Hea tunne on vabariigi aastapäeva puhul. Võib-olla veel seetõttu, et äsja sai üles üks veebileht abikaasa hobiuurimusest Haanja-Misso-Ruusmäe piirkonna metsvendadest. Väga valusad ajad, väga karmid elusaatused.
Märts on aeg, kus algab elutegevus metsas. Tulemas on mitu seiklusüritust - Elo Saue Talveseiklus 12.märtsil ja XT-Talverogain 19.märtsil. Ma pole kindel, et neis osalen, maantee tahab maratoni jaoks tampimist ja kardan külmetada. Libahundist saadik on puusavalu peale kerget külma kiire tulema.
Kuid märts oli ka aeg, kus kunagi tapeti palju lihtsaid Eesti inimesi - metsavendi, kellel polnud muud valikut, kui minna metsa ja olla vabaduse nimel tagaaetav. Suuremad Haanja-Misso kandi metsavendade grupid tapeti märtsis 1953. Kaks aastat varem, 7.märtsil 1951 tapeti Saika punkri lahingus 6 inimest.
Üks lugu ingerisoome päritoluga noore poisi Taisto Praksi suu läbi, ülestunnistus julgeolekuorganitele juulis 1953. Ta oli üks väheseid, kes ellu jäi, istus ära 25 aastat ja vabanes 1978.aastal.
15.märtsil 1953 asus julgeolek ründama punkrit Vossa metsas, kus asusid Pilv Milbert, Saarniit Mahti-Maimu, Pilv Artur, Tikerpuu Endel, Tikerpuu Juhan, Telliste Viktor ja Praks Taisto.
Taisto Praks:
15. märtsi hommikul umbes kella 8 ajal ärkasin selle peale, et teised meie grupi liikmed haaravad relvi selga ja asuvad kiiruga punkrist lahkuma. Haarasin ka relva ja jooksin nendega kaasa. Hiljem sain teada, et Saarniit Mahti oli metsas 100-150 m kaugusel meie punkrist näinud liikumas sõdureid.
Jooksime kogu grupiga umbes 2 km Tikka metsa poole. Et meil kõigil polnud suuski, siis neil, kel need olid, kandsid neid õlal. Tikka metsas puhkasime ligi tunni. Siis nägi Pilv Milbert koeraga meid jälitavat sõdurit ja osa meist jooksis edasi, kuna teised, kellel olid suusad, Tikerpuu Juhan, Pilv Milbert, Pilv Artur, jäid maha, et katta meie taganemist ja sõdureid kinni pidada. Sel hetkel, kui me edasi jooksime, kuulsin, kuidas Pilv Milbert ja Tikerpuu Juhan tule avasid. Esimesena tulistas metsast väljuvat sõdurit Milbert Pilv. Hiljem ta ütles, et sõdur kukkus ja tõenäoliselt ta tappis tema. Pilve järel hakkas tulistama Tikerpuu ja siis tulistasid sõdurid. Veidi hiljem jõudsid vennad Pilved ja Tikerpuu Juhan meile järele ja kogu grupiga liikusime Tikka metsavahi Viiand Jaani maja juurde. Tema talust võtsime ühed suusad ja hobuse, kelle rakendasime sealsamas saani ette. Seda kõike nägi pealt vaid metsavahi naine, metsavaht ise magas. Jätkasime põgenemist hobusega.
Sõitsime Tikka külast läbi ja peatusime talus, mis jääb Tikka ja Pältre vahele. Mina selle peremeest ei tea, kuid Milbert ütles, et teab teda hästi, see oli tema kunagine sõber ja tema käest võib küsida, ega teel sõdureid ei ole. Ühest talust teel Pältresse haarasin kaasa ühed suusad. Läbi Pältre küla sõitsime Luhamaa suunas, kus ühest talust võtsime leiba. Edasi jätkasime Vungi poole. Tikerpuu arvas, et põgeneda tuleb Laura ja otsustasime keerata Laura poole.
Kuid Pabra järve ääres lõppes tee ära. Jätsime hobuse maha, küsisime võõrast naabertalust teed ja jätkasime põgenemist edasi suuskadel. Ühel hetkel märkas Pilv Milbert teel kaht autotäit sõdureid. Põgenesin esimesena suuskadel üle soo metsa. Pilv Milbert ja teised jäid taha, kuna Saarniit Mahtil olid halvad suusad ja ta ei saanud kiiresti sõita. Kui olin jõudnud teistest umbes saja meetri kaugusele, algas tulistamine, mõne aja pärast jõudis mulle järgi Telliste Viktor, kohe tema jälgedes Pilv Artur, kes ütles, et kõik ülejäänud on tapetud. Jätkasime kolmekesi jälitajate eest põgenemist suuskadel. Selle tulevahetuse ajal sai Pilv Artur puusa haavata, minul läbistas kuul kuue vasaku rinnatasku. Tulevahetuse järel liikusime kolmekesi umbes 3 km, kui meid jälitanud sõdurid said kätte meist maha jäänud Telliste. Mis temast sai, ma ei tea, kuid kuulsin sealt, kuhu ta jäi, ägedat tulistamist.
Edasi liikusime Pilv Arturiga kahekesi kogu öö mööda mulle tundmatuid kohti. Hommiku saabudes jõudsime Hino külla, sealt mööda Pihkva-Riia maanteed Misso ning sealt edasi Maksa metsa oma tagavarapunkrisse, kus veetsime öö. Järgmisel ööl asusime Pilv Arturiga ümber oma vanasse punkrisse, kus lebasin ligi viis nädalat külmavõetud jalaga ja Pilv Artur ravis ise oma puusahaava. Süüa tõi Pilv Artur.
Nii elasime Pilv Arturi vanas punkris, mis asub Kõo külas Perametsas, 500 m Pilv Arturi kunagisest kodust. Kevadel 1953 lahkusime sealt ja asusime, pidevalt kohti vahetades, elama metsas.
__________________________________________________
Pabra järve juures hukkusid Pilv Milbert, Saarniit Mahti, Tikerpuu Juhan, Tikerpuu Endel. Telliste Viktor langes vangi. Praks Taistol ja Pilv Arturil õnnestus pääseda. Viimane tapeti Haavistu metsas 1.juulil 1953, Taisto Praks langes seal vangi.
__________________________________________________
PS. Misso, Haanja ja Ruusmäe ümbruse metsavendade koduleht on SIIN
.
neljapäev, 24. veebruar 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar