Stardis olin rahu ise. Ilm oli mõnusalt palav, enesetunne hea. Edu Tali ees oli 6min, Kaljuri ees 6,5 min, Reha ees üle 7 min. Turvaline. Oodata oli, et Tali on palavusega mängust väljas (nii ka juhtus), mistõttu kartsin eelkõige Kaljurit, kelle võitlustahet oli lausa kaugelt tunda (ööbisime ühes kohas). EMV lühirada ja eilne sprint näitasid, et see mees võib väga kiiresti joosta. Ehkki üldse trenni ei tee (!??).
Niisiis võtsin kohe alguses kontrollitud tempo ja igal võimalikul juhul püüdsin riske vältida. Turvalised teevalikud, punktile pealeminek kindlast kohast nii lähedalt kui võimalik.
Teises punktis juhtisin, edu Reha ees 30sek. Siis tuli agressiivsuse etapp raskesti läbitavas rohelises. Ka viirutusega raiesmik polnud parem variant. Agressiivsust aga polnud, soov oli ühtlaselt ja rahulikult liikuda, tulemuseks kaotust Rehale 1 min.
4-sse läksin suunaga ettevaatlikult. Jällegi liiga ettevaatlikult. Kaotust Rehale 40 sek, kuid Kaljurile 1,5 min. Kaljur leidis juhuslikult punasest joonest paremal sihi pikenduse, mida kaardil polnud. Õnnelik juhus ja kõva võit.
Etapp 4-5 oli võtmeetapp. Rohelisse sohu minna ei tahtnud, pealegi oleks tulnud väga hoolikalt suunda hoida. Näiteks kaldumine paremale lõpetas nii Rein Rooni kui Toivo Toomase võistluse (vt kaarti). Otsustasin alt ringi minna, vajutasin 400m hoogsalt mööda teed, siis keerasin paremale. Kuid liiga vara keerasin ja sattusin pikalt läbima takistustega sood. Kerget metsa sain joosta vaid natuke, siis tuli jälle soises tihnikus ragistada, kuni jõudsin lõpuks korralikule rajale ja sealt poollagedale. Reha oli valinud soo ületamise, kuid seda natuke lõuna poolt ning võitis mind 2,5 minutiga. Sel hetkel juhtis 3.40-ga, ei midagi hullu.
Siis tuli väike suunaviga 8-ndaga, leidsin esimese augu ja hakkasin kõrvalt teisi otsima. Aga õige oli kaugemal paremal. Ikka polnud midagi hullu.
Piinlikult kontrollitud minek 11-sse tõi ikkagi lisakaare ja 1 min vea. No ei istu mulle kuidagi need punktid tumerohelises.
No täielik OI RAISK viga tuli 13-ga. Kõik oli lihtne ja kõik oli kontrolli all, kuid kuidas ma punktiaugust mööda läksin... no ei saa aru. Kaugele nähtava punkti kõrvalt läksin mööda. OI RAISK. Viga 1,5 min.
Edasi oli OK. Vajutasin lõpus, aga mitte tervistkahjustavalt. Mis see mõni sekund ikka loeb, kui vead tulid minutilised. Pidasin jooksu siiski üsna õnnestunuks, sest suurt ämbrit ei tulnud ja 6-7min edu pidi olema piisav.
Kell üks kutsuti rahvast autasustamisele. Kolla ütles mikrofoni, et M50 klassis on kolm esimest Reha, Pukkonen ja Kaljur.
"Mis, Reha?" oli esimene mõte. Ja muidugi kaasnes sellega väike pettumus, eriti siis, kui selgus, et ta võitis kokkuvõttes vaid 4 sekundiga...
Kuid lõppude lõpuks oli Reha teinud väga hea jooksu ja esikoht tuli muidugi teenitult. Mind jäi häirima see müstiline viga 13-ga. Muu oli OK, väikesed vead sellisel rajal ikka tulevad. Teevalik etapil 4-5 polnud parim, kuid suunaga üle soo minnes oleks võinud järgneda Rooni-Toomase saatus. Reha varianti ma ei näinud. Tempo polnud agressiivne, kuid siiski piisav, et lõpus olla korralikult väsinud. Palju kiiremini poleks tahtnud joosta. Palavus mõjus ka.
Tulemused
Fotod: Andy Karjus
Niisiis võtsin kohe alguses kontrollitud tempo ja igal võimalikul juhul püüdsin riske vältida. Turvalised teevalikud, punktile pealeminek kindlast kohast nii lähedalt kui võimalik.Teises punktis juhtisin, edu Reha ees 30sek. Siis tuli agressiivsuse etapp raskesti läbitavas rohelises. Ka viirutusega raiesmik polnud parem variant. Agressiivsust aga polnud, soov oli ühtlaselt ja rahulikult liikuda, tulemuseks kaotust Rehale 1 min.
4-sse läksin suunaga ettevaatlikult. Jällegi liiga ettevaatlikult. Kaotust Rehale 40 sek, kuid Kaljurile 1,5 min. Kaljur leidis juhuslikult punasest joonest paremal sihi pikenduse, mida kaardil polnud. Õnnelik juhus ja kõva võit.
