esmaspäev, 7. mai 2012

Rogaini EM Leedus. Raskelt


Euroopa MV 24h rogainis, 5.-6.mail 2012.
Leedu, Moletai rajoon, Poveliškis
Koduleht
Tulemused

Siin on kaart meie rajaplaneeringuga. Ühe korrektuuri tegime jooksu ajal (KP54).
Jätsime välja 94 ja 34 ja jõudsime finišisse ca 2h varem. Täpselt nii olime ka planeerinud. Enamat ei julgenud, ikkagi kevad.
Sooja oli 23-24 kraadi, maastik meeldiv ja läbitavus hea, mistõttu oli alguses palju jooksu.
Pronksmedal tuli raskelt ja väga raskelt. Tulemusega rahul.


Lisan kaardi läbitud teekonnaga. Kokku tuli 113,7km, sh valges 55,0km, pimedas 31,5km, hommikul valges 27,3km.
Kaart suuremalt  (2,2Mb). Vigu kokku umbes 25-30min.




Jutt

Võistluseelne meeleolu oli kõigil hea, eestlasi oli kohal päris palju ja kaardijärjekorras olid kõik varakult kohal. Ka enda enesetunne oli hommikul mõnus, keha tundus kerge, jalad väge täis ja vaim võitluseks valmis. Vaid Marje tundis natuke muret, et toitu sai rajale vähevõitu kaasa võetud.

Planeering

Põhikontseptsioon sai kiiresti paika ja ega seal palju variante polnudki. Ise soovisin sisse võtta kõik punktid, kuid Marje kahvatus selle peale ja pikema vaidluse tulemusel jätsime siiski kaks järvetagust KP-d (94 ja 34) välja. Kui olime lõpuks niidi läbi nööpnõelte tõmmanud, selgus, et planeeritud linnulennulisest 100km-st ehk reaalsest 120km-st jäi üle 2tundi. Jälle toimus väike arutelu, kus lõpuks nõustusin Marjega, et väike varu kevadisel võistlusel on hea mõte. Suurema vea või ootamatute probleemide tekkimisel oleksime võinud jääda ajahätta ja kaotada hiljem rohkem kui 12 punkti. Tahtsime medalit, sest muidu poleks olnud mõtet Leetu sõita. Kullast ei unistanud, hirmkõvad lätlased Kaminskis-Liepina olid rajal. Neil olid juba mitmed edukad rogainid sel aastal tehtud, meie alles alustasime tõrksa organismi taltsutamist ja pika valu kannatamist.

Niisiis valisime "B-raja", kus kaks punkti oli vähem. "A-rada" sisaldas kõiki punkte. Kohe oli selge, et punktid pole sellel võistlusel olulised, tähtsaks sai, kes jõuab enne finišisse ja seda nii A-, kui B-rajal.

Võistlus

Stardialas ütles Silver, et nemad kohe 31-sse ei lähe, ei taha jalgu märjaks teha. Huvitav, kas ta oli seal juba luurel käinud, käis mõte peast läbi. Meie siiski läksime ja hooletusest käisin kitsal sooületusel kaks korda poole reieni mudasse. Marje pääses vaid märgade tossudega. Eensaartel oli olnud õigus.

Olime punktis tõenäoliselt esimesed, sellesse punkti jooksis stardist vähe tiime ja needki jäid tublisti maha (sh Mariann ja Neeme). Kui Mariann tuli meile rahulikult vastu, ca 400m maas ja kepid käes, siis mõtlesin küll, et neist meile täna vastast ei ole. Pealegi oli Mariann end kevadiste suurte treeningutega üle pingutanud ning nüüd tõsisemate terviseprobleemide küüsis. Aga hull inimene, et sellises seisus üldse EM-ile tuli.

Edasi tegime ühe rajakese puudumise tõttu kohe ca 3-minutilise vea.

Kui joostud oli 2h ja võetud palju punkte, oli tunne, nagu oleksime olnud rajal juba 8h. Palavus, intensiivne orienteerumine ja pidev jooksmine mõjusid väsitavalt. Olin 4 ja 6 tunni vahel üsna raskes seisus ja oleksin väga soovinud näha finišit. Marje, kes sellel perioodil tundis end päris hästi, oli jälle vahetult enne olnud vaevades. Kõige huvitavam oli aga see, et 6.tunnil olime oma graafikust 1.40h ees, mis koos lõpu 2h-ga tegi kokku 3.40h. Sellist asja polnud kunagi varem olnud ja ma hakkasin kahtlema, kas olin mõõteniidi õigesti ette valmistanud. 6h tunnil võtsin sisse Blue Shine ja enesetunne läks kohe paremaks. Sel hetkel möödusid Kaminskis-Liepina ja tõmbasid ka meid käima. Tempo tõusis. Mingil hetkel vajus Marje näost ära ja torises, et kas peab ikka niimoodi kihutama. See tempokiirendus mõjus talle vähemalt 2h-se kriisina ja ega ka edaspidi kergemaks läinud. Ainult Blue Shine lõi korraks vaimu värskeks ja tusatuju vahele tekkis ka helgem hetk.

Kell 22.00 otsustasime valmistada isesoojeneva toidu - kanalihatükid kartuli ja ketšupikastmega. Kõlab meeldivalt, kuid tegelikkuses sööginaudingut ei saanud, sest organism ei tahtnud enam süüa. Kusagil 5min valmistasin toitu ette ja 7min kandsin kuuma kotti käes. Liikumise pealt sõime, toit käis kaua suus ringi. Otsa ta sai ja kindlasti oli äärmisel vajalik, sest kõht täitus mingi normaalse ollusega ja valmistus ette järgmisteks geeli- ja dopingulaksudeks.

Ootasin pimedat aega juba varakult, sest siis sai tempot alla lasta. Tegelikult polnud tempot juba tunde enne ööd, lihtsalt öösel liikusime veel aeglasemalt. Ühel pikal teeotsal, kus natuke ka jooksime, oli isegi kõndimisega raskusi. Närvisüsteem või süda olid kurnatuse ebameeldivas pinges. Viskasime kruusatee ääres olevale tolmusele murulapile pikali ning lihtsalt lamasime vaikselt öös, kuulates 3-4min vaid iseenese hingamist. See aitas, läks natuke kergemaks. Ainult järsk püstitõus oleks peaaegu lõppenud minestamisega, sest vererõhk ei käitunud adekvaatselt.  Jalad olid juba ammu natuke hõõrdunud ja parajad pakud.
Öösel Marje kosus ning liikus kuni lõpuni minust kiiremini ja kergemalt. Tempolangus, aeglase läbitavusega pikad etapid (näit 88-47-63) ja väikesed vead kahandasid pidevalt meie ajavaru ja varsti olimegi boonusena kogutud 1.40h-st ilma jäänud.

Hommik oli väga ilus - punane päike, udu, krooksuvad konnad, millele järgnesid kenad loodeosa järved ja kõrged mäed, lõokeste laul heinamaadel ja väikesed armsad asfaltteed. Kaks tundi enne lõppu võtsime sisse Shlehad, väsimus kadus ja läbisime lõpu kenas jooksutempos. Enne seda tegime veel vea veetorni? kivipunktiga, otsisime soojärve KP-tähist ühe järsu nõlva alt (Mairolt ja Priit olid sellele vihjanud), lõpuks läbisime selle tähiseta punkti soos. Keegi oli KP tähise ära virutanud ja paarsada meetrit eemale viinud.
Probleem tekkis ka keskuses, sest ei pääsenud kuidagi aiast läbi finišijaama juurde. Nimelt oli loodepoolne värav suletud ja pidime seda lahti kangutama ja pisikesest praost hädaga läbi pugema. Ütlesin seda ka korraldajatele, aga vastati meeldivalt süütundega, et neil pole selle värava võtit.

Pildil võitjad finišis (see ja eelmine pilt on saadud võistluse kodulehelt).


Õnneks keegi selle manöövri ajal mööda ei läinud ja meie jaoks oli kõik OK. Aga ma ei tea, mis oleks juhtunud siis, kui näiteks 10 võistkonda oleks soovinud sealt korraga läbi murda.

Mariann ja Neeme tegid öösel tõelise tahtejõu demonstratsiooni ja võtsid kaks järvetagust punkti edasi-tagasi jooksuga läänest. Kõiki punkte nad seetõttu ei jõudnud võtta, kuid meist said kokku rohkem. Niipalju siis haigest inimesest. Kaotasime ka Mairoltile ja Priidule, 5 minutiga.

Reisikaaslased Tiit Tali ja Jaanus Reha tegid kena alguse, kuid 10. tunnil olid mõlemal jalatallad nahavabad. Võitlesid veel 10 tundi, et päikesetõusu näha, siis kooberdasid aeglaselt finišisse. Teised toredad autokaaslased  - väike Helis ja Heiki Pajuste tegid hea võistluse ja kogusid palju punkte.

Teisi muljeid:
Eensaared
Zazibea
Kristi (ingl.k)
Tutivaps
HP-Sport Team


38 kommentaari:

Ragnar ütles ...

Kuidas teile mõjus KP 49s vee puudumine? Vaatasime, et väljudes tundusite võrdlemisi hapu näoga olevat

Karli ütles ...

Esimesed tulemused http://www.dbtopas.lt/takas/lt/varz/2012006

Tundub, et korraldamine läks raskelt. 17 tunniga võeti ära kõik punktid. Urmo Liblik ja Riho Roopõld on selle tabeli järgi küll ukraina kasakatest eespool.

Aga Hiiekas ja Lauri on küll hästi jooksnud. Väga tublid.

Armo ütles ...

Vett ei olnud meie läbimisel KP48s ja ka KP49s (seal oli maas "kuivajaid" juba hulgi), aga õnneks oli maastikul veekogusid. Võtsime ojavett umbes 55 km peal.

Anonüümne ütles ...

Leedukate peamine häda oli selles, et oma kogenematuse juures olid nad (liiga) enesekindlad. Peakorraldaja Trimakas käis mullu vaatlemas Läti EMi, kuid ei osanud olulisi asju kõrva taha panna. Kui kaardi mõõtkava oli sama, mis mullu Lätis, kuid kaardi pindala ligi poole väiksem ja maastiku läbitavus märksa parem, siis ei olnud raske arvata, et võetakse kõik punktid. Joogipunktid olid planeeritud sellistesse kohtadesse, kuhu viiesajale osalejale vajaliku veekoguse kohalevedamine polnudki lihtsalt reaalne. Tänu jumalale oli maastikul mitmeid puhtaveelisi väikejärvi, muidu oleks sooja ilmaga paljud võistlejad sattunud dehüdratsiooniriski. Rogainivõistlusteks mittesobiva o-tarkvara kasutamine, mis ei andnud selget ülevaadet registreerunud võistkondadest ega tulemustest.
2,5 meetri pooljoonte kasutamine 1:35000 mõõtkavas kaardil, mis muutis kaardil reljeefi kohati loetamatuks. Pisemaid apse pole mõtetki hakata kõiki üles lugema.
Aga positiivse poole pealt - oli väga meeldiv maastik ja oli väga hea ilm. Kui Ets kurtis kevadise kesise vormi üle, siis mulle selline kevadine rogain meeldis. Polnud kesksuve rinnuni heina ega kõrvetavaid nõgeseid. Konnade öine kontsert soojärvedel oli võrratu, samuti linnulaul päikesetõusu ajal.
Ja kõigi nende muljete juures võib ka tulemusega rahule jääda.

Lauri

Karli ütles ...

Lauri!

Vähegi tasemega o-jooksu võistlustel on inspekteerimise süsteem paigas. Inspekteeritakse radasid, kontrollitakse korraldust jne.

Kohalikel seiklusspordi võistlustel ka loodetavasti liigutakse tasapisi sinna poole, et keegi vastutab isikuliselt tegemise eest ja keegi väljaspoolt määratud järelevalvaja tegija kontrollimise eest.

Ilmselt ei ole sarnasest süsteemist pääsu ka rahvusvahelistel rogainivõistlustel. Või toimub see mingit moodi?

eduardp ütles ...

Ragnar, KP49-s oli meil veel paar lonksu vett alles, kuid Armo Hiie ütles enne seda, et ka järgmises, st 65-ndas vesi puudub. See tegi väga murelikuks. Seejärel lootsime saada külast nimega Pieka vett ja õnneks oligi seal tee ääres talu, kus üks naine pakkus kraanist puhast ja külma joogivett. Meid oli sel hetkel kokku ca 5 tiimi ja enne seda olid paljud tiimid samast kohast vett saanud.
49-s saime tünga koos Kaminskisega ja palusin tal korraldajatele helistada (sh ka 65 osas). Meil endal telefoni polnud. Kui 65-sse jõudsime, oli seal külluslikult igasugu jooke.

Karli ettepanek oli väga hea, seda tuleks kindlasti kaaluda. Rada tuli parimatele küll lühike, kuid rogaini võluvad küljed olid kõik olemas (tihe punktijaht, tahtejõu etapid, erinevad maastikuosad, ilus loodus, kaunid ja huvitavad punktikohad jpm).
Kaart on kindlasti omaette teema. Mind see kribu palju ei häirinud, sest olulised objektid olid üldjuhul loetavad ja nagunii läksid kusagilt lähedalt suunaga peale. Kaardiosa, mis oli koostatud orienteerumiskaartide järgi oli täpne, kui ülejäänud osa... Paljud lagedad ja poollagedad olid päris tõsised metsad, tohutul hulgal puudus maju, kaardile polnud kantud suuri tarastatud kinnistuid, mis jäid liikumisteele ette, reljeefijooned kohati üsna suvalised. Juuredlisatud objketid erinesid värvilt (mõni magistraalkraav oli tehtud liiga tumedaks, teede klassid ei pidanud alati paika ja neid puudus ka kaardilt. Võimalik, et aluseks oli kasutatud vähemalt 10a vana Leedu Põhikaarti.
Kuid selle kaardiga tuli samuti kohaneda ja siis vastavalt käituda.
Selline asi käib rogaini juurde.

Armo ütles ...

Ma tegelikult üritasin KP80 välja minnes, seal kus Eduard ja Marje vastu jooksid Etsile öelda, et eelmisest (st KP 48) me vett ei saanud (oluliselt varem KP65-st saime), arvasin et tulevad KP49st. Siis oli juba kapparite järgi arvata, milline mass oli sealt läbi läinud ja et leedukad ei suuda sinna metsa sellist kogust vett tirida. Osalt oli see ka rajaplaneerimise "süü", sest maastiku kaguosa oli paksult rammusaid punkte täis tipitud ja tulemust tegevad tiimid planeerisid valgele ajale just selle maastikuosa läbimise.
Ilus maastik ja kui õhtuks arvasime, et "lätit" ei saagi, siis öösel maastiku lääneosas mõned vastavad kohad siiski esinesid ja ka päris ilma vigadeta metsast ei pääsenud.

Anonüümne ütles ...

