Reede
Hommikul sõitsin noorema tütrega Paidesse Arvamusfestivalile. Varasematel aastatel polnud võimalik sellest üritusest osa võtta, seekord siis vaid esimesel päeval. Plaanisin kuulata töiste teemadega seotud debatte kliimapoliitikast ja energiasektorist ning Ida-Virumaast, kus huvitavam polnud mitte see, mida räägiti, vaid see, kuidas räägiti.
Oli ka palju pehmeid teemasid, mis erinesid nii miljöö, inimeste kui eesmärkide poolest.
Õhtune sõit Paidest Pärnusse võttis aega, sest tee oli üsna pikalt remondis. Tundus,et lisaks Keilale, kus sisse- ja väljasõit on viimastel nädalatel tõsiselt aega võtnud, tehakse teetöid ka teistes kohtades.
Pärnus plaanisime minna merele koha püüdma, seegi ettevõtmine polnud eelmistel aastatel ajakavva mahtunud, nüüd siis esmakordselt. Kursusekaaslase Tõnniga püüdsime viimane kord kala Kamtšatkal, 34 aastat tagasi. Sellest oli ka lühike jutt blogis.
Merele jõudsime enne poolt kaheksat õhtul, ilm oli küll suurepärane, kuid kas ka kalapüügiks, pidi selgeks saama järgneva paari tunni jooksul.
Ja selgeks sai, et kala võttis hästi. Paati jäi 6 kena koha, kümmekond alamõõdulist (alla 44cm) lendas tagasi merre kosuma. Püüdsime tütrega, Tõnn tegeles kalade konksu osast vabastamise ja puhastamisega. Seega polnud meil vajadust isegi käsi määrida.
Õhtu läks aga pikale, magama saime alles kell 3. Äratus oli aga kell 5.00, sest nii oli hommikune kalapüük kokku lepitud. Kell 6, kui päike horisondi tagant tõusis, olime juba merel.
Laupäev
Ilm oli jälle suurepärane, meri vaikne, taevas selge. Kõik märgid näitasid, et tuleb hea saagiga päev, merel oli päris palju paate.
Tegelikkus osutus teiseks - 5 tunni jooksul sai vaid tütar 1 koha, seegi oli nibin-nabin mõõdus Üle parda lendas 4-5 väikest. Ühesõnaga, püüdsime nagu kaevust... !??
Kell 13.00 pidin olema orienteerumise EMV sprindivõistluse stardialas. Enne tegin veel väikese sörgi modelikaardil. Enesetunne oli ebamäärane, kas siis hommikusest kalapüügist või magamata ööst. Vahet polnud, peaasi, et võitlustahe oli olemas ja ka füüsiline vorm enam-vähem olemas. Põhiline oli ikka vigade vältimine.
Panin stardist kohe hooga minema ja hakkasin silla peal 2.punkti legendi vaatama. Tekkis küsimus,et miks teise, kusagil peaks ju ka 1.KP olema? Oligi, kohe peale K-punkti trepi all, millest olin siis hooga mööda jooksnud. Kuid sinna jõudsin kohale alles läbi vale punkti, mis asus maja nurgas. Seega sain kohe 35 sek kaotust, mida sprindis on raske tagasi joosta.
Edasi rohkem vigu ei teinud, rada oli ehk liigagi lihtne. Rajameister oli küll veel paar lõksu üles seadnud, kuid need nägi läbi ka kiirel jooksul.
Ometi osati igal pool vigu teha ja mulle tuli seekord hõbemedal klubikaaslase Kari Lehto järel. Kari jooksis pea vigadeta ja oli igal etapil mõne sekundi kiirem.
Tulemused
Sellega olid minu eestikad läbi, loobusin juba varem sprinditeatest ja nüüd ka öisest EMV-st. Plaanisime minna Võrumaale ja ei tahtnud Pärnus pikalt öiste starti oodata. Pealegi oleks öine autosõit maale osutunud väga raskeks ülesandeks ja tõenäoliselt ka ohtlikuks, sest unemati rooli taga pole parim kaaslane.
Pühapäeval
tegin viimase pikema jooksuotsa enne järgmise nädalavahetuse 24h rogaini MMi Saariselkäs (17km), sõime püütud koha ja sõitsime vanema tütrega Tallinnasse. Autos sain puhata ja tukkuda.
Õhtune sõit Paidest Pärnusse võttis aega, sest tee oli üsna pikalt remondis. Tundus,et lisaks Keilale, kus sisse- ja väljasõit on viimastel nädalatel tõsiselt aega võtnud, tehakse teetöid ka teistes kohtades.
Pärnus plaanisime minna merele koha püüdma, seegi ettevõtmine polnud eelmistel aastatel ajakavva mahtunud, nüüd siis esmakordselt. Kursusekaaslase Tõnniga püüdsime viimane kord kala Kamtšatkal, 34 aastat tagasi. Sellest oli ka lühike jutt blogis.
Õhtu läks aga pikale, magama saime alles kell 3. Äratus oli aga kell 5.00, sest nii oli hommikune kalapüük kokku lepitud. Kell 6, kui päike horisondi tagant tõusis, olime juba merel.
Laupäev
Tegelikkus osutus teiseks - 5 tunni jooksul sai vaid tütar 1 koha, seegi oli nibin-nabin mõõdus Üle parda lendas 4-5 väikest. Ühesõnaga, püüdsime nagu kaevust... !??
Kell 13.00 pidin olema orienteerumise EMV sprindivõistluse stardialas. Enne tegin veel väikese sörgi modelikaardil. Enesetunne oli ebamäärane, kas siis hommikusest kalapüügist või magamata ööst. Vahet polnud, peaasi, et võitlustahe oli olemas ja ka füüsiline vorm enam-vähem olemas. Põhiline oli ikka vigade vältimine.
Edasi rohkem vigu ei teinud, rada oli ehk liigagi lihtne. Rajameister oli küll veel paar lõksu üles seadnud, kuid need nägi läbi ka kiirel jooksul.
Ometi osati igal pool vigu teha ja mulle tuli seekord hõbemedal klubikaaslase Kari Lehto järel. Kari jooksis pea vigadeta ja oli igal etapil mõne sekundi kiirem.
Tulemused
Sellega olid minu eestikad läbi, loobusin juba varem sprinditeatest ja nüüd ka öisest EMV-st. Plaanisime minna Võrumaale ja ei tahtnud Pärnus pikalt öiste starti oodata. Pealegi oleks öine autosõit maale osutunud väga raskeks ülesandeks ja tõenäoliselt ka ohtlikuks, sest unemati rooli taga pole parim kaaslane.
tegin viimase pikema jooksuotsa enne järgmise nädalavahetuse 24h rogaini MMi Saariselkäs (17km), sõime püütud koha ja sõitsime vanema tütrega Tallinnasse. Autos sain puhata ja tukkuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar