OK Orion korraldas oma iga-aastase pika traditsiooniga rogaini, seekord Kaberneemes, rajameistriks Mait Tõnisson.
Ehkki põhirada oli 8h, läksin seekord 3-tunnisele sprindile, ikka selleks, et tavaorienteerumise jooksuvormi saada. 8h oleks praeguses seisus organismi liigselt kurnanud ja teinud keha tuimaks. 10 minutit peale 3h rogaini lõpetamist oli aga väga mõnus olla, isegi krambioht kadus kohe ära.
Raja planeerimine oli lihtne, igasugugune kollane värv kesksuvisel ajal ei äratanud usaldust. Alustaimestik ja nõgesed olid kõrged ja takistasid liikumist. Samuti oli teada, et kraavitatud mets oli paras õudus, rabaalad liikumiseks natuke paremad. Kodasoo rannaluited ja -vallid jäid aga liiga kaugele.
Seega oligi ainus plaan joosta läänepoolse poolsaare suunas, võtta põhja-lõunasuunalisel sirgel paiknevad punktid ja keskosa kaudu liikuda finišisse tagasi. Seda ringi võis teha ka vastupidi nagu kaks paremat meest tegid. Küsimuseks jäi, kui kaugele läänes neeme tippu minna ja kas suudab ringi 3h tunniga mõistlikult lõpetada. Ahvatlev oli ka 22-31-32-64 kaardi idaservas, kuid esialgsete mõõtmiste järgi tundus, et ahneks minnes võis siin kõvasti näppu lõigata. Seetõttu jätsin läänest võtmata 73 ja 25.
Stardist liikus suurem osa inimesi põhjapoolse väikese ringi kaudu läände. Üks mees jooksis kiiresti ees, mina koos Neeme Looritsa tiimi ja esialgu ka Marko Külaotsaga tema järel. Kuid ka ülejäänud polnud kaugel, sh Toomas Marrandi oma kaasaga (!). Tempo tundus olema korralik ehkki raskusi ei tekitanud. Pulss kiskus 160ni ja ülegi, mis minu jaoks oli selgelt anaeroobses tsoonis.
KP44 juures olime Neeme ja Sirli Zuppinguga teistelt kaugelt eest ära läinud. Tüdruk jooksis kiiresti ja kergelt, Neeme jälle orienteerus hästi. Natuke täpsema suunajooksuga said nad mitu korda kena edumaa. Imestan seda Neemet, kes ikka ja jälle leiab Eesti kestvusalade finišiprotokollidest uusi ja tublisid näitsikuid, nii rogaini kui Xdreami jaoks. Ja on nendega alati edukalt võistelnud. Teine aktiivne naisjooksjate maaletooja on olnud Reigo Lehtla, kuid tema korraldas täna vist Saku jooksumaratoni.
Peale KP44 läksime lahku, minu plaan oli võtta ära punktid põhjast 50 ja 58, nemad suundusid 63 suunas. Neemel on hea taktikavaist ja arvasin, et kaotatud 10 punkti asemel koguvad nad rohkem kaardi idaosast. Kuid seekord läksid nad taktikaga alt, läksid ründama segaseid punkte ja aeglaseid heinaseid etappe 38-54-56-. Minu jaoks oli kõige aeglasem minek KP39-st sihi peale, kus oli samuti kõrge rohi.
Huvitav punkt oli 42, kus kaart reljeefi arusaadavalt ei kajastanud. Kõrget ahelikku kaardil polnud, samas madal lohk selle taga oli väga selgelt välja joonistatud. Seal viga ei teinud, sest lageda asendi järgi oli asukoht enam-vähem tuvastatav.
Kaks tundi jooksin kenasti, kuid kolmandal tunnil tempo langes. Puusavalu ja väsimuse vastu läksid sisse Ibumetin ja geel.
Peale 42 loobusin ajapuuduse tõttu 64-st, 33 ja 20 vahel tegin väikese vea (jooksin rada pidi liiga kaugele), mistõttu kaotasin mitu olulist minutit. Maantee peal selgus siiski, et ka KP20 tuleb kahjuks ära jätta. Finišisse õigeks ajaks jõudmisega ei tahtnud riskida ja kiiremini ka ei suutnud/tahtnud eriti joosta.
