Ehkki minu stardiks (12:57) oli lausvihm juba lõppenud, ei aidanud see täna kaasa normaalse tulemuse saavutamisel.
Kohalik orienteeruja Andres (Laas), kes jooksis kogu distantsi tugevas vihmasajus, ütles peale jooksu, et peab olema tähelepanelik ja end kogu aeg kindlalt kaardis hoidma. Eksimise korral oli vea parandamise võimalus üsna kesine.
Loomulikult panin selle teadmise "kõrva taha" ja olingi jooksmisel hästi hoolikas. Kiirus polnud täna oluline. Esimese punkti suunas tegin hea teevaliku, vältisin soid ja KP ründamiseks kasutasin suure lageda soo nurka - kindlat käsipuud. Seejärel jälgisin rohkem reljeefi kui suunda ja kaldusin parempoolsetele pätsidele. Kartsin seda ja kui minu punkti "õiges" kohas polnud (oli hoopis KP75, mis õhtul kaarti vaadates osutus 5. KP-ks), siis lõikasin üle soo itta. Kuni vastu tuli suur järsak?? Ja siis jooksin jälle tagasi. GPS-jälje kaudu selgus hiljem, et olin liiga kaugele põhja läinud. Ja esimene megaviga oligi tehtud.
Teise punkti jõudsin pisikese kaarega, kuid KP number oli 67 asemel hoopis 70. Jälle olin "in the middle of nowhere" ja arvasin, et pean veel edasi minema. Valesti arvasin. Pika ekslemise järel jõudsin jälle KP70-sse koos Taivo Daubiga, kes näitas punkti asukohta. See oli 20m (!!) kaugusel KP67-st.... Seal kohtasin Maidot, kellel oli jälle 70-t vaja.
Kahe esimese punktiga tuli ca 22 minutit viga ja sellega oli muidugi koht A-finaalis läinud. Kulgesin edasi rahulikult, kuid ikkagi ei suutnud pisikesi sookesi ja pätsikesi suunajooksuga kokku liita. Paar kaarekest tuli veel juurde, ehkki eelmiste vigadega võrreldes tühised.
Maastik oli muidugi huvitav, kuid põhjamaade pisidetailidega ujuval reljeefil olin üsna saamatu. Eks näis, kuidas homme.
Vanematel inimestel ja naisterahvastel oli täna üsna raske. Kuid vaatamata kõigele läbis oma raja ka M95 klassi võistleja Rootsist Rune Haraldsson (pildil). Igaks juhuks oli tal saatja kaasas.
Tulemused
Panin kokku ka väikese videoklipi hommikusest sajust:
Teise punkti jõudsin pisikese kaarega, kuid KP number oli 67 asemel hoopis 70. Jälle olin "in the middle of nowhere" ja arvasin, et pean veel edasi minema. Valesti arvasin. Pika ekslemise järel jõudsin jälle KP70-sse koos Taivo Daubiga, kes näitas punkti asukohta. See oli 20m (!!) kaugusel KP67-st.... Seal kohtasin Maidot, kellel oli jälle 70-t vaja.
Kahe esimese punktiga tuli ca 22 minutit viga ja sellega oli muidugi koht A-finaalis läinud. Kulgesin edasi rahulikult, kuid ikkagi ei suutnud pisikesi sookesi ja pätsikesi suunajooksuga kokku liita. Paar kaarekest tuli veel juurde, ehkki eelmiste vigadega võrreldes tühised.
Maastik oli muidugi huvitav, kuid põhjamaade pisidetailidega ujuval reljeefil olin üsna saamatu. Eks näis, kuidas homme.
Tulemused
Panin kokku ka väikese videoklipi hommikusest sajust:
3 kommentaari:
Oled oma vigade trampimisega tõelise järellainetuse tekitanud :)
http://maailm.postimees.ee/3277481/rootsi-goteborgi-piirkonda-tabas-maavarin-magnituudiga-2-8
Autor jäi lisamata :)
Ott
:) Ega ma üksi...
Postita kommentaar