"Viimse reliikvia" võttekohad Taevaskojas

Kunagi väga ammu panin Taevaskoja "kohaliku mehe" Lauri Leppiku abiga kaardile mõned "Viimse reliikvia" võttekohad. Nüüd sattus see materjal uuesti ette ja mõtlesin, et ehk oleks ka teistel huvitav ära arvata kohad, kus üks või teine filmikaader on üles võetud.

Numbrid kaardil tuleks ühendada tähtedega ehk filmiklippidega. Võidab see, kes saadab esimesena 8 õiget numbri-tähepaari. 

A

Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole naine! LINK

B

Kohe näha, et vanad sõbrad! LINK

C

Meie isand Ivo? Ta on nii hella südamega mees. LINK

D

..., mis sellest Kuimetsa pruudist on saanud? LINK

E

Hei, õeke, mis sul sääl vankris on? LINK

F

Võitlus sillal, hobune kukub vette. LINK

G

Kas me oleme ikka õigel teel? LINK

H

Ma olen näinud mässulist tuld ka preili silmades... LINK

Vigastuste aeg

Tundub, et aeg liigestest on jälle lahti, eriti, kui vaadata Vene telekanali RTR (Rossija) saadet "Vesti" või "60 minutit". Hullunud sõjaõhutajad teleekraanil ja seda tundide kaupa. Peab olema miljoneid toetajaid, kellele see meeldib. ON hirmutav.

Aga jätaks selle, vahepeal on toimunud ja tulemas mitmeid toredaid sportlikke üritusi, millest kuidagi ei õnnestu osa võtta. 

Kõigepealt sain novembri lõpus süütu pisiku (mitte Covidi) ja tundsin end kergelt haiglasena. Siiski pidin lendama Ankarasse, kus esimesel päeval oli mõnus soe ilm (20°C) ja see mõjus kehale hästi. Siis aga tuli ülitugev torm koos vihma ja 0-kraadiga, mistõttu sooja nautida ei saanud. Üks pikk väljasõidu päev "saidile" (nö "põllule") oli kenasti talutav, sest mikrobussis oli mugav ning hotellis soe. Viisin seltskonna ka ühe linna lemmikmäe otsa, kuhu püstitati eelmise sajandi 20ndatel aastatel Võidu torn, meenutamaks edukaid lahinguid kreeklaste vastu. Maalilises orus paiknev linn on tuntud ka Ottomani impeeriumi ajast pärit hoonete tõttu. 

Mis linn (1)? Õige vastus: Göynuk, Bolu (Pärtel)

Eestisse tagasi jõudes olid miinuskraadid õues päris korralikud. Lennujaamas tegin PCR testi - negatiivne. Külmavärinatega jalutasin  sunnitult koera 2 korda päevas. Tegin seda 5 päeva jutti kui pidin jälle lendama, seekord 3 päevaks Saksamaale.
Mis linn (2)? Õige vastus: Frankfurt (Kristian). The Squaire on 660 m pikkune, 65 m laiune ja 45 m kõrgune, Saksamaa suurim administratiivhoone, kus sees on mh 2 Hiltoni hotelli.

Selle aja sees tuli teha veel üks edasi-tagasi lend linna, kus ehitatatakse pildil olevaid autosid. 
Mis linn (3)? Õige vastus: Leipzig (Riina). Üks moodsamaid, roboteid täis tehas, kus toodetakse selliseid Porsche mudeleid nagu Macan ja Panamera.  

Rendiautoga sõitsime Porsche linnast järgmisse linna, mis on tuntud selle poolest, et seal on maailma kõige vanem mäeülikool. Vanalinn kuulub UNESCO kultuuripärandi nimistusse. 

Mis linn (4)? Õige vastus: Freiburg (Pärtel)

Autosõitu tuli Maagimägede poole veel, ilm oli üsna kõle ja sadas lund. Tagasiteel oli vaid üks soov - jõuda lõpuks hotellituppa. Frankfurtis kasutasime taksona põhiliselt Bolt'i, mis tegutses Saksamaal esimest nädalat ja pakkus korralikku allahindlust. 