Ja nagu viimasel ajal tavaks, ei saanud läbi ka seekord ilma krampideta. 15min enne lõppu hakkasid sääred kõvasti säutsuma, pidin mitu korda kõndima. 500m enne lõppu läks asi aga hullemaks - mõlema jala tagumiste reite mingid süvalihased tõmbasid kokku ja see oli juba halvem märk. Ka Heini Tammik oli krampidega hädas ja nii me seal siis tasakesi koos tatsasime. Viimase lõike finišisse läbi mustikametsa pidin lausa kõndima. Õnneks oli aega natuke varus ja jäi ülegi (3,5min).
Finišis oli esialgu paras segadus tulemustega, minul olid kõik valed punktid, mida kokku vaid 39. Kuid natuke hiljem sai Uuno Vallner programmi ümber seadistatud ja lõpptulemuseks sain 59 punktiga meestest 3.koha Tarmo Kuubi ja Lauri Rubergi järel. Ehkki ma ei taha reeglina medaleid nähagi, oli seekordne Orioni medal omapärane ja väga ilus. Nagu orden.
Läbisin GPSi järgi 25,4km.
Tulemused
Ehkki põhirada oli 8h, läksin seekord 3-tunnisele sprindile, ikka selleks, et tavaorienteerumise jooksuvormi saada. 8h oleks praeguses seisus organismi liigselt kurnanud ja teinud keha tuimaks. 10 minutit peale 3h rogaini lõpetamist oli aga väga mõnus olla, isegi krambioht kadus kohe ära.
Raja planeerimine oli lihtne, igasugugune kollane värv kesksuvisel ajal ei äratanud usaldust. Alustaimestik ja nõgesed olid kõrged ja takistasid liikumist. Samuti oli teada, et kraavitatud mets oli paras õudus, rabaalad liikumiseks natuke paremad. Kodasoo rannaluited ja -vallid jäid aga liiga kaugele.
Seega oligi ainus plaan joosta läänepoolse poolsaare suunas, võtta põhja-lõunasuunalisel sirgel paiknevad punktid ja keskosa kaudu liikuda finišisse tagasi. Seda ringi võis teha ka vastupidi nagu kaks paremat meest tegid. Küsimuseks jäi, kui kaugele läänes neeme tippu minna ja kas suudab ringi 3h tunniga mõistlikult lõpetada. Ahvatlev oli ka 22-31-32-64 kaardi idaservas, kuid esialgsete mõõtmiste järgi tundus, et ahneks minnes võis siin kõvasti näppu lõigata. Seetõttu jätsin läänest võtmata 73 ja 25.
Stardist liikus suurem osa inimesi põhjapoolse väikese ringi kaudu läände. Üks mees jooksis kiiresti ees, mina koos Neeme Looritsa tiimi ja esialgu ka Marko Külaotsaga tema järel. Kuid ka ülejäänud polnud kaugel, sh Toomas Marrandi oma kaasaga (!). Tempo tundus olema korralik ehkki raskusi ei tekitanud. Pulss kiskus 160ni ja ülegi, mis minu jaoks oli selgelt anaeroobses tsoonis.
KP44 juures olime Neeme ja Sirli Zuppinguga teistelt kaugelt eest ära läinud. Tüdruk jooksis kiiresti ja kergelt, Neeme jälle orienteerus hästi. Natuke täpsema suunajooksuga said nad mitu korda kena edumaa. Imestan seda Neemet, kes ikka ja jälle leiab Eesti kestvusalade finišiprotokollidest uusi ja tublisid näitsikuid, nii rogaini kui Xdreami jaoks. Ja on nendega alati edukalt võistelnud. Teine aktiivne naisjooksjate maaletooja on olnud Reigo Lehtla, kuid tema korraldas täna vist Saku jooksumaratoni.
Peale KP44 läksime lahku, minu plaan oli võtta ära punktid põhjast 50 ja 58, nemad suundusid 63 suunas. Neemel on hea taktikavaist ja arvasin, et kaotatud 10 punkti asemel koguvad nad rohkem kaardi idaosast. Kuid seekord läksid nad taktikaga alt, läksid ründama segaseid punkte ja aeglaseid heinaseid etappe 38-54-56-. Minu jaoks oli kõige aeglasem minek KP39-st sihi peale, kus oli samuti kõrge rohi.
Huvitav punkt oli 42, kus kaart reljeefi arusaadavalt ei kajastanud. Kõrget ahelikku kaardil polnud, samas madal lohk selle taga oli väga selgelt välja joonistatud. Seal viga ei teinud, sest lageda asendi järgi oli asukoht enam-vähem tuvastatav.
Kaks tundi jooksin kenasti, kuid kolmandal tunnil tempo langes. Puusavalu ja väsimuse vastu läksid sisse Ibumetin ja geel.
