Võimu mängud. Karjalaskevõistlus

Esimene võistlus sellel aastal. Lahe, eriti laupäeval, kui väljas oli +7 kraadi ja mets lumevaba. Hoopis teistsugune ilm, mis hommikul Keilas, kus tuiskas lund mitu päeva järjest.

Suur küsimus: milline on füüsiline vorm võrreldes konkurentidega? Kuidas keegi on talvel tööd teinud? Kuidas kulgevad edaspidised võimumängud M50 klassis?

Mees jälgib meest ja uuritakse sekundeid lõpuprotokollides.


1. päev - Karjalaskevõistlus

Hommikul Võrru sõites pani Rait autos jooksma filmi "Limitless". Õnnetu kirjanikuvennike võttis väikese tableti ja muutus supermeheks, aju töötas ülivõimsalt. Tekkis jõud ja energia, superaju tajus ja igatses võimu. Ainuke jama oli selles, et tableti mõju kadus ära ja siis pidi uue saama... Põnev film ootamatu lõpuga.

Stardis oli selline tunne nagu oleks endalgi tablett sees. Jõudu oli, enesekindlust ka, pidi lihtsalt ja kiiresti finišisse jõudma.

Kahjuks kadus tableti mõju poolel maal. KP7 oli minu kujutluses karjääri ots ja sellist objekti maastikul ka otsisin. Ei näinud punkti isegi siis, kui 2 korda kõrvalt mööda jooksin. Vaatasin kaugusesse, otsisin väikest karjääri. Viimast muidugi polnud, oli hoopis looklev teerada. Hallutsinatsioon?

Seejärel kaardistasin suvilakooperatiivi siseteid. Korralikult. Siis panin KP9st mitusada meetrit mööda. Sealt tuli keegi august välja. Enne viimast KP-d kaardistasin ära ka ühe kuuri, keelualas.

Võimu näidata ei saanud, sest seda polnud. Vaheaegu võrreldes selgus, et jään jooksus alla nii Mart Külvikule kui Tiit Talile. Jaanus Rehaga olen loodetavasti enam-vähem võrdses seisus.


Kose öine sprint

Ülikooli ajal lugesin masinakirjas paljundatud lehtedelt Carlos Castaneda raamatuid Mehhiko nõiast Don Juanist. Ja kirjutasin sealt tarku lauseid välja. Üks kõlas umbes nii, et võimu mäng on pimedas jooksmine.

Öises metsas on o-jooksmisel maagiline mõju täiesti olemas. Kõigepealt tõrgub miski pimedasse metsa minemast, siis sulandud loodusega ühte ja kui lõpuks metsast välja saad, tunned, et oled võidumees. Isegi, kui kaotad. Nii oli ka Kose sprindil.

Öisel jooksul on teadvus eriliselt ergas, iga detail jääb meelde. Igal lollusel on oma loogiline põhjus, igal õnnestumisel topeltväärtus.

Sellest jooksust võiks kirjutada paksu eksistentsialistliku romaani - miks ja kuidas inimene pimedas metsas otsuseid teeb ja iseendaga suhtleb. Ja muidugi tunduvad need lood punktist punkti nii tähtsad, et kogu maailm peaks sellest teada saama.

Aga vot, ei kirjuta. Las jääb sellest öisest võimumängust midagi ka enesele.

Tulemused


2.päev - Lihavõttesprint

Eesmärk oli selge, pidi võimu näitama. Külvik ei jooksnud, Rehal DQ. Kõigepealt tuli 2 minutiga alla neelata Raul Laas, seejärel 4 minutiga Mati Preitof. Kõik ikka selleks, et võita :)

Jooksin kõvasti, vigu eriti ei teinud. Jama oli 1.etapp ja vale valik 7-8. Muu enam-vähem ok. Matilt suutsin tagasi võita natuke üle 2min. Vähe.

Seega (jooksu)võimu ei ole. Muus osas oli nagu ikka, üles ja alla. Kui midagi tõsist veel teha, siis peaks 1,5kg alla võtma ja mõistuse ning jalad kokku siduma.

Tulemused