Külmavärinad olid pidevad, lootsin, et kusagil lennujaamas palavikku ei tuvastata ja ikka lennukile lubatakse. Tallinna Lennujaamas tegin jälle PCR testi - negatiivne. Kodus oli mitu päeva palavik (kuni 37,9°C), kuid õnneks ei mingit muud välist jama. Üheski riigis polnud võimalik ilma Covidi vaktsiinipassita hakkama saada.

Peale seda perioodi võttis tükk aega, et üldse tekiks tahtmine sporti teha. Esimest korda panin suusad alla Käärikul, kui läksin vaatama suusaorienteerumise EMV sprinte, mis jäid aasta alguses läbi viimata. Kekkose rada tuli läbi raskuste. Facebookis tegin sellise sissekande:

"Tegin ka esimese suusaringi, Kekkose rajal. Sportlased uhasid eestikate o-sprintidel, kuid see polnud minu jaoks. Täna.

Panen paar pilti. Kui keegi arvab, et oehh, milline idüll, siis reaalsus selle taga oli väheke teine: tõus järgnes tõusule, ei libisenud, -12 kraadi, ähkisin ja tatistasin, kõhupekk jäätus ära. Lõppu ei tulnud ega tulnud.

Olen seda rada ka täiega nautinud, tõuse justkui polnudki, ainult tuul vihises mööda. Ühel päikeselisel kevadhommikul alustasin Pühajärvelt, tegin Kekkose ja Pühajärvele tagasi. Harimäe tõusul nägin, et kaks suusatajat tolknevad ees, sõidavad kõrvuti ja lobisevad. Tuli näidata, kuidas mehed sõidavad. Panin nende vahelt hooga läbi, silmad pahupidi, hing paelaga kaelas. Möödumisel tundsin need loivajad ära - Raul Olle ja Jaak Mae. Viimane oli eelmisel päeval saabunud Salt Lake City'st, pronksmedal kaelas."

Käisin veel suusatamas Haanjas ja paar päeva enne uut aastat Antsla 2,2 km-sel rajal. Hakkas juba liigutamise soov tekkima, kuid siis juhtus - Antsla terviseradade tasasel lõigul kukkusin paremale küljele ja nii kehvasti, et parempoolne ribi sai kõvasti põrutada. Vana tuntud asi, jama nädalateks. 

1. jaanuari õhtul toimunud Näärilaks ei sobinud esialgu logistika tõttu, nüüd oli sellest osavõtt ka vigastuse tõttu välistatud. Jooksmine oli võimatu. Nädala pärast läksin ettevaatlikult Keilasse suusatama. Jäine oli, parasjagu kukkumisohtlik, kuid jäin ühe endise sportlase järel terveks. 

Kes (5)? Õige vastus: Erkki Aadli (Jaagup). Pilt vahetatud.

Tuli lund ja Keila Terviserajad tehti imeliseks. Sai sõita ja mingisugune vorm hakkas tulema. 

Vahepeal läks sulaks ja avanesid head uisutamisvõimalused. Käisin Madisega Klooga järvel (Madise pilt).

Tegin üle pika aja esimese jooksuotsa. Polnud üllatav, et vasakusse säärelihasse tekkis kerge valuaisting. Alahindasin seda märki ja ülejärgmisel päeval jooksin jälle. Nüüd läks säärelihas korralikult "katki" ja raskusi oli  juba kojusaamisega. 

Taliharja Vanakuri möödus arvutiekraani taga. Kuna detsembris oli seis nõrgavõitu, siis välistasin selle masohhistliku ürituse juba varakult. Krõksuva valusa ribiga poleks seda nüüd saanudki teha (Aldis Toome foto).

Panin end nädalavahetuse suusa-o Tallinn MV-le kirja, kuid jääb ilmselt ära. Suusatada ei luba lihas samuti. Jääb ära ka Winter Xdream Ülo ja Urmasega, suuskadel oleks seda olnud väga lahe teha. Suur küsimärk on jaanuari lõpus toimuvatel suusa-o EMV-l Käärikul. 

Puhkame ja kosume. 

