Laupäev: EMV lühirada Mõndaveres
Seekord oli EMV sündmus, sest Eesti tippudele pakkusid konkurentsi o-maailma suurkujud - Thierry Gueorgiou ja Olav Lundanes. Mõlemad startisid väljaspool meistrivõistluste arvestust stardinimekirja eesotsas ja tegid keerulise läbitavusega metsas head sooritused. Kuid Timo Sild suutis viimase startijana siiski nende ajad üle joosta. Suuri järeldusi teha ei maksa, kuid Timo ja ka teised A-koondislased on praegu heas vormis.
Olin samuti oma klassi (M55) stardinimekirjas viimane, loosiga vedas. Enesetunne enne starti oli põhjusega vaikne ja sissepoole, naljast kaugel. See võimaldas rahulikult keskenduda oma sooritusele.
Algus läks kenasti, kuid tegin 5. punktiga minutilise vea. Õnneks sattusin enne lähedalasuvasse 6.punkti, millest sain suunaga minna 5.-sse. Kahjuks otse peale ei saanud ja esialgu läksin punkti otsima valelt poolt.
Kuid vaatamata sellele veale juhtisin 7.punktis kena vahega, sest põhikonkurendid (Tali, Kaljur, Külvik) olid olnud ebakindlad või teinud suuri vigu. Kiirus oli kogu aega kontrolli all, kuid samas hea, sest etapiajad olid kas 1.-sed või 2.-sed.
Etapil 7-8 tahtsin minna võimalikult otse ja kui jõudsin kõrge künka nõlvale, siis võtsin sealt suuna 8.-sse. Vasakul oli sügav org, kiirelt hindasin punktikohaks väiksema oru selle taga. Ja olin kadunud mees, sest seal punkti polnud. Kaardist ei saanud enam aru, sest see ei läinud maastikuga kokku. Aega läks kõvasti, paika sain 3.KP-s. Võistlus oli läbi.
Hiljem kaarti vaadates selgus, et loodes oli veel üks küngas ja kuna olin natuke vasakule kaldunud, võtsingi suuna valest kohast. Sügavad orud oleks võinud asukohas kahtlusi tekitada, kuid olin liiga enesekindel.
Kahju oli, sest maastik ja rada olid huvitavad, ujuva reljeefiosa olin kenasti läbinud. Kommentaator Arthur Raichmann sai lõpus öelda, et teises vaheajapunktis oli Pukkonen veel liider, kuid nüüd tegi ühe suure vea nagu tal ikka juhtub...
Tulemused
Pühapäev: SEB Tartu jooksumaraton (23 km)
Õhtul sain Anttiga Roosega Tartusse ja hommikul Indrek Aarnaga Elvasse. Ilm oli päikeseline ja parajalt soe-jahe, jooksmiseks väga sobiv. Valisin stardigrupi 1:45 ja 2:00 vahel, alustasime kunagise mägimatkakaaslase Kalle Kiiranen-iga kõrvuti. Ma pole talle kunagi jooksus kaotanud, kuid selle aasta tulemused ennustasid midagi muud.
Enda vormist polnud mingit ülevaadet ja pigem keskendusin taktikale, kus ärakukkumist ehk ebameeldivat kogemust lõpus ei tuleks.
Alguse asfaldiots läks kenasti, kuid peale 5. kilomeetrit võtsin natuke hoogu maha. Liikusin omas tempos, rahuliku hingamisega, paljud läksid mööda. Keha ei soovinud pingutada, pealegi oli kartus, et kiiremini joostes ei pea niimoodi lõpuni vastu. Otsustasin 10. km-ni rahulikult joosta.
Kuid ca 8. km-l tuli tagant tippides kleenuke veteransportlane Tea Pärnik ja tõmbas mind uuesti käima. Hoog läks nii heaks, et peale 10 km joogipunkti võtsin kerge hingeldamisega tempo üles ja Tea jäi maha. Varasemalt olen sellise hingamisega lõpuni jooksnud, kuid nüüd tuli mingil hetkel jälle sisemine pidur peale. Uuesti hakkasid jooksjad mööduma ja ka Tea sai mind kätte ning eemaldus tasapisi.
15,6 km peal öeldi kohaks 273. Olin natuke pettunud, et number nii suur oli, kuid olin samas kindel, et alla 300 suudan ikka joosta. Enesetunne oli "mugavustsoonis" liikudes täitsa ok.
Kuid tühjagi. Ühtlase kulgemisega möödus lõpus paras hulk jooksjaid, isegi natuke imestasin, sest otsest ärakukkumist polnud. Samas ei tahtnud ka kiiremini joosta - ju siis oli seisundile sobiv tempo olemas.
Aeg tuli 1:47.30, koht 303. See koht on uus verstapost minu "jooksjakarjääris", nii suurt numbrit pole varem olnud. Talvel oli seisund parem, loodetavasti saab veel suveks liikuma. Suuri eesmärke pole, kuid mõne poolmaratoni jaoks võiks valmistuda. Narva Energiajooks on 10.juunil, kuid sellel päeval on võib-olla ka Keila lahtised lauatennises. Järgmisel laupäeval osalen Eesti Energia jalgpalliturniiril, hoopis teisi lihasrühmi vajaval alal.