Armo, kui pikk teie teekond kokku tuli?

Lauri

Anonüümne ütles ...

Karli,
Mõte inspektorist jõudis mulle kohale võistluskeskuses rada planeerides kui nägin, et isegi meie Leaga jõuame valdava enamuse punkte ära võtta.
Täiesti sõltumatult jõudsid samale mõttele ka Valters Kaminskis ja Jevgeni Dombrovski, kellega finiši järel mõtteid vahetasime :-)

Põhimõtteliselt on rogainireeglites ka praegu inspektor (Course Vetter) täesti ette nähtud. Reegel C3 loetleb Vetter'i ülesanded, sh raja pikkuse kontrollimine, veepunktide arvu ja asukoha kontrollimine jm.
Aga seniste reeglite järgi kinnitab IRF vaid MMi vetteri. Muude võistluste, sh EMi puhul peab korraldaja ise raja inspekteerimise korraldama. Leedu juhtum tõstatab nüüd küsimuse, et kas IRF peaks hakkama ka EMidele inspektoreid määrama. Ilmselt tõesti.
Kuid paraku ei aita alati ka inspektor. 2010 oli inspektor nii Ukraina EMil kui Uus-Meremaa MMil, kaardi usaldusväärsuse ja KPde paigutusega oli ikkagi probleeme.
Leedukate kaart oli minu hinnangul küll täpsem kui 2010 tiitlivõistlustel. Lihtsa liigutusega oleks OCADis saanud pooljooned peita ja kaardi loetavus oleks olnud kohe parem. Ja olen Etsiga nõus, et raja peamine häda oligi selle pikkus. Punktikohad olid iseenesest hästi valitud, selged objektid, kenad asukohad.
Lauri

Anonüümne ütles ...

6 tunni meeste jaoks oli võistlus küll suurepärane. Rajaplaneerimisülesanne viisakas (24 tunni jaoks ilmselt mitte nii huvitav). Vett oli piisavalt nii 48. kui 65. punktis (vastavalt kell 14:40 ja 16:17). Kaardil olid küll mõned pisipuudused: raiesmik juba suur mets, kaardil oleva viisaka tee asemel kaduv rada, paar uut elamist ja elektriliini üldse kaardile kandmata, ent need ei seganud. Ilm ja muu loodus oli lihtsalt suurepärane. Emotsiooni tõstsid tippu null tehtud viga, planeeritud maksimumi täpne täitmine ning klubikaaslaste meistritiitel.
Veel viibivad korralikud tulemused on kõige suurem tõrvatilk meepotis.

SR

ValtersK ütles ...

After first look on the event map, CP position, was clear – one way driving, with small nuances, without driving in the event centre. Special offer for strongest teams via south coast of STIRNIAI lake to get 12 points for complete collection. About water scarcity we called twice: after CP48 and before CP49, as there was news that the water is not there. Then we met you. At CP 48, we realized that the drinking water we must find ourselves. In contrast, water from the ALNIS Lake was a wonderful, clear and tasty, that was much better than drinking water facilities at CP and event center.
Our plan we realized complete, net of local errors at CP areas during the night time was about 45minutes.

Karli ütles ...

Lauri, tänan.

Loomulikult, kus on inimesed, seal on ikka vigu ja eksimusi. Küsimus on lihtsalt selles, et kas töökorraldus on nõnda seatud, et võimalikult (odavalt) vigade tõenäosus miinimumini viia:)

Tegelikult tahtsin seda küsida, et kuidas ise hindate: kas Leedu kevadise korraldajamaana õigustas lootusi, et ka seal rogain massidesse jõuab? Oletan, et see oli üks põhjus, miks EM Moletais toimus:).

Pikal rajal oli kohalikke kahjuks vähevõitu, aga kuuetunnisel võistlusel juba küll. Kuidas hindate seekordset geograafia laiendamist?

Anonüümne ütles ...

Kas viga läbitud raja joonistamisel - sealt paistab, nagu oleksid ka 44 ja 64 vahele jäänud?

RR

Anonüümne ütles ...

Ets,
Teie läbitud teekonna kaardilt oled KP64 maha unustanud. Punktide arvu järgi pidite te selle ikka läbima. Siis peaks teie kilometraaž ka veidi suurem tulema. Meie teekonna pikkuseks sain 92 km ja see on tõtt öelda meie isiklik rekord.
Lauri

eduardp ütles ...

Olin suures hädas 74 ja 77 ühendamisega ja jätsin esialgu selle lõigu välja. Hiljem tõmbasin kuidagi kokku. Näedsa, nüüd aga selgus, et põhjus täitsa olemas, nagu ka ühendamata 44. Tänud. Pikkust tuli 2,4km juurde. Ikkagi vähe.

Mina lahkusin Leedust ainult positiivsete emotsioonidega ja minu arust oli see sündmus rogaini arengule väga vajalik. Usun, et leedukad said 6h rogainiga maitse suhu, eriti veel seetõttu, et 6h pakkus tõesti huvitavat orienteerumist.
Tegelikult olid leedukad tublid ja püüdlikud, ehkki apsud tulid sisse. Arvatavasti juhtub vigu tulevikuski, sest uute riikide toomine rogaini juurde tähendab ka uute korraldajate kaasamist.

Neeme ütles ...

Liiga lühike rada oli tõesti häiriv, sellega võeti ära rogaini kõige põnevam osa, planeerimine, mida välja jätta. Leedus oli kahjuks selge, et tugevad tiimid võtavad kõik ja pisut nõrgemad peavad järve lõunakalda punktid välja jätma. Isegi punktide läbimise järjekord oli rajameistri poolt praktiliselt paika pandud. Pettumus. Aga maastik oli superilus, sinna tahaks tagasi minna niisama suvitama.

Meie enda valmidus oli väga nõrk. Mariannil oli soovitatud üldse mitte sporti teha ja mul oli ka mingi külmetus kallal (ja muidugi jooks pole kunagi mu tugevam külg olnud :D). Seetõttu ei julgenud lõunakalda punkte sisse planeeridagi. Aga, nagu Ets ütles, tahtejõuga võtsime need siiski ära, kuna hoolimata sellest, et liikusime ca 80% ajast käies, paistis, et aega jääb piisavalt üle ja sellega tagasime, et vähemalt võidame neid, kes sinna ei jõua. Paarist väiksest punktist pidime lõpus loobuma, sest tempo muudkui langes ja jooks ei tulnud raja teises pooles enam kõne alla kahjuks. Aga et praktiliselt kogu raja kõndides võib pea kõik punktid ära võtta - sorry, aga tegu ei olnud seekord 24 tunni rogainiga. Kõvadele tiimidele muidugi kaotasime pikalt (põhimõtteliselt 6 tundi lätlastele).

Ahjaa, reedel pidin Laurit kõvasti veenma, et ta üldse tuleks Leetu, ja lõpuks said nad Armoga kaks kulda :D Tublid igatahes!

Neeme

Armo ütles ...

Meie raja pikkuse kohta on küsitud.
Stardi eel planeerisime raja kõikide punktidega ja saime pikkuseks linnulennult (ümber keelualade ja suuremate järvede) 102 km. Nii näitas nöör. Peale võistlust satelliidifotolt mõõtes sain reaalselt läbitud distantsiks 126,5 km.
Oli ilmne, et kõik punktid võtab ligi mitukümmend võistkonda ja seetõttu meil B plaane ei olnud (esmane mõõtmine 95,94 ja 34 välja jättes näitas vaid 88 km).
MV kuld tuli igal juhul võtta, aga me ei teadnud millisest tulemusest selleks piisab. Reaalne vorm oli aga oluliselt parem kui olin oodanud.
Etsile: sry, teie tasemel tiimi poolt tundub mulle B-plaan uskumatu ämbrina, seda enam et kirjutad, et läksite medali järele, mitte nautima. Medali saite õnnega pooleks ju.

Armo ütles ...

Tänud Neemele veenmise eest, kuigi ma ei tea miks oli vaja veenda ja mis oli seal taga ;)
Igatahes me oleme Lauriga koos juba oma paarkümmend rogaini, mägimaratoni ja seiklust koos teinud, ükskord pidi ka tulemus tulema, seda enam et valmistume ju ka MM-iks ja Moletai võistlus oli vaid etapp selleks.
Rajast veel: ka mind isiklikult ei erutanud see, et planeerimisprotsessis puudus kaalumine, mida võtta - mida jätta. Seda tahaks nüüd just harjutada ja õppida, kuid maastiku ilu korvas mulle emotsioonide kaudu osa selle võistluse puudustest. Loodan, et leedukad teevad jälle kunagi midagi ja siis juba Kaunase või Prienai piirkonnas.
PS. Õnnitlejaid on olnud tõesti palju, aitähh Teile kõigile, kes tähele panid ja ka edaspidi kaasa elavad!

Armo

eduardp ütles ...

Armo, Sa oskad ikka kenasti öelda :)
Mõtlesin juba jooksu ajal, et panen sissekande pealkirjaks "Käsi kullas või perse mullas", sest planeerimisel tuli teha just selline otsus. Seda viimast ei soovinud ja tegime tagasihoidlikuma plaani.

Kõikide punktide äravõtmine oligi meie jaoks piiripealne üritus ja seetõttu riskantne. Pealegi poleks teist kohta ikkagi saanud ja kolmas tuli ju kindlalt (40min varuga).

Praegu tundub, et alustasime liiga kiiresti ja kukkusime varakult raskesse seisu. Tulemus vastas täielikult hetkevormile ja nõnda ei tahaks rohkem küll ühtegi rogaini teha. Kuid nüüd sai keha esimese karastuse kätte ning loodetavasti vingub tulevikus vähem. Tšehhi MM-iks loodame olla paremas seisus, ehkki kuulume toidukorvi "Parim aeg möödas".

Armo, sina oled masin, kuid imestan-imetlen Lauri praegust suutlikkust. See on supernäide sihikindlast tööst hea tulemuse nimel.

