Eks see reljeefivusseris on varemgi silma hakanud, põhiliselt küll rogainide ajal, kuid et sellel pisikesel maalapikesel saab ka korraliku Eesti MV lühiraja teha, poleks osanud arvatagi.
Teine nädalavahetus järjest ja teine täiesti uus orienteerumismaastik minu jaoks. Nädalatagune tavaraja suurepärane Soolamägede maastik oli orienteerumisjooksus kasutusel üldse esimest (!) korda. Seega on Eestis veel peidetud pärle. Vetla kaart oma Taganurga mõhnastikuga oli aga ammusest ajast kasutusest väljas. Nüüd siis joonistas Margus Klementsov uue kaardi ning oli rajameistriks nii lühirajal kui põhiklassi teates. JOKA klubi korraldas.
Tavarada nädal tagasi läks väga halvasti, ehkki väheste punktidega rajad on mulle varem meeldinud. Keha oli viletsam kui enesetunne, hapnikku vajalikul hulgal ajusse ei jõudnud, kaardipilt kogu aeg hägune ja ajutöö ettearvamatu. Lühidalt: üks masendust tekitav jooks, kus rajameister Sixten Sild sai suureskoorilise võidu.
Ravisin end nädala sees kahe orienteerumisega Vääna-Jõesuus (Harju MV ja TONi päevak). Proovisin kiiremini joosta ja vajalikel hetkedel pidurdada. Õnnestus enam-vähem.
See, et Vetla lühirajal võib kõike juhtuda, oli selge juba stardis. Ja juhtus ka, peaaegu kõigil. Suurepärase jooksu tegi meie M60 klassis Mart Külvik (pildil, autor Aldis Toome), võites järgmist 4.41 ja mind üle 10 min. Ehkki tegin ühe väga suure vea, jäin jooksuga rahule. Nagu öeldakse, siit saab edasi minna küll :)
Enne teist punkti jõudsin sihile ja nägin tee peal mitut autot. Arvestasin aga kaugust valesti ja nibin-nabin läksin vajalikust lohust mööda. Ja kohe tuli parima etapiajaga võrreldes ligi 2 (!) min kaotust.
Etapp 2-3 oli kenasti kontrolli all, kuid KP3 orvandi asukoht oli kaugemal kui arvasin.
Etapi 3-4 lahendasin üle mäe, sest seal oli kõige parem joostavus. Õnnestus.
Etapp 4-5 oli aga peaaegu katastroof. Tahtsin sügavast orust ümber joosta, kuid sellega läks suund käest, sest nö org ei tahtnud lõppeda. Jõudsin ühte KP-sse, kus oli segaduses sünnipäevalaps, Marje. Punkti number ei sobinud ka mulle. Jooksin edasi, kuid siis tuli suur org ette, kuhu sisse minna polnud vaja. Tegelikult oleksin selles punktis end paika saanud, sest see oli juba võetud KP3. Samas ei osanud nii suurt kõrvalekallet oodata. Edaspidi külastasin veel mitut vale punkti.
Etapil 5-6 sain end paika alles tumerohelise kitsa oru juures. Edasi oli lihtne.
Tulid ka mõned etapivõidud. Etapil 7-8 tahtsin minna otse lagedale, kuid korraks tundus, et kõlviku piiril on ka hea joosta. Kohe varsti ei olnud ja kaotasin kehva läbitavuse tõttu peaaegu minuti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar