Maal elamisega peaks füüsiline vorm paranema ka ilma sportliku trennita (jooksu, rattasõidu või pinksita), kuid mingigi arvestatava vormi saavutamiseks peab siiski ka nö trenni tegema. "Nö" seepärast, et kurnavate trennidega ei taha enam tegeleda.
Olin vahepeal juba üsna heas seisus, kui tuli köva köha, mis kestis 1,5 nädalat. Selle sees jooksu ega ratast ei teinud. Enne Suvejooksu hakkasin jälle rea peale saama, kolmapäeval tegin rattaga tõusuderohke sõidu Lüllemäele (62 km) ja olemine oli juba enam-vähem. Samas puudus ülevaade konkurentide vormist.
Eelnevalt ma Kreo maastikust palju ei teadnud, sest eestikate öistel ei käinud ja rogainis on nii rada kui kaardilugemine hoopis teises mõõtkavas. Samas oleks võinud teha nii mõnegi parema teevaliku, kuid mõttetöö oli nagu oli. Hea töö rajameister Rünno poolt.
1. päev - vähe mõistust, vähe jõudu
Palav oli, +28 vähemalt. Kuid selliste Eestimaa suvedega olen juba harjunud.
Tõsi, oleks võinud esimesse ka vasakult teed kaudu minna, nagu tegi seda Tiit Tali, kes sai hea aja.
Edasi tuli aga kaks vale teevalikut.
Etapil 5-6 kaalusin ringiminekut mööda sihti, kuid otsustasin siiski ümber. See oli suur viga, sest sood olid kohati üsna raskelt läbitavad, sinna kulus palju aega ja veel rohkem jõudu. Tuli välja, et järve lõunakaldalt minev laudtee läks edasi ka üle soo, mis tegi selle teevaliku eriti lõbusaks. Ise olin aga rabaületuste järel päris pehme. Huvitaval kombel sain otseminekul 4. etapiaja (10:46), kaotades ringi jooksnud Tiidule 1:11. Aga nagu ütlesin, kurnasin end selle etapiga korralikult ära.
Täiesti pime ja rumal jooks oli etapil 14-15, kui arvasin, et otse ei-tea-kust-täpselt on parim variant. Ühel hetkel olingi lõputus risuses ja mättalises soos, kus joosta polnud võimalik ja vaid otsus kuiva maad põhja poolt otsida tõi mind täpselt punkti juurde. Sellega vedas. Kaotasin ringi jooksnud Tiidule 51 sek ja parima aja saanud Mart Külvikule 1:14. Polnudki kõige hullem aeg vaevalise kõndimise kohta.
2. päev - jõuab joosta küll, kuid...
Eriliste ootustega viitstarti ei läinud, sest medalikoht oli väga kaugel. Kuna Urmas Sulaoja oli 5.-ndana vaid minuti kaugusel, siis tema kinnipüüdmine oli reaalne. Andres Talver (4.) oli aga juba 4 minutit ees.
Kuid siis tuli etapp 2-3, kus nägin ära raiesmiku servalt algavat kollast joont, mis suundus punkti juurde. Selge, sinna peab jooksma. Risuses metsas kaldusin aga liiga paremale, lausa nõlva alusesse, eriti rõvedasse tormimurdu. Sellega läks kaduma vähemalt 2(!) minutit. Võsas turnimisel ei pannud reljeefi tähelegi. Langesin 3. kohale.
Etapil 3-4 nägin nõlval tuiamas Andres Talverit. Esialgu mõtlesin, et mis see eilse DSQ mees siin metsas juba teeb, kuid natuke hiljem jõudis ajusse kohale, et ta oli ju startinud 4 min minu ees. Kuna ma polnud Sulaoja rajal näinud, siis võis oletada, et olin tõusnud 4.-ks. Ja nii oligi. Urmas hävis totaalselt nii kolmanda kui neljanda punktiga.
Alles palju hiljem, teiste träkke vaadates, nägin, et lõuna poolt oli lihtne jooks mööda sihti. Ise aga raiusin kohati üsna tiheda puistuga soost läbi kuivale maale ja veatu jooksuga kaotasin Tiidule 1:25 ning sain alles 8. etapiaja.
Olin kiireim lihtsatel jooksuetappidel 5-6 ja 6-7 ning tõusin jälle teiseks.
Kuid siis tuli eilne punkt 47, mis oli tõstetud natuke teise kohta ja tegin lisatiiru. Kuid hullem lugu juhtus järgmisega (9-51), kus hakkasin auku otsima ülivara. No mida küll aju sellel ajal tegi? Kaotasin 47 ja 51 vigadega üle 2,5 minuti ja langesin 6.-ks.
Liblika hajutuse eel nägin natuke ees olevat Andres Talverit ja orienteerumiseks vajalik keskendumine kadus. Kuidagi kandiliselt tegin need kaks liblikat ära, kaotasin kokku ca 2 minutit.
Kokkuvõttes tulin Andrese järel 4.-ks. Hästi läks, muidu oleks pidanud veel pikalt autasustamist ootama. Kehvasti läks täna liider Mart Külvikul (DSQ), hästi jooksid aga Tõnu Ilves ja Mati Preitof.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar