Kui hommikul, teel Miilasse EMV lühirajale, Atsi Sauelt peale võtsime, oli tal näpus Raul Rebase raamat Gerd Kanterist "VÕIMALIK". Võtsin lugemiseks ja enne ei lõpetanud, kui läbi sai. Tõsi, vahele jäid veel kaks orienteerumisvõistlust - lühirada ja põhiklassi teade ning Eurovisioon. Huvitav fakt oli raamatus prof Mihkel Zilmerist, Kanteri tiimi toidunõustajast, kes oli kunagi ansambli Rajacas liige ja blogi eelmises sissekandes toodud laulu "Tuhanded külad" autor!
EMV osas mingeid eesmärke polnud, see oli mulle hooaja esimene o-võistlus, nö karjalase. Energiat täis kevadise vasika tunnet polnud, sest füüsiline vorm oli vilets ja rõhus päris suur väsimus. Tehnilistest oskustest ei osanud midagi arvata, sellele sain selge vastuse pühapäeva lõunaks - asi oli ikka totaalselt käest ära.
Lühirada algas väiksema komistusega juba esimeses punktis. Totaalselt kaldusin vasakule etapil 2-3 ja sealt tuli juba viga, mis kustutas igasuguse võimaluse heale kohale. Peale seda ei suutnud enam ka korralikult liikuda, väsimus vajutas vastu maad. Lihtne tundus etapp 5-6, kuid kaldusin jälle vasakule ja kaotasin igasuguse kontrolli asukoha üle.
Edasi tuli vigadeta sörk lõpuni. Raske oli olla, mitte ebaõnnestunud võistluse pärast, vaid energiavaakumist. Seista oli raske, istuda samuti. Käisime Mõedaku turismitalus saunas, magasin natuke ja alles Eurovisiooni eel hakkas energia kehasse tulema. Kolmekesi koos president Valju Tali ning Marek Karmiga vaatasime lauluvõistluse lõpuni.
Tulemused
Pühapäeval oli enesetunne hoopis parem. Kui eile mõtlesin, et ei suuda isegi keskmist lühikest teateetappi ära joosta, siis nüüd oli päike taevasse tõusnud. Päriselt ka. Ilm oli väga ilus ja Meelis Mälter tegi 1.vahetuses suurepärase jooksu.
Läksin koos Jaan Tarmakuga stardist minema, kuid hajutusvariandid esimesse punkti olid erinevad.
Etapil 1-2 juhtus aga midagi eriskummalist. Jälle kaldusin kõvasti vasakule ja jõudsin totaalselt valesse piirkonda. Muidugi polnud seal ka teisi jooksjaid. Mitu korda jõudsin sama sadulani, kuni lõpuks otsustasin idapoolsele teele välja joosta. Ettetulnud siht lükkas jälle tagasi, kaardil ei näinud kollase joonega sihte. Lõpuks suundusin jällegi teele, mis ei tulnud ega tulnud. Hoopis vale punkt (34) tuli ette. Sealtki võtsin vale suuna tagasi ja nii see aeg kadus ja kadus: oma arust ca 10min viga, tegelikkuses 24min (!). No ei mäletagi sellist megapummit, va eelmise aasta TAOK rogainil, kui Marjega tegime ühe punktiga 30 min viga.
Kuid see polnud veel kõik, sest ka 7. KP-ga tuli paras kaar sisse. Olin siis koos klubikaaslase Heiki-Rein Kiisleriga.
Kuid EMV oli äge - huvitav maastik, nõudlikud rajad ja hea kaart.
Tipptegijad on aga võimsad, suurtulemus ON VÕIMALIK.
Lühirada algas väiksema komistusega juba esimeses punktis. Totaalselt kaldusin vasakule etapil 2-3 ja sealt tuli juba viga, mis kustutas igasuguse võimaluse heale kohale. Peale seda ei suutnud enam ka korralikult liikuda, väsimus vajutas vastu maad. Lihtne tundus etapp 5-6, kuid kaldusin jälle vasakule ja kaotasin igasuguse kontrolli asukoha üle.
Edasi tuli vigadeta sörk lõpuni. Raske oli olla, mitte ebaõnnestunud võistluse pärast, vaid energiavaakumist. Seista oli raske, istuda samuti. Käisime Mõedaku turismitalus saunas, magasin natuke ja alles Eurovisiooni eel hakkas energia kehasse tulema. Kolmekesi koos president Valju Tali ning Marek Karmiga vaatasime lauluvõistluse lõpuni.Tulemused
Pühapäeval oli enesetunne hoopis parem. Kui eile mõtlesin, et ei suuda isegi keskmist lühikest teateetappi ära joosta, siis nüüd oli päike taevasse tõusnud. Päriselt ka. Ilm oli väga ilus ja Meelis Mälter tegi 1.vahetuses suurepärase jooksu.Läksin koos Jaan Tarmakuga stardist minema, kuid hajutusvariandid esimesse punkti olid erinevad.
Kuid see polnud veel kõik, sest ka 7. KP-ga tuli paras kaar sisse. Olin siis koos klubikaaslase Heiki-Rein Kiisleriga.
Kuid EMV oli äge - huvitav maastik, nõudlikud rajad ja hea kaart.
Tipptegijad on aga võimsad, suurtulemus ON VÕIMALIK.
6 kommentaari:
Maastik oli lahe jah, kuigi ise ootasin 30 a. taguste muljete põhjal keerulisemat. Ilmselt asi selles, et vana Miila kaardi põhjaosa jäi seekord kaardistamata?
Kui kogu aeg vasakule kaldud, siis on parem jalg vahepeal ilmselgelt pikemaks kasvanud.
Aga võibolla, et vasak jälle kokku tõmmanud:)
Vana Miila kaardi põhjaosa on tegelikult uuesti kaardistatud. Seal toimus sama nädala kolmapäevak.
Põnev oli eestikaid siit kaugelt jälgida. Maastik tundus super ja jalg kaapis maad. Vähemalt põhiklassides jätkus pinget lõpuni. Loodan, et ka üle keskea mutikeste ja tädikeste klassis oli rada nautimist väärt:)
A bientot, Gea
Oli-oli väärt, Marje sai esimese KP-ga kohe 6 min (!) viga.
Postita kommentaar