SYR 2015 ehk Somero yö rogaini

Treeningrogainina välja kuulutatud üritus oli kui rusikas silmaauku:
- Soome maastikul, vaid ca 100km Helsingist
- kaks nädalat enne 24h rogaini MMi Saariselkäs
- kestvusega 8h
- öösel (22.00 - 06.00)

Olgu kohe öeldud, et tegemist oli väga mõnusa rogainiga, eelkõige seetõttu, et osalejaid polnud palju (8h - 34, 4h - 31 tiimi). Selles, et soomlased oskavad orienteerumisüritusi korraldada, pole samuti kahtlust, sest nad on põhjalikud ja teavad, mida o-huvilistele pakkuda. Kõigele lisaks anti enne kahvi ja munkki'sid, pärast võistlust rikkalikult toitu ja muidugi ka sauna järve kaldal...

Maastikud on neil huvitavad, rogainikaartideks kasutavad Soome põhikaarti, mis näeb välja nagu o- või rogainikaart. Sest o-kaardi värvid ongi soomlaste põhikaardilt võetud. Lisaks olid rogainikaardile peale pandud LIDARi andmetest ja Karttapullautini tarkvaraga genereeritud rohelised ehk halvastiläbitavad alad. Kuid seda tuligi võtta teoreetilise rohelisena. Kohati oli isegi kollane kaardil palju raskemini läbitav kui tumeroheline. Tõsi, kaart oli natuke vananenud, puudusid mitmed olulised teed ja lagedad (raiesmikud), kuid treeningkaardina oli see suurepärane. Pidigi mitut parameetrit korraga jälgima ja ei tohtinud end selles osas lõdvaks lasta. Nagu hiljem rajal selgus, nii see päris ei läinud.

Stardis selgus, oli Eestist kohal 3 tiimi: FinEst (Armo Hiie koos soomlase Juha Skinnariga, pildil), Tammed (Erik Aibast ja Andreas Kraas) ning spordilinn (Eduard Pukkonen ja Mati Preitof).

Kaart koosnes kahest A3 kaardilehest mõõtkavas 1:20 000. Planeerimiseks anti aega 1,5 tundi, saime hakkama poolega. Kallid punktid (kaardil mustad ja sinised nööpnõelad) olid kaardi loode-, kirde- ja idaosas, mistõttu tuli need alad omavahel ühendada. Kuna turvalisem tagasitee ajahäda korral oli läänest-kagust, alustas enamus tiime jooksmist stardist põhja suunas. Rajameistrina oleksin ise punktide kaaluga rohkem mänginud ja planeerimise raskemaks teinud.

START.

Nagu öeldud, suurem osa võistkondi pani kohe põhja suunas plagama. Teevalikute tegemine algas kohe stardist. Meie ronisime kõrge seljaku peale, kuid sellega kaotasime natuke aega. Järve äärest minnes polnud vaja kõrgust võtta. Samuti üritasime leida kiiremat teed raba servas liikudes, kuid ka see oli viga. Esimese punkti piirkond näitas kohe, et kaarti ei saa 100% uskuda, lageda asemel oli päris korralik noorendik ja seal tegime ka väikese lisaringi. Etapp 146-st edasi andis jälle mitmeid teevalikuvariante, mida näeb ka kõrvalolevalt kaardilt. Huvitaval kombel oli järgmises KP-s jälle palju tiime koos.

Etapp 170-169 oli jälle põnev. Läksime Matiga üksinda otse ja vaatamata sellele, et kohati oli üsna kehv läbitavus, saime päris kenasti suunda hoitud. Kuid KP-s oli jälle palju tiime koos (!).

KP160 juures hakkasid Tammede meistersportlased arusaamatuid trikke tegema. Peale KP150 põrutas Mati vastikul kollasel raiesmikul kukkudes kõvasti ribi, mis tegi hiljem hingamisel valu.

Teel KP257-sse tegid Tammed jälle oma elu keerulisemaks. Meie liikusime kenasti ja ei jäänud FinEst'ist palju maha.

Esimene viga tuli KP126-ga. Reljeefi järgi pidime justkui üles minema, kuid hoopis laskusime. Pöördusime sihi pealt tagasi ja tegime mitu lisaringi. Planeeringus olime otsustanud 156 välja jätta, mistõttu liikusime kinnisilmi piki teed 218 poole. Kahjuks oli maastikule üks tee juurde tehtud, mis viis meid ja paljusid teisi otse. Kui olime lõpuks kogemata joogipunkti jõudnud ja oma asukoha tuvastanud, otsustasime edasi-tagasi jooksuga siiski ka 156 ära võtta (NB! Punkti väärtus on viimases numbris ja 0 = 10-ga).

Suur ja esialgu üsna uskumatu viga tuli 228-ga, punktiga, mille Hiiekas liialt eraldiseisvaks pidas ja oma plaanist välja jättis. Nimelt oli seal suur lage raiesmik ees, mida pidasin olemasoleva jätkuks. Ületasime selle risti ja hakkasime kõrgust võtma. Kahjuks oli tegemist hoopis vale künkaga... Üleval läks aega, et asukohast aru saada.

Samal ajal, kui meie peale 130-t ühe pisikese objektituvastuse vea tegime, käisid Tammed valget ala kaardistamas.

Kuid KP139-ga tuli meile jälle suurem viga. Läbisime vastiku metsase raiesmiku ja laskusime järsust kõrgest nõlvast alla soo juurde. Tahtsin teha ringi ümber soo, kuid olime juba liiga kaugele lõunasse jõudnud ja seega soost ammu eemal. Pimedas, PT ja reljeefi järgi jõudsime siiski õnnelikult punkti. Poleks pidanud soid kartma, need olid üldiselt hästi läbitavad.

Ehkki alguses oli olime graafikust 15 min ees, siis peale neid vigu 50 min taga. Tuli teha valus korrektiiv plaanidesse, mistõttu otsustasime joosta tühjalt mööda teed 3km, et õigeks ajaks finišisse jõuda. Trahv 1min hilinemise eest oli 3 punkti. Väga valus.
Samal ajal rammisid Tammede ässad ilget võssi KP128 juures ja tegid ainsa võistkonnana sealt räige läbimurde KP119-sse.

Kui vaadata kõikide GPS-ide träkke, siis kaardi edelaossa ei jõudnud ükski 8h tiim, küll tegid seda 4h tiimid. Sest viimased poleks nagunii jõudnud minna kaardi rammusasse idaserva. Tammed olid ainsad, kes võtsid raba keskel asuva KP118.

Samas näitab kaardi põhjapoolne osa ilmekalt, kuivõrd palju tehti erinevaid teevalikuid.

Lõpptulemustes üllatas vigaderohke Tammede väike allajäämine FinEstile. Võimalik, et kaardi keskosa, kuhu Tammed peale rõvedusi suundusid, oli isegi "söödav".

Kui kellelgi tekkis huvi järgmisel aastal SYR-ile minna, siis ärge seda tehke. Muidu muutub ka see üritus liiga rahvarohkeks, kus on pikad järjekorrad, pesemiseks sooja vett ei jagu ja igal tiimil polegi GPSi.

Tulemused
GPS träkid

Lõpetuseks oli meeldiv see, et enda füüsiline seisund oli vägagi ok. Karkass püsis kenasti püsti ja jooksusamm oli kerge lõpuni.