Etapp 4-5 oli võtmeetapp. Rohelisse sohu minna ei tahtnud, pealegi oleks tulnud väga hoolikalt suunda hoida. Näiteks kaldumine paremale lõpetas nii Rein Rooni kui Toivo Toomase võistluse (vt kaarti). Otsustasin alt ringi minna, vajutasin 400m hoogsalt mööda teed, siis keerasin paremale. Kuid liiga vara keerasin ja sattusin pikalt läbima takistustega sood. Kerget metsa sain joosta vaid natuke, siis tuli jälle soises tihnikus ragistada, kuni jõudsin lõpuks korralikule rajale ja sealt poollagedale. Reha oli valinud soo ületamise, kuid seda natuke lõuna poolt ning võitis mind 2,5 minutiga. Sel hetkel juhtis 3.40-ga, ei midagi hullu.
Siis tuli väike suunaviga 8-ndaga, leidsin esimese augu ja hakkasin kõrvalt teisi otsima. Aga õige oli kaugemal paremal. Ikka polnud midagi hullu.
Piinlikult kontrollitud minek 11-sse tõi ikkagi lisakaare ja 1 min vea. No ei istu mulle kuidagi need punktid tumerohelises.
No täielik OI RAISK viga tuli 13-ga. Kõik oli lihtne ja kõik oli kontrolli all, kuid kuidas ma punktiaugust mööda läksin... no ei saa aru. Kaugele nähtava punkti kõrvalt läksin mööda. OI RAISK. Viga 1,5 min.Edasi oli OK. Vajutasin lõpus, aga mitte tervistkahjustavalt. Mis see mõni sekund ikka loeb, kui vead tulid minutilised. Pidasin jooksu siiski üsna õnnestunuks, sest suurt ämbrit ei tulnud ja 6-7min edu pidi olema piisav.
Kell üks kutsuti rahvast autasustamisele. Kolla ütles mikrofoni, et M50 klassis on kolm esimest Reha, Pukkonen ja Kaljur."Mis, Reha?" oli esimene mõte. Ja muidugi kaasnes sellega väike pettumus, eriti siis, kui selgus, et ta võitis kokkuvõttes vaid 4 sekundiga...
Kuid lõppude lõpuks oli Reha teinud väga hea jooksu ja esikoht tuli muidugi teenitult. Mind jäi häirima see müstiline viga 13-ga. Muu oli OK, väikesed vead sellisel rajal ikka tulevad. Teevalik etapil 4-5 polnud parim, kuid suunaga üle soo minnes oleks võinud järgneda Rooni-Toomase saatus. Reha varianti ma ei näinud. Tempo polnud agressiivne, kuid siiski piisav, et lõpus olla korralikult väsinud. Palju kiiremini poleks tahtnud joosta. Palavus mõjus ka.
Tulemused
Fotod: Andy Karjus
Kuid oluline oli see, et jalg pidas palavusele vastu ja on tasapisi paranemas. Vahepealne puhkus tuli kasuks, mistõttu kuumus ei häirinud ja joosta oli kerge.
6 kommentaari:
3-4 oli jah praktiliselt punktist punktini mööda visirkat, mida millegipärast kaardil polnud ... 4-5 võib tulemuste suhtes jah võtmeetapiks nimetada, aga o-naudingu suhtes meelestas see etapi kloaaki planeerimine (huvitav, kas rajameister seal ise ka käis?) koprakupi suhtes üpris negatiivselt .. kuigi järgmiseks aastaks on asi ilmselt unustatud
RR
p.s KP13 olid Sa juba esimesel päeval sama suuna pealt puhtalt läbinud:)
RR
Olin jah, kurat küll. Vaatasin rajal, et natuke tuttav koht, aga esimese päeva starti ei tundnud ära. Siis võtsin punkti lõdvalt, sest see paistis kaugele. Kuid mis täna oli???
Ilmselt saatus.
Liikumistee järgi oled kehvasti jooksnud ja selliselt joostes tavaliselt võidud lipsavadki käest.
Kui rahulikult meenutada, siis pidin ka esimesel päeval sellest 13-st paremalt mööda minema. Ainult juhuslik pilk vasakule näitas punkti ära.
Ootasin ees sügava pikilohu või kõrge valli ületamist ja selle järel alles punkti. Kuid paksu pruuni joonega tõmmatud reljeefivormi ei tundnud maastikul ära. Tõsi see on, RR, et need paksud reljeefijooned on natuke liigsed, võimendavad petlikult pinnavorme. Paksu täisjoone näitamise vajadus sellel kaardil puudub.
Armo, eks see oli üks ettevaatlik minek ja see oleks ka edu toonud. Aga need tobedad vead lõpus...
Natuke argpükslik minek oli ka etapp 5-6, mööda valli oleks ilusti punktini jõudnud. Tagumist tumerohelist valli poleks vaja olnud karta, sest seal olid poollagedad kenasti peal (Rooni nägi).
tumerohelisest vallist - kaardil ju poollagedaid polnud, kust võisidki teada ... Kui näed, siis õnnitle H.R.Kiislerit - ta jooksis teisel päeval isegi minust finišit kiiremini, teistest eliidimeestest rääkimata:)
RR
Postita kommentaar