Nädala lõpuks koguneb tavaliselt paras väsimus, seekord pikendas p...tunde ka reede õhtul Mäos toimunud EOLi juhatuse koosolek. Laupäeval eelistasin lebotamist, plaanitud ujumine saunaga jäigi vaid mõtteks. Kuid pikalt puhata ka ei saanud, klubikaaslasel Ingeril oli tähtis sünnipäev.
Xdreamil olid seekord tiimikaaslasteks kolleegid Indrek Aarna ja Karmo Kübarsepp (Eesti Energia Spordiklubi 2), kes mõlemad jooksid eelmise aasta sügisel maratoni minust paremini, vastavalt 3:08 ja 3:13. Kuid mu suurimaks mureks olid sääred (säärelihased), mis ei lubanud vahepeal ligi 3 kuud joosta. Oli suur küsimärk, kas nad ikka peavad 4-tunnisele orienteerumistossudega jooksule vastu, vastasel juhul oleksin ju kaaslasi alt vedanud (nagu Indrekut Näärilaksul).
Ainukesena meist polnud naelu all Karmol ja tal oli kohati üsna keeruline liikuda. Kõige lootusetum olukord oli ilmselt Harku järve jääl (KP20), kus jää oli veekihiga kaetud ja tossuga jooksmine pea võimatu. Koostööna suutsime end kenasti ka vastutuulest läbi suruda. Kuid jäiseid radu jagus kõikjale, sh soistele aladele.
Rataste kasutamise välistasime seekord eelkõige libeduse tõttu. Ei uskunud, et ka ratta tipptiimidel oleks võinud olla tippjooksjate vastu šansse, kuid eksisin. WXD võitjaks tulid seekord rattamehed.
Planeerimiseks anti üsnagi keerulise ülesande lahendamiseks aega 15 minutit. Rajameister Tõnis Erm pakkus väga erinevaid maastikuosi - kiiresti joostavatest/sõidetavatest teedest kaardi lõunaosas kuni Harku karjääri võsaste ja soiste aladeni. Ta oli leidnud üllatavaid punktikohti, kus mitmes kohas tuli kõvasti tõusu võtta.
Meie esimeseks punktiks oli KP56 - elevaatori kõrgeim ruum, kuhu viinud trepiastmed ei tahtnud kuidagi lõppeda. Järgmine KP (44) oli suusahüppemäe tornis, sinnagi tuli kõvasti tõusu võtta.
Järgmine tõus oli KP41-s, kus tuli piki kaldteed pikalt üles minna. Seal pildistati usinalt, allatulles lõin pea kõvasti vastu ühte rauda ära, fotograaf sai valugrimassi kaadrisse.
Tuttavast Astangu kaardist ja maa-alusest tunnelist suundusime kardirajale ja Harku järvele. Esimeses tuli hoolikas olla, et õigest kohast sisse minna. Harku järve jää oli muidu lahe.
Edasi suundusime Harku karjääri, kuhu ma pole varem sattunud. Kunagi oli seal Xdream, kuid siis ei osalenud. Suurepärane vaade järvele ja Õismäele avanes kõrge mäe otsast KP30-st, sinna tahaks ilusa ilmaga kunagi tagasi minna. Tänane ilm oli tuuline ja vihmane, kuid võistlushasardis selliseid pisiasju ei märka.
Harku karjäär oli omaette sürr koht, kuid seekord lihtsustas seal liikumist kõva jää. Saime kenasti hakkama ja suuri vigu ei teinud. Väiksemaid kogunes täna 3-4.
Tempo oli seekord hea kogu võistluse jooksul. Planeeringuga jäin samuti rahule, lõpus saime veel täpse koguse KP-sid juurde võtta. Tempo tõusis viimasel etapil, ehkki otsest ohtu hilinemiseks polnud. Seal tundsin tuttavat maratonilõpu tunnet, parajalt raske, kuid lõpp lähedal. Kaaslased liikusid kenasti ees. Lisaboonusena alustasid säärelihastes krambisäutsud, kuid õnneks seekord rajal krambijama ei tekkinud. Paar suusamaratoni olid hästi mõjunud. Tugevast krambihoost vasakus reies siiski ei pääsenud, üks kord tõmbas pingesse saunalaval ja teine kord kodus, tunde peale puhkamist (??).
Saime kokku 92 punkti ja läbisime 30-31km. Koht: 10., mis oli ilmselgelt minu võimete lagi sellel võistlusel. Seega peab pühapäevaga rahul olema.
Omaette väärtuseks on kindlasti võistluseks valmistatud kaart, see oli suurepärane, va mõni koht, mis ka probleeme tekitas. Matkamiseks parim.
Tulemused
Kaart (originaal allatõmbamiseks)
Pildid
Nädala lõpuks koguneb tavaliselt paras väsimus, seekord pikendas p...tunde ka reede õhtul Mäos toimunud EOLi juhatuse koosolek. Laupäeval eelistasin lebotamist, plaanitud ujumine saunaga jäigi vaid mõtteks. Kuid pikalt puhata ka ei saanud, klubikaaslasel Ingeril oli tähtis sünnipäev.
Xdreamil olid seekord tiimikaaslasteks kolleegid Indrek Aarna ja Karmo Kübarsepp (Eesti Energia Spordiklubi 2), kes mõlemad jooksid eelmise aasta sügisel maratoni minust paremini, vastavalt 3:08 ja 3:13. Kuid mu suurimaks mureks olid sääred (säärelihased), mis ei lubanud vahepeal ligi 3 kuud joosta. Oli suur küsimärk, kas nad ikka peavad 4-tunnisele orienteerumistossudega jooksule vastu, vastasel juhul oleksin ju kaaslasi alt vedanud (nagu Indrekut Näärilaksul).
Ainukesena meist polnud naelu all Karmol ja tal oli kohati üsna keeruline liikuda. Kõige lootusetum olukord oli ilmselt Harku järve jääl (KP20), kus jää oli veekihiga kaetud ja tossuga jooksmine pea võimatu. Koostööna suutsime end kenasti ka vastutuulest läbi suruda. Kuid jäiseid radu jagus kõikjale, sh soistele aladele.
Rataste kasutamise välistasime seekord eelkõige libeduse tõttu. Ei uskunud, et ka ratta tipptiimidel oleks võinud olla tippjooksjate vastu šansse, kuid eksisin. WXD võitjaks tulid seekord rattamehed.
Planeerimiseks anti üsnagi keerulise ülesande lahendamiseks aega 15 minutit. Rajameister Tõnis Erm pakkus väga erinevaid maastikuosi - kiiresti joostavatest/sõidetavatest teedest kaardi lõunaosas kuni Harku karjääri võsaste ja soiste aladeni. Ta oli leidnud üllatavaid punktikohti, kus mitmes kohas tuli kõvasti tõusu võtta.
Meie esimeseks punktiks oli KP56 - elevaatori kõrgeim ruum, kuhu viinud trepiastmed ei tahtnud kuidagi lõppeda. Järgmine KP (44) oli suusahüppemäe tornis, sinnagi tuli kõvasti tõusu võtta.
Järgmine tõus oli KP41-s, kus tuli piki kaldteed pikalt üles minna. Seal pildistati usinalt, allatulles lõin pea kõvasti vastu ühte rauda ära, fotograaf sai valugrimassi kaadrisse.
Tuttavast Astangu kaardist ja maa-alusest tunnelist suundusime kardirajale ja Harku järvele. Esimeses tuli hoolikas olla, et õigest kohast sisse minna. Harku järve jää oli muidu lahe.
Edasi suundusime Harku karjääri, kuhu ma pole varem sattunud. Kunagi oli seal Xdream, kuid siis ei osalenud. Suurepärane vaade järvele ja Õismäele avanes kõrge mäe otsast KP30-st, sinna tahaks ilusa ilmaga kunagi tagasi minna. Tänane ilm oli tuuline ja vihmane, kuid võistlushasardis selliseid pisiasju ei märka.
Harku karjäär oli omaette sürr koht, kuid seekord lihtsustas seal liikumist kõva jää. Saime kenasti hakkama ja suuri vigu ei teinud. Väiksemaid kogunes täna 3-4.
Tempo oli seekord hea kogu võistluse jooksul. Planeeringuga jäin samuti rahule, lõpus saime veel täpse koguse KP-sid juurde võtta. Tempo tõusis viimasel etapil, ehkki otsest ohtu hilinemiseks polnud. Seal tundsin tuttavat maratonilõpu tunnet, parajalt raske, kuid lõpp lähedal. Kaaslased liikusid kenasti ees. Lisaboonusena alustasid säärelihastes krambisäutsud, kuid õnneks seekord rajal krambijama ei tekkinud. Paar suusamaratoni olid hästi mõjunud. Tugevast krambihoost vasakus reies siiski ei pääsenud, üks kord tõmbas pingesse saunalaval ja teine kord kodus, tunde peale puhkamist (??).
Saime kokku 92 punkti ja läbisime 30-31km. Koht: 10., mis oli ilmselgelt minu võimete lagi sellel võistlusel. Seega peab pühapäevaga rahul olema.
Omaette väärtuseks on kindlasti võistluseks valmistatud kaart, see oli suurepärane, va mõni koht, mis ka probleeme tekitas. Matkamiseks parim.
Tulemused
Kaart (originaal allatõmbamiseks)
Pildid
1 kommentaar:
Ma käin tänase ilmaga spikecrossiga prügiämbrit välja viimas aga mõni mees läheb ikka ilma naelata xdreamile :)
Postita kommentaar