Kahju, et Eesti naistel jäi üks pronksmedal saamata, sest ühel tiimiliikmel oli väike SI-pulk ja sinna lihtsalt ei mahtunud märked peale.

Kahju, et Pritsik-Väärsi napilt medalist ilma jäid, kuid see pronks tuli Reigole, kes on samuti aastatepikkuse järjekindla tööga edu suunas liikunud.

Anonüümne ütles ...

Geograafia koha pealt - kindlasti oleks lootnud rohkem kohalikke osalejaid. Seda, et leedukate hulgas potentsiaalseid tegijaid ei ole, lihtsalt ei usu. Aga eks nö. tavaorienteerujatel on 24-tunni võistluse ees loomulik psühholoogiline tõrge, mida 6-tunnise võistlusega ei pruugi veel murda. Aga loota võib, et ehk mingi tõuke see üritus rogainile Leedus ikka andis.
Kuid esile tuleks tõsta hoopis Leedu naabermaa - Poola - pildiletulekut kahe medali võitmisega. XO hõbe üldarvestuse neljanda kohaga, need ei ole papist poisid. Ka Poola noormehed ei saanud meesjuunioride pronksi lihtsalt osalemise eest.

PS. Lõplikud korrigeeritud tulemused on nüüd üleval: http://erc2012.lt/data/erc.htm

Lauri

Anonüümne ütles ...

Lugesin Silveri võistlusmuljeid http://tpmv.blogspot.com/
Ta tõstatab huvitava momendi, et kui nad oleksid kohe finisis teada saanud, et ühte punkti ei arvestata, oleksid nad jõudnud seal uuesti ära käia ja jõudnud veel hõbedale. Kuid leedukate tarkvara ei liitnud SI väljatrükil punkte kokku, nii et ise pidi näpuga järge ajama, kui tahtsid kontrollida palju punkte kokku tuli. See moment, mis puudutab võistlejale finišis antavat väljatrükki, ei ole tegelikult praegu reeglites piisavalt sätestatud. Tõtt öelda olen ma reeglite osas austraallastega suures hädas. Sealne koolkond arvab, et praegused reeglid on väga head ja et ei ole vaja üle reguleerida. Mulle ka ülereguleerimine ei meeldi, kuid regulatsiooni puudumine toob hulga segaseid olukordi.
Lauri

Karli ütles ...

Küsin hoopis teist asja.

Kahekordse peapõrutuse tõttu on mul viimased viis nädalat möödunud peaasjalikult pikali olles ja treeninplaanid täiesti segamini. Loodan ikka, et lähiajal saan ettevaatlikult liigutama hakata.

Seetõttu tahaksin osaleda 23.-24. juunil Tshehhi MV-l, et pikema liikumisega uuesti harjuda. Mõeldavad on nii 12h ja 24h, aga üsna rahulikult.

Kuivõrd Tõnu ja Rait ei saa minna, siis kas kellelegi pakuks koosvõistlemine huvi või võtaksid mind oma võistkonda juurde, kui osalemise plaan oli juba varem tehtud?

Karli@ace.ee
50 16 571

Armo ütles ...

Korraldajate kasutatud tarkvara ei olnud kindlasti rogainiks sobilik. Lisaks nad ei suutnud piisavalt (minu arvates) varakult teavitada (reegel C8 ?), et järved on võistlejale keeluala ja et oma varustust (v.a. rinnanumber ja vile ning öösel siis ka helkur) on lubatud maastikule ajutiselt omal vastutusel maha jätta. Need olulised asjad võinuks avaldada keskuses juba hommikul nii kirjalikult kui suuliselt, MITTE VAHETULT ENNE STARTI. Olen üpriski veendunud, et kõik võistlejad stardieelses saginas seda infot tähele ei pannud või aru ei saanud.

Anonüümne ütles ...

Ets kirjutas:
>tegime veel vea veetorni? kivipunktiga ...

Polnud see miski veetorn, vaid leedukate tuhkpeen futuristlik etnokosmoloogia muuseum (http://www.cosmos.lt/).
Selle kivipunkti fotod koos taustal paistva ufoga olid lausa EMi avalehel.

Lauri

eduardp ütles ...

Armo, peale rajaplaneeringut oli selge, et paljudes kohtades tuleb edasi-tagasi jooks. Seepärast läksin peakorraldaja Trimkase juurde ja küsisin üle tema arvamuse, et kas kottide ajutine mahajätmine on lubatud. Seda selleks, et ei juhtuks tobe Ylläse juhtum ja võistlejad saaksid kasvõi sel hetkel asjast üheselt aru.

Trimkas arvas nagu eeldasin, et on lubatud, kuid numbrid peavad võistlejal küljes olema. Palusin tal seepeale seda ka stardis avalikult öelda ja ise tõstsime numbrid ümber seljakottidelt särgile.

Armo ütles ...