Aasta 2021 edetabel

Edetabelite koostamine on moes, see lisab sündmustele sportliku mõõtme. Aasta isiklike sündmuste reastamisel polnud aga oluline, mis oli parem, vaid see, mis oli enda jaoks olulisem. Ja nagu ikka, sai isiklik avalik arhiiv Etsi blogi näol täiendust veel ühe sissekande näol. 

1. Lapsed

Mai lõpus sündis Madisel ja Liisil väike tütar - Iti Loore. See oli meile kolmandaks lapselapseks kahe pisikese šaakali - Haraldi (Haaga) ja Konradi (Konna) kõrval. 

Ronimisseina piltidel oli Iti veel 6 kuune, kuid tantsival videoklipil täpselt 7 kuud vana. 

Haaga ja Konna kasvasid ka jõudsalt. Konna hakkas rääkima, Haaga mälu on aga nagu kärbsepaber, kuhu jäävad kinni kõik sõnad ja sündmused. 

Juulis sündis õetütar Katrinil tütar Lottie. Ehkki väikeste tüdrukute elamised on üksteisest üsna kaugel, said nad detsembris kokku.
Georg teeb pilti, puuduvad Pia ja Mari.

2. Eesti meistrivõistlused orienteerumises Saaremaal, kus olin Kuressaare sprindi ja Leedri küla sprinditeate rajameister.

Päris palju ettevalmistusaega võtnud üritused, mis päädisid väga põnevate ja õnnestunud võistlustega. Pinget ja vastutust oli palju, sest väikseimgi viga võis viia võistluse tühistamiseni. Pikemalt olen neist kirjutanud SIIN: Kuressaare, Leedri. Uku-Lauri eestvedamisel ja Tomi-Andre tiimi töö tulemusel valmisid nendest võistlustest ägedad otseülekanded. 

Hiljuti vaatasin jälle Leedri sprinditeadet ja nautisin täiega dramaatikat täis teatejooksu.

3. Võrumaa maakodu uus katus.

See oli üks suurem ettevõtmine ja rahaline väljaminek. Teise korruse elamiskõlblikuks muutmiseks oli kõige mõistlikum ehitada kogu korrus uuesti. 

Leidsime pagana toredad ja asjalikud töömehed (aitäh, Omar, Urmas ja Kaido), kelle käes läks kõik hoogsalt. Mis sest, et pikalt oli õhutemperatuur üle +30 kraadi, kui isegi õues seismine oli raske.

Samal ajal liigutasin ka end natuke ja remontisin viimase siseruumi ehk köögi ära.

4. Rogaini Euroopa MV meeste superveteranide klassi võit.

See aasta oli tagasitulek nö tulemusspordi maailma, mis algas pikkade koroona- jm rogainide ning seiklusüritustega, sh Taliharja Vanakuri Pehmo rajaga. Otepääl toimunud rogaini EM oli ahvatlev väljakutse, kus kindel partner puudus veel 1,5 kuud enne võistlust. Koostöö Jaak Väärsiga osutus edukaks ja ülinapp võit Pritsik-Rohtsalu ees lisas juurde ka õnnefaktori. Rogaini lugu ise on SIIN.

5. Spordielamused ekraani taga

Hea, et Tarvo Jõeste mainis Facebookis seiklusspordi MMi Hispaanias ja sealt saadud erilist elamust. Tõesti, näha tuttavaid orienteerujaid-seiklejaid võistlemas maailma ühel karmimal võistlusel liidritena ja peale dramaatilisi hetki teisel kohal finišeerivatena - see oli liigutav, pisaraid väljakiskuvalt vinge. Silver on sellest kirjutanud SIIN.

Tauno Riibaku ehk Ripskini finišeerimine Hispaania-Läti segatiimis 6. kohal oli ülikõva saavutus. Muidu hea kirjutajana pole ta veel siiamaani suutnud oma elamusi kirja panna.

Eestlastest koosneva Seiklushundi tiimi 15. koht MMil tundunuks veel alles hiljuti võimatu missioonina. Hullult edukas MM eestlastele, mida nautisid siiski vähesed.

Küll aga saadi elamusi olümpiamängudelt vehklemises ja Anett Kontaveidi edukast aastalõpust.