Peale 42 loobusin ajapuuduse tõttu 64-st, 33 ja 20 vahel tegin väikese vea (jooksin rada pidi liiga kaugele), mistõttu kaotasin mitu olulist minutit. Maantee peal selgus siiski, et ka KP20 tuleb kahjuks ära jätta. Finišisse õigeks ajaks jõudmisega ei tahtnud riskida ja kiiremini ka ei suutnud/tahtnud eriti joosta.
Ja nagu viimasel ajal tavaks, ei saanud läbi ka seekord ilma krampideta. 15min enne lõppu hakkasid sääred kõvasti säutsuma, pidin mitu korda kõndima. 500m enne lõppu läks asi aga hullemaks - mõlema jala tagumiste reite mingid süvalihased tõmbasid kokku ja see oli juba halvem märk. Ka Heini Tammik oli krampidega hädas ja nii me seal siis tasakesi koos tatsasime. Viimase lõike finišisse läbi mustikametsa pidin lausa kõndima. Õnneks oli aega natuke varus ja jäi ülegi (3,5min).
Finišis oli esialgu paras segadus tulemustega, minul olid kõik valed punktid, mida kokku vaid 39. Kuid natuke hiljem sai Uuno Vallner programmi ümber seadistatud ja lõpptulemuseks sain 59 punktiga meestest 3.koha Tarmo Kuubi ja Lauri Rubergi järel. Ehkki ma ei taha reeglina medaleid nähagi, oli seekordne Orioni medal omapärane ja väga ilus. Nagu orden.
Läbisin GPSi järgi 25,4km.
Tulemused
12 kommentaari:
Muide, Sirli jookseb muidugi kergelt, eelmise aasta rogaini EMV hõbe ju ikkagi ;)
Tänane jooks oli trenni eest ja ilmselt seetõttu jäi ka ettevalmistus kesiseks. Planeerimiseks jäi ca 7 minutit ja marsruudi valisin ainult teepikkuse järgi, ei osanud arvata, et lõuna pool asi nii karmiks läheb. 38-s tekkis tõsiseid raskusi kaardi ja maastiku kokkusobitamisega ja 54-s õnnestus 3,5 m kõrgune kivi võsast leida alles kolmandal katsel, kahjuks ei taibanud kohe alguses puu otsa ronida, et seda leida. Peale seda oli aeg ka otsas ja Sirli oli 2 tundi ilma joogita jooksnud, mis muidugi lõpuks mõju avaldas. (Mina ei teadnud, et Sirlil juua pole ja Sirli ei teadnud, et minul on :P)
Neeme, kas jäid starti hiljaks? Olid ju kirjas kaheksal tunnil.
Muide start anti meile ca 2,5 min varem kui päris suur hulk võistlejaid ei olnud veel stardialasse jõudnud.
Start anti ka meile 2,5min varem (valesti programmeeritud kellad?).
"Mina ei teadnud, et Sirlil juua pole ja Sirli ei teadnud, et minul on :P" - Neeme, kas Te omavahel rajal ikka suhtlesite ka? Ma jõudsin Sirliga stardijärgsel asfaldil pikad jutud ära rääkida, muuseas ka Sinu värbamistehnoloogiast :)
Armo, ei olnud plaanis 8h joosta, stardiprotokollis oli valesti...
Ets, suhtlesime ikka, aga ilmselt mitte joogiteemadel :D Värbamistehnikat Sa vist küll tähtsustad üle praegu :)
Neeme, rogain on võistkonnasport! Kaaslase kohta pead kõike teadma, isegi kui on vaid trenn.
Värbamistehnoloogia, vau - see kõlab huvitavalt, ootaks Etsilt eraldi postitust :)
Armo, eks ma parematelt õpin kogu aeg :)
Nali.
38 legend "kivihunnik" oligi vist narrimiseks pandud. Meid eksitas veel selle lähedal olnud kaardistamata rada... Üldse oli KPde tehniline raskus täiesti seinast seina, mõned põhjapoolsemad paistsid läbi hõreda metsa kaugele ära, lõunapoolsemaid aga otsiti võsast kambakaupa. Tore päev metsas igal juhul :)
Tore päev metsas igal juhul - see ju Orioni rogain:) Aga seekord polnud vist tänu trasemel rajameistrile valesid punkte?
Kõik on nkn niigi näinud, aga:
Eleri joonistus
See on tõesti väga hea.
Mis mõistujuttu te nüüd ajate, keda Eleri joonistas? Kas seda orion-style mõtled vä? :D
Postita kommentaar