Käisite kauplemas, et oleks kergem?
Jäi üles küsimus rogainireeglitest. Kas kõik mis pole keelatud on lubatud? Mõnedes riikides (näiteks Soomes) ei ole selline teguviis (varustuse mahajätmine) aktsepteeritav. Soomes EM-il lausa protestiti, kuna võistlejad jätsid kotid maha, ega kandnud kaasas juhendiga märatud kohustuslikku varustust.
EM-idel or reeglina aluseks IRF reeglid, lisaks võimalike teatavate erisustega, mis tuuakse välja võistluskutses(infos). Seekord ei lugenud miskit välja. Niivõrd hiline teavitamine ei ole korrektne! Paljudel oli planeering tehtud sellise arvestusega, et varustus on igal pool kaasas. Lauri L - ehk kommenteerid kas seda reeglite osa saaks kuidagi konretiseerida, et lõppeks see ebamäärasus igal võistlusel.

Anonüümne ütles ...

Minu selge seisukoht on, et mitmed reeglid vajavad konkretiseerimist, sh varustust puudutav, kuid hetkel puudub ARA tegelaste valmisolek reegleid ulatuslikumalt muuta/täpsustada. Püüan neid Tšehhi MMi eel toimuval näost-näkku kohtumisel veenda. Internetisuhtlus ei ole seni tulemusi andnud.
Kuid nö ametlik reeglite tõlgendus, mille üle IRFis tegelikult vaidlust ei ole, on praegu küll selline, et varustust ei tohi maastikule-metsa maha jätta kui seda hiljem üles ei korjata. See tähendab siis, et ajutiselt võib seljakoti küll tee äärde jätta, tingimusel, et see hiljem üles korjatakse. Samas peab kogu aeg kaasas olema kohustuslik varustus (antud juhul siis vile, helkur ja rinnanumber). Soomes oligi küsimus selles, et kohustusliku varustuse nimekiri oli väga pikk ja jäeti maha ka kohustliku varustuse nimekirjas olnud asju. Samas tekkis Soome EMi järel IRFi listis eraldi diskussioon sellel teemal, et kas korraldaja ikka võib omatahtsi pika nimekirja kohustuslikku varustust ette kirjutada - kruus, tagavarasärk, vihmakindel jope ja mis seal kõik veel olid. Uus-meremaalased näiteks arvavad, et kohustusliku varustust ei peaks rogainis üldse olema, korraldaja annab vaid soovitusliku varustuse nimekirja, kõik muu on osaleja enda risk ja strateegiline valik, et mida peetakse otstarbekaks kaasas kanda. Kultuurid on erinevad ja kokkuleppele jõudmine kohati vaevaline.

Lauri

Anonüümne ütles ...

Teisi muljeid:

http://zazibea.blogspot.com/2012/05/erc-2012-leedus.html

http://tutivaps.blogspot.com/2012/05/rogaini-em-leedus-2012.html

http://tpmv.blogspot.com/2012/05/24h-rogaini-em-2012.html

http://kristi99.wordpress.com/2012/05/08/my-first-time-rogaining-reality/

Anonüümne ütles ...

Reeglites ei ole ka seda kirjas, kas peale finišit tohib minna veel uuesti punkte võtma. Finiš peaks ju ikkagi lõpetama võistluse. Kui peaks võetama kasutusele uued puutevabad SI kaardid, siis need minu teada välistavad sellise võimaluse juba iseenesest.
Aga korraldajad ei olunud justkui täitnud ka reeglite punkti B29b, mis tundub küll olevat soovitusliku iseloomuga, seega mõttetu. Ise kohal ei olnud ja ei tea, kas tegelikult oli mingi back-up süsteem olemas, aga üheski pre-event infos sellest küll juttu polnud. Ehk siis mõned päevad oleks veel aega protest esitada.
TA

Anonüümne ütles ...

Me peaksime ka protesti esitama. Tegime kogu päeva praktiliselt ainukese orienteerumisvea 1km enne lõppu viimases punktis 24, kus lasime jala veidi lõdvaks, ei võtnud korralikult suunda ja kaldusime lohasi jälgides vasakule. Seal jõudsid meile järele Reigo Lehtla&co. Nad nägid nii vastikult noored välja (kas meie olime ka 8a tagasi sellised?!), et me ei osanud kahtlustada, et nad on veteranid (neid polnud ka stardiprotokollis). Koos võtsime punkti ja nad tegid ülikiire lõpu, millele me ei pidanud vajalikuks vastata. Lõpuprotokolli lugedes ja 1,5min kaotust nähes vajusid me näod väga pikaks. Juhendisse peaks kirja panema, et ei tohi end maskeerida, muidu järgmine kord teeb keegi end näiteks naiseks.
Kokku läbisime 126km. Järvealused punktid võtsime väljaspool plaani hommikul jooksvalt sisse ja tegime mitmeid muid muudatusi. Rahvast oli ümberringi koguaeg palju nagu rahvamatkal. Füüsiliselt senistest rogainidest üks raskemaid. Hiie-Lahtmäe poolt ülikõva sooritus ja kalju õnne! Võib lausa öelda, et omavaheline selle aasta skoor on 3:0
Jaak/GÄNG

Armo ütles ...

