Baltikad Tukumsis

Kui siiani seostasin Tukumsit Lätis põhiliselt huvitava filmimuuseumiga, siis tänaseks on nii linn kui linnalähedane mets Balti meistrivõistlustel kaardiga läbi joostud ja sel moel ka läbi tunnetatud ning mällu salvestatud.

Eelmise aasta KAPA3 radade ja võistlejate teekondade uurimise järel ootasin sealt huvitavat tehnilist orienteerumist ja ei pidanud pettuma. See puudutas eelkõige 1. päeva tavarada, mis pakkus erinevaid teevalikuid, pidevat kaardiga kontaktis olemist ja nõudis enesekindlat sooritust.

Seda viimast mul hetkel polnud, sest korralikul maastikul polegi jookse rohkem kui nädalatagused eestikad teinud, ka füüsiline seisund oli suur küsimärk. Nädala sees käisin korra jooksmas, korra päevakul ja korra rattaga sõitmas.

1.päev - TAVARADA, 6,9km 11KP

Lõpuks ometi pakuti rada, kus oli vähe punkte, kuid korralikud etapid. Selliste radade jaoks on lätlastele tunduvalt rohkem maastikku antud kui meile.

Lühidalt, olin üsna ettevaatlik ja üritasin hoida end kindlalt kaardil. Ometi polnud alguses head kaugusetunnetust ja oli natuke õnnegi, et teine punkt oli just seal, kus arvasin selle olevat.

Rajameister lootis ilmselt pakkuda etapiga 4-5 põnevat teevalikuülesannet, kuid vähemasti Mati Preitof, Rein Rooni ja mina tegime küll ühesuguse valiku - mööda teeradu põhja poolt mädasood.

Etapi 5-6 osas kuulsin enne starti Ats Sõnajala ja Reimo Liivi vahelist vestlust, kus esimene läks otse ja tegi punktipiirkonnas viga, teine aga jooksis väikese ringiga mööda radu ja sai pea 2min parema aja. Ringijooks tundus väga mõistlik, ka seetõttu, et sealt oli kindlam punktile peale minna.

Mõtlesin sellele KP5-st väljudes, kuid esimest rajakest ei näinud ja muutsin plaani otseminekule. Nüüd oli kõige tähtsam peale sooületust teada, kummalt poolt punkti rünnata. Hoidusin parempoolsest variandist, kuid kaldusin suunaga lõpuks ikkagi paremale. Ja sealt tuli edasi-tagasi jooksmisega vähemalt 1,5 min viga. Mis oli ka ainuke selles jooksus.

Tulemuseks 5.koht, kaotust võtjale Kokinsile (Läti) 2 min. Seega oli järgmisel päeval kõik veel võimalik.

Kuid jama oli selles, et peale jooksu ei saanud puusavalu tõttu pea üldse kõndida. Ehkki olin enne jooksu sisse võtnud ühe Diclaci, siis lõpuosas hakkas selle mõju miskipärast ära kaduma ja lõpetamise järel muutus asi väga kehvaks.

Oli ka üsna selge, et õhtusele linnasprindile Tukumsisse ei lähe. Sõitsime 7km kaugusele motelli.

Tulemused


SPRINT Tukumsis, 2,0km 13KP.

Teise õlle järel tundsin ühtäkki, et puus ei tee enam valu. Mati ja Rein olid juba riides ja minekul, kui ütlesin, et olemine tundub täitsa ok ja ma panen ka igaks juhuks jooksuriided selga. Enesetunne oli küll keskmisest joviaalsem, kuid stardini oli veel 1,5h aega. Ilm oli ilus, soe ja päikeseline.

Käisime poes ja kui väljusime, oli õues pime ning sadas vihma. Täitsa jama, sest poleks tahtnud tund aega stardialas vihma käes passida. Õnneks suletud stardiala polnud ja sai autos oma järjekorda oodata. Lapsed läksid jooksma tugeva vihmaga, vanameeste stardiks oli ilm jälle ilus.

Võistlus ise oli tavaline eesti sprint paari keerukama etapiga. Etapp 2-3 oli iseenesest lihtsa lahendusega, kuid hakkasin otsima keerukamat varianti. Miski ütles, et keerukam peaks olema kiirem. Ei lähenenud staadionile põhjast, vaid idast. Korra jooksin ka kinnisesse hoovi, mistõttu tuli viga kokku üle 30 sek.

Etapp 4-5 vajas hoolikat vaatamist ja sellel ajal, kui läbipääse ja paremat teevalikut otsisin, olin väljunud vales suunas. Tegin väikese ringi ümber maja, kuid lahendasin etapi õigesti - lääne poolt.

Tulemus oli meeldiv - I koht. Kahjuks jäi Mati 4-ndaks ja pidi kahetsema, et mind sprindile kutsus.

Tulemused (M55)


2.päev - LÜHIRADA, 4,9km  14KP

Ilm oli mõnus, jalg terav, kõik läks kenasti kuni KP4-ni. Olin 3.kohal, kaotust liidrile 13 sek. Leedukad Abramikas ja Ptašekas liikusid väga hästi, kuid olin nendega kenasti konkurentsis. Peale KP5 ei teinud ma samuti ühtegi viga. Kuid medalikonkurentsist mängisin end välja etapil 4-5.

Lugesin ära tee, millelt punktile lähenen, kuid kahe silma vahele jäi enne ettetulev tee moodi siht. Ja sealt ma siis punkti võtma läksin. Kaart täpselt ei klappinud, kuid veast ei saanud ka kohe aru. Tegin suurema ringi, millega tuli 5 min viga. Kurat.

Pildil on Mati pikal ja raskel finišietapil.

Kokkuvõttes tuli küll 6.koht, kuid samas sain tubli annuse enesekindlust ning optimismi füüsilise seisundi osas. Nüüd tahaks korralike maastikega jätkata ja õhtul panin end KAPA3-le kirja.

Tulemused (M55)

Peale lühirada algas Balti riikide koondiste teatevõistlus. Sealgi oli õnnestumisi ning altminekuid, nagu ka tavarajal, kuid eks osalejad kirjutavad sellest ise. Kui kirjutavad.

Pildil teatejooksu start, kus esimesed mehed pidid heina niitma.

Baltikatel olid Sillad siiski esindatud.