Eilsel neljapäevakul üritasin järjekordselt testida oma füüsilist seisundit. Mis tähendas korralikus tempos raja läbimist, samas hoolikalt kaarti lugedes.
Kui õhtul Keilast väljudes oli ilm päikeseline, siis Rummu kohal olid taevas sünged äikesepilved ja tumehall värv valgus kogu horisondi ulatuses maa peale. Kohale jõudes ei pidanud looduse stiihias pettuma, auto kojamehed ei suutnud vihma eemaldamisega hakkama saada, sõita tuli aeglaselt ja ettevaatlikult. Maailm nägi välja nagu akvarellimaal (vt pilti).
Samas tolmas kruusatee Kobru päevaku keskuse lähedal. Kuid mitte kauaks, esimesed piisad jõudsid kohale just siis, kui startisin. Joostes ei saanud enam aru, kui kõvasti vihma sadas, kohati oli üsna märg olemine.
Niisiis, püüdsin teha head jooksu, hoidsin tempot. Suuri vigu ei teinud, välja arvatud olematu tumeroheline võsa KP14 juures, mille tuvastamise tõttu tuli ca 3 min viga. Jooksu lõppedes olin kindel, et M50 klassis peaksin hea tulemuse saama.
Hilisõhtul tulemusi vaadates pidin aga pettuma. Koht oli alles 7. ja kaotust üle 6 min Margus Esnarile, kõvasti ka Mati Preitofile, Veiko Pakile jt.
Milles siis asi? Kas tõesti oli seisund petlik, oma arust justkui liikusin kenasti. Või lugesin kaarti liiga ettevaatlikult, kaotades seisakutega palju aega? Või tegin halbu teevalikuid ja jäin teistest rohkem võssa kinni?
Tagantjärgi hinnates tundub, et vilets olin olnud igas faasis. Matist suurt kiiremini ei jooksnud, ka etappidel, kus seisakuid ja vigu ei teinud (näit etapid 2-3, 7-8, 8-9). Teevalikutest lahendasin valesti etapi 5-6, kus oleksin pidanud tagasi lõunasse tee peale jooksma. Otseminekul oli kohati üsna räige võsa vastas. Ebaõnnestus ka etapp 9-10, kui tihedast võsast püüdsin mööduda ida poolt ja kaldusin liiga ära (siin katkes GPSi teekond, vist jooksin kellanupuga vastu oksa). Etapp 4-5 polnud samuti parim.
Valge sellel kaardil pole mitte alati hästi joostav mets, tumeroheline aga tihe võsa. Üldjoontes oli kaart siiski täiesti ok ja kaardi- ning rajameister Tiit Tatteri poolt tehtud huvitavad rajad.
Egas midagi, päris huvitav on edaspidi jälgida organismi seisundit. Vanasti oskasin hinnata oma võimeid, nüüd käib omamoodi peitusemäng. Seetõttu on huvitav isegi päevakutest kirjutada, varem seda ei teinud.
Tulemused
Homme siis 3h treeningrogain Kaberneemes.
Samas tolmas kruusatee Kobru päevaku keskuse lähedal. Kuid mitte kauaks, esimesed piisad jõudsid kohale just siis, kui startisin. Joostes ei saanud enam aru, kui kõvasti vihma sadas, kohati oli üsna märg olemine.
Niisiis, püüdsin teha head jooksu, hoidsin tempot. Suuri vigu ei teinud, välja arvatud olematu tumeroheline võsa KP14 juures, mille tuvastamise tõttu tuli ca 3 min viga. Jooksu lõppedes olin kindel, et M50 klassis peaksin hea tulemuse saama.
Hilisõhtul tulemusi vaadates pidin aga pettuma. Koht oli alles 7. ja kaotust üle 6 min Margus Esnarile, kõvasti ka Mati Preitofile, Veiko Pakile jt.
Milles siis asi? Kas tõesti oli seisund petlik, oma arust justkui liikusin kenasti. Või lugesin kaarti liiga ettevaatlikult, kaotades seisakutega palju aega? Või tegin halbu teevalikuid ja jäin teistest rohkem võssa kinni?
Valge sellel kaardil pole mitte alati hästi joostav mets, tumeroheline aga tihe võsa. Üldjoontes oli kaart siiski täiesti ok ja kaardi- ning rajameister Tiit Tatteri poolt tehtud huvitavad rajad.
Egas midagi, päris huvitav on edaspidi jälgida organismi seisundit. Vanasti oskasin hinnata oma võimeid, nüüd käib omamoodi peitusemäng. Seetõttu on huvitav isegi päevakutest kirjutada, varem seda ei teinud.
Tulemused
Homme siis 3h treeningrogain Kaberneemes.
2 kommentaari:
No ei ole midagi head öelda kahjuks Kobru raja kohta. Neid vorme, mida kaardi järgi looduses ootasin ei saanud küll aru, mitmed punnid olid peidetud puu taha. KP44 oli imelik, seal nagu ei tuvastanud õiget orvandit kuigi vorme oli ümberringi palju. Eriline koht metsas oli KP39. Joonisega ei saa ka KP57 juures päris rahule jääda.
44 oli jah kahtlane nagu ka 39 ümbrus. Üldjoontes ei jäänud kohati rahule metsa läbitavuse kaardistamisega. Mitmed tihedama taimestikuga alad olid puudu. Aga eks läbitavuse kaardistamine on mõneti keerulseim asi.
Postita kommentaar