TA-le:
"Waterproof pen or pencil to be able to write down the letter-digit code of control in case, when SI station is malfunctioning or is missing. Of course, you can memorize these codes, if you like. (If this will be necessary at finish to check your visit at malfunctioning or missing control, you will be asked to write down these codes)"

Selline info oli bülletäänis. Nägime tähe-numbrikombinatsiooni puu peale värvituna punktis 43, seal kus KP tähis ja jaam meie saabumisel puudusid. Lisaks olid lipikud maas. Teistes punktides kus kõik toimis polnud aega uurida ;)

Anonüümne ütles ...

Minu tähelepanematus siis. Vabandan.
TA

eduardp ütles ...

Mulle meeldis Jaagu kommentaar. Mõnus, kergelt irooniline ja humoorikas lähenemine, sh reeglitele. Tõesti, ei maksa asju üle reguleerida ja eriti üle võimendada. Armo, Sa ajad paberis pedantselt näpuga järge, lugedes välja kolle ja unustades, milleks miski võiks vajalik olla.

Kotiteema on palju vaieldud asi ja seda rohkem ei kommenteeriks.

Kohustuslik varustus on vile näol paras jaburus. Aga kui nõutakse, siis peab kaasa võtma. Kuid mingi 500m kotita jooksu pärast proteste esitada (vile on näit kotis) või üleüldse probleemi tõstatada... no jah.

Tegelikult peaks tiimil kaasas olema pakk steriilset sidet ja kõik. Võib-olla veel 1 väljalülitatud mobiiltelefon.

Üldiselt mulle meeldib uusmeremaalaste lähenemine rogainile ja seda pea kõigis asjades, mida IRF-i nõukogus on arutatud.

Mis puuduvasse KP-sse 43 puutub, siis mina ei näinud mingeid tähti seal puu peal. Maas olid mingid üksikud lillakad paberitükid, mida aga mitmed teised võistkonnad ei märganud. No kuidas siis tõestad, et käisid punkti juures.

Meile tuli punkt ise kahel jalal vastu, kui olime juba soost väljumas.

Armo ütles ...

Mis siis siin nüüd minu poolt üle võimendatud oli? Refereerisin fakte.
Ja muide Ets, kas kannad seda Ylläse kotiteemat endaga kaasas ikka veel???
Milleks miski võiks kasulik olla? Leian, et elementaarne varustus võiks pikal rogainil kaasas olla. Kas see on kohustuslik reeglites kirjas ja võistluskutses avaldatud või on soovituslik, on reeglite väljaandja otsustada. Niikuinii on enamusel võistlustel korraldaja vastutusest vabastamine allkirjastatud võistleja poolt, ehk osalemine toimub omal riisikol.
Loomulikult on eri maades eri inimesed ja mõtteviisid erinevad oluliselt. Sportlasena ma soovin, et tingimused oleksid kõigile võrdsed, olgu siis reeglid millised tahes (uusmeremaalaste omad ei pruugi meile sobida) ja neid ei muudetaks võistluse käigus ega vahetult selle eel. Soomes oli jama nende altimeetritega pulsikelladega ja keegi tegi metsiku lobi, et korraldajad vahetult enne starti lubasidki altimeetritega rajale, kuigi võistluskutses oli kirjas, et on selgelt keelatud ja siin oli räige vastuolu ka IRF reegliga B7. Mida ma pean siis sellistes olukordades mõtlema?! Selle jaoks on ikka tõhus kui vetter on olemas ka EM-il ja jälgib, et kõik on oki-doki.
Kas kujutate nüüd ette, et Leedus oleks korraldaja sarnaselt kellade lubamisega Soomes teatanud 15 min enne starti, et ujumismatid jms on lubatud - andke minna! Üheski bülletäänis, ega rajainfos, ega keskuses enne starti ei olnud teavitatud sellest, et järved on keeluala!
Läks vaidluseks...

Armo ütles ...

Etsile: V-43 oli männile värvitud, paberitükkide juures kohe. Mõned võistlejad tõendasid oma punktis käimist mobiiliga tehtud fotoga (nagu off-roadis). Ka see oleks äkki lahendus...

Reigo ütles ...

Jaagule tänud komplimendi eest :) Tegelikult oli meil selleks ajaks ebaõnne limiiit juba ilmselt täis saanud; plaanis oli finisheerida ca neli tundi varem - siiamaani imestan et kuhu see aeg niimoodi lõpus kadus...

HP Sport-team ütles ...

ca pooletunnine videolõik rajalt HP-Sport teami kaamera kaudu.Peaosas seega enam-jaolt Helis,kuid näha vilksamisi nii Marjet,Eduardit,Urmot,Arvot,Johannest jt.Päris lõpus ka auhindamine.Kunagi kui aega enam proovin teha lõigu vaid auhindamisest.Seniks aga: http://www.youtube.com/watch?v=hKbxycy5rHA

eduardp ütles ...

Ukrainlastel oli võistluskirjelduses huvitav lause:
Из-за того, что мы полностью намочили ночью ноги в болоте, нам было тяжелее идти. Финишировали раньше из-за того, что размокли ноги.

Viide:
http://midiz.org/index.php?option=com_content&view=article&id=183:erc2012&catid=3:new&Itemid=4