Tulemused (23 km)
Seekord oli EMV sündmus, sest Eesti tippudele pakkusid konkurentsi o-maailma suurkujud - Thierry Gueorgiou ja Olav Lundanes. Mõlemad startisid väljaspool meistrivõistluste arvestust stardinimekirja eesotsas ja tegid keerulise läbitavusega metsas head sooritused. Kuid Timo Sild suutis viimase startijana siiski nende ajad üle joosta. Suuri järeldusi teha ei maksa, kuid Timo ja ka teised A-koondislased on praegu heas vormis.
Olin samuti oma klassi (M55) stardinimekirjas viimane, loosiga vedas. Enesetunne enne starti oli põhjusega vaikne ja sissepoole, naljast kaugel. See võimaldas rahulikult keskenduda oma sooritusele.
Algus läks kenasti, kuid tegin 5. punktiga minutilise vea. Õnneks sattusin enne lähedalasuvasse 6.punkti, millest sain suunaga minna 5.-sse. Kahjuks otse peale ei saanud ja esialgu läksin punkti otsima valelt poolt.
Kuid vaatamata sellele veale juhtisin 7.punktis kena vahega, sest põhikonkurendid (Tali, Kaljur, Külvik) olid olnud ebakindlad või teinud suuri vigu. Kiirus oli kogu aega kontrolli all, kuid samas hea, sest etapiajad olid kas 1.-sed või 2.-sed.
Etapil 7-8 tahtsin minna võimalikult otse ja kui jõudsin kõrge künka nõlvale, siis võtsin sealt suuna 8.-sse. Vasakul oli sügav org, kiirelt hindasin punktikohaks väiksema oru selle taga. Ja olin kadunud mees, sest seal punkti polnud. Kaardist ei saanud enam aru, sest see ei läinud maastikuga kokku. Aega läks kõvasti, paika sain 3.KP-s. Võistlus oli läbi.
Hiljem kaarti vaadates selgus, et loodes oli veel üks küngas ja kuna olin natuke vasakule kaldunud, võtsingi suuna valest kohast. Sügavad orud oleks võinud asukohas kahtlusi tekitada, kuid olin liiga enesekindel.
Kahju oli, sest maastik ja rada olid huvitavad, ujuva reljeefiosa olin kenasti läbinud. Kommentaator Arthur Raichmann sai lõpus öelda, et teises vaheajapunktis oli Pukkonen veel liider, kuid nüüd tegi ühe suure vea nagu tal ikka juhtub...
Tulemused
Pühapäev: SEB Tartu jooksumaraton (23 km)
Pilt: Arvo Müürsepp (samuti mägimatkaja) |
Enda vormist polnud mingit ülevaadet ja pigem keskendusin taktikale, kus ärakukkumist ehk ebameeldivat kogemust lõpus ei tuleks.
Alguse asfaldiots läks kenasti, kuid peale 5. kilomeetrit võtsin natuke hoogu maha. Liikusin omas tempos, rahuliku hingamisega, paljud läksid mööda. Keha ei soovinud pingutada, pealegi oli kartus, et kiiremini joostes ei pea niimoodi lõpuni vastu. Otsustasin 10. km-ni rahulikult joosta.
15,6 km peal öeldi kohaks 273. Olin natuke pettunud, et number nii suur oli, kuid olin samas kindel, et alla 300 suudan ikka joosta. Enesetunne oli "mugavustsoonis" liikudes täitsa ok.
Kuid tühjagi. Ühtlase kulgemisega möödus lõpus paras hulk jooksjaid, isegi natuke imestasin, sest otsest ärakukkumist polnud. Samas ei tahtnud ka kiiremini joosta - ju siis oli seisundile sobiv tempo olemas.
Aeg tuli 1:47.30, koht 303. See koht on uus verstapost minu "jooksjakarjääris", nii suurt numbrit pole varem olnud. Talvel oli seisund parem, loodetavasti saab veel suveks liikuma. Suuri eesmärke pole, kuid mõne poolmaratoni jaoks võiks valmistuda. Narva Energiajooks on 10.juunil, kuid sellel päeval on võib-olla ka Keila lahtised lauatennises. Järgmisel laupäeval osalen Eesti Energia jalgpalliturniiril, hoopis teisi lihasrühmi vajaval alal.
Tulemused (23 km)
3 kommentaari:
Ets, mis sul oli siis attack-point 8. KP võtmisel??? Sellist KP ei saa labidaga lööma minna, ikka kindla peale on vaja välja minna. Ei saanud ju sinna suurde orgu kuidagi langeda... Rohkem valvsust!
Tipu nõlval võtsin suuna, aga oli vale tipp. Sul on õigus, kontroll kadus soorituse üle ära. Üks põhjus ka see, et ei näe enam hästi sigri-migri kaarti ja näen seal ka seda, mida just näha soovin. Kui õiges kohas seisma jääda ja 10 sek kaarti vaadata, siis loeks info välja küll. Kuid selleks pole ju aega.
Reljeefivormid kipuvad olema sarnased, samastatavad, sest need tihti ümarad, nende kõrgust ei taju alati, nähtavus võib olla puudulik. Kindel valik olnuks suure soo nurk. Kaotad 10 sek aga kindlalt paigas, ideaalne attack-point, nagu õpikust. Soid peaksid ju ka patemini lugema välja kui reljeefi pos neg vorme. Sul pm M14 viga kahjuks võttis seekord kindla medali. Hea õppetund, aga kas aitab... ��
Postita kommentaar